Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

20 aastat ühest avantüürist

kultuuripidur  2010-11-06 23:16:50
http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27715
Tiit Made: Eesti Komitee ei olnud vedur, vaid pidur.

vastavalt juulilepetele  2010-11-06 23:23:14
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=13908
Ajakirjanik Andres Raid sai Riigikohtust vastuse, et ajateenimine Nõukogude Liidu armees ei olnud eestlaste represseerimine.

Juss  2010-11-07 01:13:58
Nojah, mul ei ole mõtet pikalt usuasjdes kaasa rääkida, mul ei ole endal tugevaid parteilisi eelistusi, sestap minu katsed esitada mõtteid, mis Sind Vaagija paneks mõtlema, et äkki oleme me kõik inimesed sh Keskerakonna juhid, on ette läbikukkunud ja muidugi ka oskamatud.
Faktid on toredad, aga üksi on nad sisult tühjavõitu.
Fakt on see, et näiteks korralikult asfalteeritud ja märgistatud teed on mõeldud turvalisuse tagamiseks, ometi toimuvad seal surmaga lõppevaid avariid.
Fakt on see, et Kelam, Endre, Kama ja Rumessen tegid diili Kallase, Alliku ja Kuldsepaga.
On fakt, et nimetet diil tehti Savisaare isikukultuse tekke vastukaaluks (jätan andmata hinnangu sellise teo mõttekusest).
On fakt, et Savisaar tegi IME-t Kallase kui "jubeda kommunistiga".
On fakt, et sama taseme kommunist oli ka Savisaar.
On fakt, et mul jõudis kohale, et Ruutsoo elab siiani Rahvarinde aegses Eestis ja elu on endiselt võitlus.
On fakt, et Savisaare valitsemise ajal sööstis majandus hooga põhja - on fakt, et olud olid ülikeerulised, ent on ka fakt, et nii kui Savisaar pukist läks, hakkasid asjad majanduses paranema.
On fakt, et Rahvarinde liikmed halvasid mitteosalemisega Eesti Komitee teovõimet.
Fakt on see, et rünnati Savisaart ja fakt on see, et Savisaar ründas.
jne, jne
Ent jäägu sulle su usk, et inimene on tühine, aga Savisaar on suur, mina lähen oma eluga edasi. Sulle jõudu ükskõik mis teema all võidelda nendega, kes julgevad Savisaares kahelda.

juku  2010-11-07 11:16:12
to Juss 2010-11-07 01:13:58
Fakt on see, et enamus sinu poolt toodud "fakte" ei ole objektiivsed.

Õnge Enn  2010-11-07 11:16:31
Milleks keskerakondlasele faktid? Tema ainus argument on see, mida Savisaar ütleb, see on tema fakt! Kui esimees ütleb, et maad valgustab Pluuto, mitte Päike, hakkab ta tõsise näoga seletama, et täpselt nii see ongi!
Ma võin siin ette tuua omaaegse ajakirjanduse, kus veel 89 aastal, kui pea kõigile oli selge, et NSVL on lõplikult lagunenud, kiitsid "vabadusetoojad" üksmeelselt, et Eesti jätkab "ühtses vennalikus liidus, sest see on rahva tahe". Keskerakonna kommijad toovad kohe lagedale mind iseloomustavad omadused- reffinärakas, vihast sinine ja muu sarnased "mitte sõimavad, vaid tõsised argumendid"

Õnge Enn  2010-11-07 11:18:09
Üks nimevaras juba oligi ootamas, näpp suus...

:)  2010-11-07 11:35:39
Pluutole, 2010-11-07 11:16:31
Kuhu sinu tõsised argumendid jäid? Ja mida tänapäeval maailmas kirjutatakse NLiidu lagunemisest? Miks sa oma arengus oled vähemalt 20 aastat seisma jäänud?

Juss  2010-11-07 13:00:21
Juku, mu faktid on sama tõesed kui artiklis mainitud.
Mis asi on objektiivne fakt, jääb veidi arusaamatuks.

Õnge "KONKS" (aas)  2010-11-07 15:13:19
Me ei oota armuande, me võtame. Võtke kõik, mis võtta veel on. Järele jääb vaid must auk.

m.o.  2010-11-07 21:20:14
Imestan, et Ruutsoo kirjutisele nii ägedalt reageeritakse. Tegemist on kompetentse inimesega ja see teema ei ole enam päevakohane.
Miks? Ikka seepärast, et eestlased ei olegi suutelised keerulises maailmas omariiklust korraldama. Nn EW likvideerus naiivste juhtide (Päts, Laidoner) tegevusetuses 20 aastaga ja uus omariiklus sumbus olematusse 15 aastaga. Seega kirjeldab Ruutsoo ajaloolist seika ja ei enam.
Kuigi osa nimesid figureerivad veel poliitikas on selle põlvkonna lugu susinal kustuv nagu V.Väljase roll 1990.a - oli keski ja siis lihtsalt tavaline lihtkodanik.
Täna on eestlaste ees veelgi põletavamad eksistentsi küsimused nagu täielik sõltuvus wallenbergite, heleniuste jt "heade" onude plaanidest. Toompea on üha enam tühi kõnekoda, kes toimib kummitemplina ja tühja retoorikaga.
No mis on nüüd Kama-poiss või Brüsselis istuv EKPsse pürgiv heidik tunne teeb on tühisus.
Loomulik, et võimu haaramisel on kõikvõimalikud liidud võimalikud - ka Hitler ja Stalin olid kunagi sõbrad....

  2010-11-07 22:53:11
to Juss 2010-11-07 13:00:21
Sinu "faktid" on vaid subjektiivsed.

vaagija  2010-11-07 22:58:05
Austatud Juss
Jah, arvan et oleme Jussiga, nagu Rahvarinne ja Eesti Komitee - kaks paralleelset liikumist ja maailmavaadet - mina tsentristlik- vasaktsentristliku maailmavaatega reaparteilane ning Juss parempoolse maailmavaate andunud fänn. Kuid nagu ju ka Rahvarinne ja Eesti Komitee ajasid tegelikult mõlemad seda eesti ühist asja, kuigi pretensioonikate konkurentidena, vähemalt ei tohi meist sellepärast veel vaenlased saada. Ma ikka imetlen ameeriklaste kaheparteisüsteemi eelist kasvõi meie suhtes: ühelt poolt nende paremtsentristidele sarnased vabariilased ja teisalt vasaktsentristlikud demokraadid. Oluline on, et neil äärmuslikud parteid puuduvad - valimiskampaania sarnaneb neil sageli kerge šõu või naljasaatega, ometi tehakse tõsiseid asju

Erusoldat to m.o.  2010-11-07 22:58:56
Ruutsoo ja kõik need ajaloolised seigad pole tõesti varsti enam olulised. Kuid riigi sõltuvus või tugevus oleneb IGA ÜKSIKU KODANIKU omadustest. Juhid saavad küll rahvast juhtida, kuid mitte kui mingit abstraktset riiki vaid ikka kui üksikutest isikutest koosnevat hulka. Teoreetiliselt on eestlastel, lätlastel või mistahes väikerahval võimalik Euroopa Liidus saada sama mõjuvõimsaks kui balti parunid olid Venemaal. Mõjuvõimu aluseks ei ole raha vaid teadmised ehk informatsioon. Teadmishimulise esimene valik on: millist professorit kuulata?

vaagija  2010-11-07 22:59:33
Mõne fakti kohta: see on vana ärakulunud retoorika, ei enamat, kuid ütle Juss, mille poolest Laari või Ansipi isikukultused väiksemad või olematud on?
Näita mulle ka seda fakti, kust välja loed, et Savisaar tegi IME-t Kallase kui "jubeda kommunistiga"?!?
"On fakt, et mul jõudis kohale, et Ruutsoo elab siiani Rahvarinde aegses Eestis ja elu on endiselt võitlus." Kahtlen sügavalt - faktide esitamine ei ole võitlus.
"On fakt, et Savisaare valitsemise ajal sööstis majandus hooga põhja - on fakt, et olud olid ülikeerulised, ent on ka fakt, et nii kui Savisaar pukist läks, hakkasid asjad majanduses paranema." Siin tunnustan sind, Juss - tood põhjuse ja tagajärje faktid mõlemad välja: Eesti taasiseseisvumise perioodil oligi kõige ülikeerulisemalt raskem üleminekuperiood: toitu poes nappis - või peideti ladudesse paremaid aegu ootama, pagaritel tööd ei olnud, sest ootamatult olid kadunud veokid, millega jahu leivatööstusse veeti jne. Spekulandid ostsid poest kõike üles, mis osta andis, et kallimalt edasi müüa. Sel perioodil oli ainuõige otsus, et rahva säästmiseks talongid kehtestada.
"On fakt, et Rahvarinde liikmed halvasid mitteosalemisega Eesti Komitee teovõimet." Eespool sai räägitud vastupidisest: Rahvarinne osales ka Eesti Komitee töös ja kui mitte rohkem, siis vähemalt 20. augustil 1991 suudeti kõik erimeelsused ületada ja taasiseseisvumine välja kuulutada(välja arvatud Kama ja Allik).
Su lõpulause kohta ütlen nii, et isiklikult astusin erakonda mitte Savisaare, vaid keskide vasaktsentristliku inimkeskse maailmavaate pärast. Parempoolsus(eriti äärmuslus) on mulle vastunäidustatud.



  2010-11-07 23:45:10
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13615

Eesti Vabahtriigi Ülemnõukogu välispoliitiline tegevus 1990–1992
Ülo Nugis
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhataja 1990–1992, Riigikogu liige 1992–2003 ja esimees 1992–1995

Eesti Komiteel puudus mandaat

Lõpetuseks ei saa jätta peatumata Eesti Komitee omaaegsel rivaalitsemisel ülemnõukoguga ning selle ühiskondlik-poliitilise institutsiooni liidrite siiani jätkuvatel katsetel ületähtsustada Eesti Kongressi ja Eesti Komitee rolli Eesti iseseisvuse taastamisel.
Minult on korduvalt küsitud, miks polnud enne 20. augustit 1991 midagi kuulda Eesti Komitee liidrite kontaktiotsingutest Nõukogude Liidu liidritega, et läbi rääkida Eesti iseseisvumise tingimuste ja ajakava üle. Samuti ei olnud midagi kuulda Eesti Komitee esindajate ametlikust kutsumisest mainekate rahvusvaheliste organisatsioonide foorumitele, kus käsitleti Balti riikide lahkulöömist Nõukogude Liidust. Võib-olla oleksid Eesti Komitee liidrid olnud igati valmis saatma oma läbirääkimisdelegatsioone Moskvasse, Washingtoni, Pariisi, Brüsselisse ja kuhu iganes, kuid rahvusvahelises plaanis polnud nad mitte keegi. Eesti Komitee inimesi ei tuntud ega respekteeritud välismaal, nagu respekteeriti ülemnõukogu liikmeid. Eesti Kongressi liikmetel puudus seadusandlik mandaat. Nad hoopis boikoteerisid ülemnõukogu valimisi ja mängisid end sellega ise auti.

  2010-11-07 23:45:39
Eesti Komitee jäi selgelt alla ka Rahvarindele, mille tegevus äratas rahvusvaheliselt palju suuremat tähelepanu ning mille ridadest kasvasid välja paljud tollased ülemnõukogu ja Eesti valitsuse liikmed. Kui Eesti Komiteel oligi mingi roll Eesti välissuhtluse korraldamisel, siis oli selleks kontaktide loomine pagulaseestlastega ning nende huvide esindamine Eesti sisepoliitikas. Kuid ka ülemnõukogul olid pagulaseestlastega head kontaktid. Rahvusvahelises plaanis olid väliseestlased ja nende organisatsioonid hoopis mõjukamad tegijad kui Eesti Kongress ja Eesti Komitee.
Kokkuvõttes oli ülemnõukogu üks ja ainus riigiõiguslik organ, kelle otsustustel oli rahvusvaheliselt aktsepteeritud jõudu ning need tagasid iseseisvuse taastamise. Mis tahes teised institutsioonid ja rahvaliikumised poleks saanud Eesti iseseisvust taastada ja teda Nõukogude Liidu koosseisust rahumeelselt ja verevalamiseta välja tuua.
Mitmetel rahvusvahelistel kohtumistel on hiljem muidugi avaldatud imestust, et kuidas ikkagi ülemnõukogu sadakond poliitiliselt mitte eriti kogenud inimest suutsid nii operatiivselt orienteeruda Nõukogude Liidus kujunenud olukorras, võtta vastu Eesti riiki taastavaid seadusi ning selle kõrval arendada intensiivset välissuhtlust. Tagantjärele võib muidugi nii küsida, kuid 17–18 aastat tagasi polnud kellelgi mõtteski niisuguse küsimusega välja tulla. Meid kannustas eesti rahva üks ja ainus soov ning tahtmine – taas vabaks rahvaks saada. See sisendas tegevusiha ja entusiasmi ning sundis jätma tähelepanuta personaalsed repressioonid, mis võinuks Eesti iseseisvaks hääletanud 69 ülemnõukogu liiget sündmuste halbade stsenaariumide arenemise korral ohustada.

  2010-11-07 23:57:31
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13618
Eesti valikud
Rein Järlik
20. Augusti Klubi liige

Hoopis tõsisem asi oli aga see, et peaaegu iga ülemnõukogus vastu võetud õigusakti, mis pidi tagama üleminekut omariiklusele ja eesti rahva selget tahet maailmale veel kord meelde tuletama, mõistis Eesti Komitee hukka või tunnistas õigustühiseks või koguni kutsus rahvast üles seda boikoteerima.
1990. aasta mais vastu võetud sümboolikaseaduses, mida rahvas tervitas ja millega riigi nimest jäeti ära sõnad “nõukogude sotsialistlik” ning lõpetati Eesti NSV lipu, vapi ja hümni kasutamine riiklike sümbolitena, nägi Eesti Komitee katset nõukogulik vabariik lihtsalt ümber nimetada, selle sisu muutmata.
Nõupidamisel osalenud Ignar Fjuk on meenutanud, et eestikomiteelaste vastuseis 20. augusti iseseisvusotsusele oli otse jahmatamapanev. Jüri Rätsep, kes ühena paljudest oli kindel, et iseseisvusotsus tuleb kiiresti vastu võtta, on hiljem 19. augusti õhtust kirjutanud: “Arutlus alati kaalutleva Tunne Kelamiga sel teemal pani teda mulle tõsiselt otsa vaatama ja kahtlust avaldama, et Eesti Komitee võib anda sellele teole Eesti vastuolusid süvendava kurja hinnangu.” (Seitse Päeva, 21. veebruar 1992.)
Ülemnõukogus ringles idee ka nn kolmanda vabariigi väljakuulutamisest, selleks oli vastav eelnõugi koostatud, ning ilmselt loodeti Eesti Komitees, et ülemnõukogus saavad sisevastuolud määravaks ja ta ei suudagi mingit otsust vastu võtta. Seda järeldust kinnitab tõsiasi, et kui kõigi punktide sõnastuses oli kokkuleppele jõutud ja kohad olid jagatud ka moodustatavas Põhiseaduse Assamblees ning kooskõlastatud otsus lõpuks istungisaali viidi, lahkus üks eestlasest ülemnõukogu liige siiski enne hääletamist saalist. Kaido Kama, prominentsemaid eestikomiteelasi, Eesti Kongressi ideolooge, jäi Toompea lossis seega ainsana truuks Eesti Kongressi joonele.

Mis on Keskerakonnal pistmist eestlaste ja Eestiga?  2010-11-08 00:56:36
Partei mis valitseb Tallinnas venelaste häältega, tegeleb venestamisega, hoidku om amokk maas eestlaste koha peal. Eestlaste mandaati teil pole! Käige põrgu igavesed veneorjad, kes ei tea iseseisvuses ja vabadusest sittagi!

KÜSIMUS  2010-11-08 08:56:33
Kelle huve teenib see, kes siin küsib: Mis on Keskerakonnal pistmist eestlaste ja Eestiga? 2010-11-08 00:56:36

VASTUS: Ükskõik kelle, ainult mitte eestlaste ja Eesti huve!

Juss  2010-11-08 10:05:43
Vaagija,
Kas pole huvitav, et kui inimene ei ole Keskerakonna poolt, siis on ta automaatselt "parempoolse maailmavaate andunud fänn"?
Mina ei ole parempoolse maailmavaate andunud fänn, see, et ma siin võtan sõna Savisaarluse (justnimelt savisaarluse, mitte niivõrd keskerakonna) vastu, ei ole kuidagi seotud maailmavaadete, vaid arvamusega, et poliitikud peavad olema ausad ja ajama eestis eesti asja. Ma ei ole kunagi toetanud Laari, Ansipi või Sotside halbu otsuseid.
Ma ei ole kunagi valinud Reformi, ega Keskerakonda.
Reformi ei valinud algselt seetõttu, et mu jaoks tundus partei, kes kandideerib kitsalt majanduspoliitikaga, ebapiisav riigi kui terviku juhtimiseks. Hiljem (Ansipi tulekuga), aga muutus reform oma näolt Keskerakonnaga äravahetamiseni sarnaseks, st populistlikuks ja see käis juba minu põhimõtete vastu. Rahagrupeeringud, kes neid toetasid olid muidugi veidi erinevad. Nüüdseks on aga reform kaotand igasuguse reforminäo. Ilmselt kõige reformide vaenulikum partei.
Keskerakond ja tema eelkäija on aga alates umbes aastast 89 minu jaoks isikukultuslike nähtustega liikumine ja liikumine milles peamisi otsuseid teeb vaid üks inimene on mulle ilmne ohu märk.
Usk on kirikus omal kohal, ent mitte tavaelus.

Parempoolse poliitika, kui see on kalade jagamise asemel õngede jagamine, pooldaja olen laias laastus küll.
Samas olen ka seda meelt, et inimesi, kes on lollid, laisad või elu hammasrataste vahele jäänud (ei ole eelnev loetelu kõik üks ja sama punt) ei saa ka ühiskonnas üksi jätta. Tõde ei jookse minu jaoks kindlalt parem-tsenter-vasak skaalal, vaid inimlikel alustel. Ja neid "inimlikke aluseid" peab lihtsalt erinevaid olukordades erinevalt arvestama.

Lisaks, Eestis on minu hinnangul heal juhul vaid üks maailmavaateline partei ja need on Sotsid.

Mis Laari või Ansipi isikukultusesse puutub, siis näib, et Ansipil hakkab midagi ses osas tõepoolest tekkima ja see on muidugi ohu märk. Kohtusin suvel omavanuse (40) inimesega, kes igasuguse kriitikameeleta väitis, et vaid Reform suudab eestisse investeeringuid tuua. Siiski peab ütlema, et ta ei omistand sellist võimet Ansipile ainuisikuliselt.

Isamaaliidus on aga aastatepikkune sisemine heitlus esimese viiuli koha pärast, seni kuni see kestab, ei ole mingi isikukultus eriti võimalik. Lisaks, pärast liitumist Respublikaga on need leerid seal veelgi värvilisemad.

P.S. olen nende iseseisvusaastate jooksul valinud - 1992 Isamaa, (edasi suht suvalises järjekorras ja nii riigi kui KOV valimistel läbisegi) Mõõdukad, EMKE, Isamaa, Sotsid.

Praegu ei jõua rohkem kribada, õhtupoole vast edasi.

Eelmine | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | Järgmine

Nimi 
E-mail