Järgneb...
Ruutsoo nendib, et "Rahvarinde piisav esindatus Eesti Kongressis tagas, et vaatamata ERSP survele ei kuulutanud Eesti Kongress end kohe kõrgeimaks võimuks Eestis"

Minu meelest on siin kirjas põhiline, see, et Rein Ruutsoo ja ehk siis ka Savisaar, pidasid oma organisatsiooni sellest 600 000 eestlase poolt valitud esindusest paremaks.
MA ei hakka siin lahkama teemat kes on loll või kes auahne. Nagu ma ütlesin, kavatsen seda osa veidi uurida. Ma mäletan hästi nende tiibade konkureerimist ja teinetesie mustamist enne kongressi, nii et ma ütle et üks parem kui teine oleks, ent Ruutsooga on mul siiski asi suht selge, see ei ole objektiivsus, mida mees viljeleb.

Kõikidel sündmustel oli oma oluline roll - ei oleks ERSP üksi suutnud rahvast äratada, ei Muinsuskaitse liikumine niipalju rahavast informeerida, ei oleks Rahvarinne ilma eelmisteta oma eesmärke nii seadnud, mis meid lõpuks eesmärgile viis.

Soovitan lisaks Savisaare "Peaministrile" ka Lauristini "Punane ja Sinine", muid ei julge soovitada, kõlaks vist mõnitusena.

Nojah, lõpetuseks vandenõu teooriatest - kui teil paberit pole näidata, siis pistke need endale p…se, muudki elus teha kui üht silma punnitades naabrit kahtlusega vahtida. (see siis mitte sulle vaagija, no juhul kui sa neid ei levita)

Ja vabandust, et kirjutan pikemalt kui autor, võiksin ju ka tavapärast Delfi ja Kesknädala stiili kasutades lihtsalt kõiki värdjaiks sõimata, aga nää huvitav on miskis masohistlikus mõttes esialgu.

Kõike head ja aitähh artikli autorile, et aitas meenutada ja omi mälestusi paika sättida.

Parandus, mitte 600 000, vaid ligi 600 000 ehk 557613 Eesti kodanikku ja 34345 kodakondsuse taotlejat

Õhtuleht, 28.12. 1998
Esimene katse

1992. aasta oli alanud. Tunne Kelam ja teised Eesti Komitee juhid nõudsid Ülemnõukogu kui ebapädeva organi laialisaatmist ja võimu üleandmist. Sama kavandas Läti. Savisaar oli äsja maha võetud.

2. jaanuari hommikul läks uus peaminister Tiit Vähi Eesti Kongressi tervitama. Laupäevast istungit Estonia kontserdisaalis turvas Kaitseliidu Harju malev Kalev Otsa juhtimisel.

Vaid vähesed teadsid, et turvajad pidid raadio teel tähelepanelikult saalis toimuvat kuulama ja ülekutse kõlades ruttama Toompea lossi võimu võtma. Jüri Toomepuu luges saali kaitsjaile hommikul sõnad peale ja kutsus neid üles vaprusele.

“Olin tol ajal Kaitseliidu Harju maleva staabiülem,” meenutab Jüri Kadak. “Kui ma eelmisel õhtul kuulsin, et pealik Ots oli Estonia esise välisvalve asemel terve maleva valmisoleku välja kuulutanud ja kavandas võimu ülevõtmist, teatasin asjast kohe Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile koju. Helistasin ka peastaabi ülemale Ants Laaneotsale. Jõudsime niikaugele, et enamik mehi keeldus Toompeale minemast. Kaitseliidu juhtfiguurid lubasid mind peajagu lühemaks teha, aga ei tehtud.”

Teine katse

Sama aasta juunis tulid ärevad teated Kuperjanovi pataljoni kiirmarsist Võrust Tallinna poole.

Veebel (eksiilvalitsuse major – H.L.) Jaan Mosin võttis võimu üle ja pani staabiülema oma käske täitma. Umbes neljasajamehelise pataljoni ülem Johannes Kert kohtus sel ajal Tallinnas ERSP erakonnakaaslastega.

“Asjaolude kokkulangemine laseb arvata, et Kert teadis asjast ja ootas pataljoni Tallinnas,” arutab Kadak. “Tema pidi juhtimise alles pärast Toompea lossi vallutamist üle võtma. Nii oli Kerdil parem end läbikukkumise puhuks kindlustada.

Tartus pidasid Kaitseliidu juhid ja poliitikud mehed kinni ja tegid neile selgeks kiirmarsi mõttetuse, sellal kui Tallinnas on Vene väed veel sees. Asi kukkus läbi.”

Kolmas katse

1992. aasta 20. septembril toimusid Riigikogu ja 5. oktoobril presidendivalimised. Valitsust polnud Meri veel jõudnud paika panna, riigis oli võimuvaakum.

9. oktoobril tahtsid Lõuna-Eesti malevate kaitseliitlased Uuel tänaval asunud peastaapi jõuga ära võtta, kuid Kadak sattus peale ja segas operatsiooni õnnestumist.

“See oli nädal pärast Elva-Otepää sündmusi, kui Kaitseliidu juhtimist püüti relvajõuga üle võtta. Juhuslikult sattusin hilisõhtul peastaapi tulema. Nägin võõraid, automaatidega mehi täis maja. Need olid Lõuna-Eesti, põhiliselt Otepää Kaitseliidu mehed. Nõudsin relvade äraandmist, nemad keeldusid.

Ka maja ümber liikus relvastatud mehi. Teatasin asjast kohe peastaabi ülemale Ants Laaneotsale, kes saatis mulle viivitamatult rühma automaatureid. Andsin kirjaliku käsu vajaduse korral tuli avada. Tol ööl seda vajadust ei tulnud.”

1993. aasta 25. juulil lahkus Jäägrikompanii Eesti Kaitsejõudude koosseisust.
1993. aasta oktoobris ilmusid avalikkuse ette KL-i nimekirjad isikutest, keda tuleks riigipöörde korral maha lasta.

vanast ajast veel üks tähelepanek.
Mingil hetkel süüdistati, et Rüütel olevat CIA agent.
Oleks kasulik teada, kelle kaudu väide lansseeriti.
Väide sai pärineda ainult kgb keskusest, sest mujal oli selline süüdistus tõsine asi. Venemaal toimib lahjemal moel senini.
Teemat püüti üles võtta, kuid jäi soiku. Eestlasi jättis väide ükskõikseks, kehitasid õlgu ja mühatasid:"Noh, seda parem".

Nõmmevalitsuse moodustamine

Nõmme valitsuseks nimetatakse (liikmete enamuse elukoha järgi) poliitilist institutsiooni, mida selle pooldajad peavad 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse alusel nimetatud ja ametisse astunud Vabariigi Valitsuseks. Ta ei taotle poliitilist võimu ega rahvusvahelist tunnustust. ("Nõmme valitsust tuleb käsitada kui gruppi põhimõttekindlaid Eesti Vabariigi kodanikke, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest.
Vältimaks põhiseadusliku järjepidevuse enneaegset lõppu, astus väliseestlane Mihkel Mathiesen 15. septembril 1992 Eestis viibides Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse ja nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse koosseisu.
Kalev Otsa valitsus, 15. september 1992 – 7. detsember 2003.
Ahti Männi valitsus, alates 7. detsembrist 2003

to Jajah 2010-11-06 11:37:26
Vabaduse väljakul toimus 1988. aasta 24. veebruaril kontramiiting vastulöögi andmiseks USA senaatoritele, kes sekkuvad ENSV siseasjadesse. Selle organiseerisid partei -, kultuuri - ja spordiringkonnad (esinesid Rüütel, Põldroos, Talts jne.)
Mati Talvik esindas Tammsaare pargis.

Veel nendest aegadest:EKP Tartu Rajoonikomitee orgosakonna nõupidamine
koos põllumajanduse parteisekretäridega

Protokoll 15.jaanuaril 1988.a.
Algus kell 10.00
Lõpp kell 12.45
Avas EKP Tartu Rajoonikomitee II sekretär
sm. V.Bahmatov
Juhatas sm. A.Ansip – orgosakonna juhataja

M. Nisu:
EKP KKs tutvustati NLKP otsust natsionalistlike ilmingute kohta Balti liiduvabariikides. Seal on öeldud, et /tuleb/ pöörata erilist tähelepanu puudujääkidele ideoloogiatöös, tugevdada ideoloogiakaadrit ja tema võitlusvõimet, ++ enam valgustada Balti liiduvabariikide elu.
Viimasel ajal esineb natsionalistlikke ilminguid, vabariigis kogutakse allkirju stalinismiohvrite monumendi püstitamiseks. Ei ole räägitud teiste liiduvabariikidega sidemetest, kaupade sisse- ja väljaveost. Töö üliõpilastega /on/ halb, sõjakoolidesse suunata eesti rahvusest noormehi. Tallinnas eestlaste osatähtsus 49%, tööliskl/assi/ osatähtsus 32%, eestlasi 62%.
Selles otsuses on antud hinnang, karm ja õiglane. On olnud aastatepikkune formaalne internatsionaalne kasvatus. Ei ole leitud uusi vorme. Vaenlane on muutunud tugevamaks.
Selleks:
tuleb suurendada parteiorganisatsioonide mõju,
prognoosida ideoloogilist situatsiooni, et edestada vaenlast,
praktikas lahendada kakskeelsus, korteriküsimus ja toiduainetega varustamine.
On moodustatud KK töögrupid, loodud rahvussuhete ja vastupropaganda sektor. Tegeldakse ajalooprobleemide lahtimõtestamise ja järkjärgulise valgustamisega. Tehakse tööd internatsionaalse kasvatuse tööle panekuga.

to to Jajah 2010-11-06 11:37:26

http://www.nommevalitsus.org/?p=7562
...Tekst pakub tõsist huvi. „Rüütli asju” ajab USA-s advokaadifirma „Rogovin, Hudges & Schiller”. Ja siis teeb välisminister Lennart Meri Eesti ajaloo ühe kõige šokeerivama avalduse. Michael Rogovin töötas CIA-s (LKA) aastail 1973-1975. Tegelikult on Michael Rogovin ja Bill Colby selle advokaadifirma omanikud!!! Legendaarse CIA agendi Bill Colby nimi on esinenud mitmes eesti keeleski avaldatud LKA brošüüris. Välisministri järgmine järeldus on veelgi šokeerivam – Arnold Rüütel on CIA agent!!! Sest Kalle Tenno, kes Rüütlit esindab, töötab samas advokaadifirmas! See informatsioon annab Savisaarele kätte tegevuskava. Need paberid tuleb kähku anda Põhjamaade ajakirjandusele. Savisaare arvestus on lihtne, Põhjamaadest levib see sensatsiooniline teade momentaalselt Eestisse. Informatsiooni algallikat on aga juba peaaegu võimatu kindlaks teha. Rüütli tagasiastumine jääks siis juba tehniliseks küsimuseks.
„Vaba Eesti” kavatsetav võimupööre ripub lausa päevade või nädalate taga. Ilmselt taktikalistel kaalutlustel on Indrek Toome otsustanud (veel?) varju jääda. „Vaba Eesti” valitsusjuhi kandidaat on heas vormis ja särava esinemisoskusega Siim Kallas. Edgar Savisaar paistis aimatavat võitu tähistavat juba Konstantin Pätsi haua serval. Tema kõne ei jätnud kahtlust tema tegelikest soovidest „presidendina”. Pätsi 1934.aasta riigipöörde ja sellele järgnenud vaikiva ajastu ülistamine oli liiga avalik. Ilmselt oli Savisaarel juba silme ees, kuidas ta rohked sisevaenlased mättasse lööb ja tema ümber punutavad provokatsioonid juba eos nurjab. Ehk ongi õigus Jaan Kaplinskil, kes kirjutas 20.oktoobri „Edasis”, et Eestit ei saa võrrelda Rumeeniaga. Eestit võib võrrelda Albaaniaga.

Kuna Eesti Kongress tänu Eesti Komitee ebakorrektsusele, mida Marju Lauristin oskuslikult ära kasutas, rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamist Eesti Kongressi dokumendina vormistada ei suutnud, üllatati avalikkust ebaeetilise, loogikavastase ja hulga küsimärke tekitava kokkuleppega kommunistide ja rahvuslaste vahel, mida rahva seas hakati peagi kutsuma nn. enamlaste-kelamlaste liiduks:

Avaldus

Lähtudes Eesti Kongressil ja Eesti erakondade ühisnõupidamistel kõlama jäänud püüdest rahvusliku ühtsuse saavutamiseks Eestis, toimus 4.novembril 1990 Tallinnas kohtumine erinevate poliitiliste jõudude esindajate vahel. Kohtumisel osalejad tunnevad vajadust peatada üha süvenev sotsiaalpoliitiline ning majanduslik kriis Eestis, taastada turvaline tasakaal ühiskonnas ja leida lahendus teravnevale võimukriisile. On hädavajalik kiiresti lõpetada koordineerimatust välispoliitikast lähtuv Eesti rahvusvahelise maine kahjustamine.

Ainus võimalus selleks on Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Komitee usaldust omava ning ülemnõukogu esimehe tegevust toetava rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamine, kes on avatud kõigile Eesti demokraatlikele jõududele.

Rõhutati, et sellise seadusliku Eesti Vabariigi taastamist taotleva valitsuse tulemusrikka töö tagamiseks on vajali kõigi Eesti edumeelsete jõudude, samuti vabariigi venekeelse elanikkonna autoriteetsete esindajate vahetu osavõtt valitsuse koosseisust.

Samavõrra loomulikuks peeti kohtumisel ka praeguse valitsuse nende liikmete töö jätkamist, kelle tegevus on väärinud usaldust ja toonud positiivseid tulemusi.

Kohtumisel pöörduti Eestimaa A/Ü Keskliidu esimehe Siim Kallase poole ettepanekuga alustada konsultatsioone kõigi Eesti demokraatlike jõududega, et selgitada võimalusi taolise valitsuse võimalikult kiireks loomiseks ning samal ajal informeerida oma kõneluste käigust vabariigi avalikkust.
Tallinnas, 4.novembril 1990
Jaak Allik
Sirje Endre
Siim Kallas
Kaido Kama
Tunne Kelam
Toivo Kuldsepp
Vardo Rumessen
Indrek Toome


Tegelikult pole muidugi võimalik enamlaste-kelamlaste avaldusele lihtsustatud korras hinnangut anda, sest seda (võimalik, et ka Eesti Kongressil toimunut) ei saa kuidagi vaadelda lahus nn. Eesti Watergate’i skandaalist, kus Arnold Rüütlit süüdistati CIA ja Edgar Savisaart KGB kasuks töötamises.

1944. aasta hilissuvel asus rahvuskomiteelane Jüri Uluots samuti ise ametisse peaministrina vabariigi presidendi ülesandeis ja nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse.
Kuna Rootsis olevate pagulaste hulgas oli valitsusliikmeid ja peaministreid presidendi ülesandeis nö lademetes, siis paati mõistagi Eestisse Tiefi valitsuse evakueerimiseks ei saadetud. Uluots muretses ise paadi, et põgeneda.
Rahvuskomitee moodustati Ribbentrop - Uluotsa 1943. aasta 20. oktoobri pakti alusel ning Julgeolekupolitsei ja SD egiidi all Eesti Omavalitsuse toetuseks ja sundmobilisatioonile legitiimsuse saamiseks. Rahvuskomitees oli kaks omavahel rivaalitsevat tiiba: Tõnissoni ja Pätsi omad. Esimest nn inglise orientatsiooniga rühmitust juhtis Tõnissoni endine erasekretär Ernst Kull. Pätsi pooldajaid juhtisid Uluots, Tief, Kant jt.
Viimased soovisid ka Omavalitsuses saada endale landesdirektor dr. Mäe, sisedirektor Angeluse ja kohtudirektor Õpiku kohad, millega aga Litzmann ja von Ribbentrop ei nõustunud. Rahvuskomitee sisekonkurentide vastu kasutati aga Julgeolekupolitsei ja SD malakat, mille tulemusena 1944. aasta aprillis arreteeriti Rahvuskomitee inglise orientatsiooniga rühmituse liikmed.

Huvitav kuidas Ruutsoo süüdistab ERSP selles millega Keskerakond ise praegu tegeleb, nimelt eestivaenulike kolonistide kaasamine valitsusse mida näeme Tallinna linnavalitsuse näol kus eestlased on varsti vähemuses, põhimõtelagedust ainuvõimu saavutamisel ja korruptsioon, kokkulepped Putini parteiga mis isegi ei varja, et Eesti omariiklus neile vastuvõetamatu on.
Edasi tuleb meelde salakohtumised Vene esindajatega Pronksiöö ajal ja jutud ''koertest''. Edasi kus on viited Saisaare sõnavõttudele kus ta väitis, et Eesti iseseisvus ei pruugi tingimata tähendada väljaastumist N Liidust samal perioodil mil Rutsoo teooria järgi RR ajas Eesti iseseisvuse asja ja ERSP tegeles selle põhjalaskmisega. Kui Ruutsoo juttu lugeda siis peaks Keskerakond kui RR välja kasvanud erakond ajama praegu sama poliitikat mis IRL ja IRL kui ERSP välja kasvanud ajama Keskerakonna praegust joont.

Küsimus on miks Keskerakond seda teeb kui Eesti omariiklus neile nii tähtis on, miks tegeletakse eesti omariikluse vastaste kolonistide koondamisega oma partei lipu alla ja nende poliitilise organiseerimise ja neile kaalu andmisega. Kas savisaar ei tea, et nii kui ta võimule saab hakkab see kolonistidest koosnev osa Keskerakonnas nõudma endale ministrikohti, nullkodakondsust ja kakskeelsust miks Savisaar selle tulega mängib kui ta nii Eesti rahva huide eest väljas on.

Ruutsoo jutt menutab seda N.Liidu ajast tuttavat propagandavõtet kus oma patud kirjutatakse vastaspoole arvele nagu ajada Katõni veresaun sakslaste peale või tegeleda ülemaailmse rahuliikumise sildi all igat liiki diktatorite ja terroristide relvastamise ja toetamisega. Ruutsoo põhimõte on vist sama mis Goebelsil mida räigem vale seda usutavam.

to Ionni 2010-11-06 13:52:38
Isamaliitlaste eestvedamisel allkirjastatud juulilepped sätestavad väga üheselt, et okupatsiooni pole olnud ja koloniste samuti. Viimast tõendas eriti ilmekalt ka omandireform, mis täpsustas, et ainsad okupandid olid põliseestlastest sundüürnikud.
Aga Genfi konventsioonist lähtuvaid põhimõtteid pole Eestis kunagi arutatudki.
Ja peale Lissaboni lepingu allkirjastamist ei tasu ka omariiklusest enam rääkida, peale euro tulekut veelgi enam.
Multi - kulti vastab aga nii USA, Euroopa Liidu, eriti aga tulevaste Euroopa Ühendriikide põhimõtetele.

to Ionni

_Ruutsoo jutt menutab seda N.Liidu ajast tuttavat propagandavõtet kus oma patud kirjutatakse vastaspoole arvele nagu ajada Katõni veresaun sakslaste peale või tegeleda ülemaailmse rahuliikumise sildi all igat liiki diktatorite ja terroristide relvastamise ja toetamisega. Ruutsoo põhimõte on vist sama mis Goebelsil mida räigem vale seda usutavam._

Aga miks sinusugune erudiit vaikib sellest, et nõukogude korra vaenlaste hukkamised algasid Katynis juba aastal 1920?
Ka Churchill teatas valitsusele, et Katyni teemat tuleb vältida ja lubas Stalinile, et sulgeb Poola pagulasvalitsusel Londonis suu. Pagulasvalitsuse juht Sikorski hukkus nii, et inglise piloot hüppas Gribaltari kohal äkki lennukist välja ja lennuk kukkus sodiks.
Ka raadiojaamade Vaba Euroopa, Amerika Hääl jt tsensuuriosakonnad ei lasknud Katyni teemat läbi enne, kui see juba NL-is endas arutusele tuli.
Nõukogude Liit loodi rahvusvahelise finantseliidi poolt ja ka likvideerite tema poolt, et anda teed Euroopa Liidu laienemisele ja muutumisele Euroopa Ühendriikideks. Ajad ja poliittehnikad on teised kui sajand tagasi, eesmärgid aga üldjoontes samad. Endised leninlased, trotskistid, stalinistid, maoistid moodustavad nüüd Euroopa Liidu juhtkonna tuumiku.
http://rus-sky.com/history/library/sutton/index.htm
http://www.rus-sky.com/history/library/sutton1/

Seisin Moskva tankide ees teletorni juures kella 05.00-st kuni SÕU lõpuni. Muidugi oli see üks suur lavastus, et Kodanik, kellel isegi VASTE-Kuustest varastatud eesti perekonnanimi; saaks võimule. Tegelikult tuli tagasi vaid sellepärast, et PUTš pöörati Moskvas pahumpidi. Muide minust sõitsid Vene tankid (austades mind) mööda: teelt pöörati metsa ja sealt uuesti teele. Muide, aus mees oli vene sõdurite ülemus. Härra ......? podpolkovnik. Aitähh Sulle! Tõ UVAZAL. Pass. mille nime Sa austasid sai sel varahommikul eesti vabaduse grandiks. Varastatatud eestlase perekonnanimega mees, aga korjas viljad ja varastatud AU.

to kõik on vargad ja valetajad 2010-11-06 20:44:55
Sinu arusaam sündmustest on väga kitsas nagu see tihti vene mužikil ongi.
Aga ega talupojamõistusega suures poliitikas polegi midagi peale hakata.

Jussile
Ma ei märganud, et oleksin närvi läinud. Kus see juhtus?
"Ma mäletan asju sama ridapidi nagu sina, ainult selle vahega et 89 aastal hakkas see "tasa ja targu" pidurina mõjuma." Mäletan seda "tasa ja targu" pidureid teisiti: tasa ja targu mindi alates perestroikast ja ameeriklaste näpuvibutusest meie suunal, et me ei tohiks Gorbatšovi paati kõigutada kuni taasiseseisvumiseni 20. augustil 1991. Pigem tekitasid pidureid need ersplased ja komiteelased, kes nõudsid valjul häälel: "Nõuame Eesti Vabariiki - ja kohe!" Mäletan, kui olin ka Lasnamäe nõlval üritusel Eesti Laul 88, kui hinge kinni pidades kuulasin Trivimi Velliste ägedat sõnavõttu. Nii oli suuresti oht pill lõhki ajada.
Eks me kõik lahkusime siis Rahvarindest, sest suure organisatsiooni peamine ülesanne ja eesmärk oli ju täidetud ja iseseisvus taastatud - eks nüüd oli nii erinevaid inimesi koos hoida juba raske ja mindi laiali erinevatesse erakondadesse, paratamatult.
"Ruutsool näib olema ERILINE VIHA Eesti Komitee vastu." Taas see liialdus, nagu minugi puhul, et olevat närvi läinud? Kui Ruutsoo paneb tõestisündinud faktid ritta, kuidas saab see viha olla? Kui on väga soov midagi õelda, siis ehk seda, et ta tõi ju päevavalgele ammused sündmused, mis oli - kas tahtlikult või tahtmatult - unustatud. Või püüdis neid sündmusi valgustada tõeselt, mis taas - kas tahtlikult või tahtmatult - teise poole poolt ei leidnud sellist kajastust.

Järg: "Ma mäletan hästi nende tiibade konkureerimist ja teinetesie mustamist enne kongressi, nii et ma ütle et üks parem kui teine oleks, ent Ruutsooga on mul siiski asi suht selge, see ei ole objektiivsus, mida mees viljeleb." Olen teisel arvamusel. Rahvarinne mõistis, et Eesti Kongressi näol on meile tugev konkurents olemas. Ja kuna ju ometi mõistsime ka seda, et põhilises mõlemad suured paralleelsed organisatsioonid ajavad ju meie ühist Eesti Vabariigi taastamise asja - vaid selleni viivad teed olid meil erinevad - siis oli täiesti mõistlik, et ka rahvarindelased võtsid kongressi tööst osa. Rohujuure tasandil näiteks mäletan, et valisime ka Kongressi, et läksin ka kaasa üleskutsele ja kuna veel noored ei olnud nii aktiivsed, siis võtsin enda hooleks kõik lähisugulased kuni lastelasteni kodanikeks registreerida järjepidevuse alusel (seda nimetati vist kontiuniteediks). Samuti sain väliseestlaste kalli rahaga finantseeritud "Rumesseni passi" omanikuks, kuigi see jäi vaid suveniiri väärtusega.
Paraku teine pool nii rahumeelselt ei käitunud: mäletame 1992. aasta kolme(!) Toompea vallutamise üritust ja samuti sellele eelnenud siinne kelamlaste-enamlaste vandenõu 1990. aastal olid rahumeelsusest vägagi kaugel.
"Kõikidel sündmustel oli oma oluline roll - ei oleks ERSP üksi suutnud rahvast äratada, ei Muinsuskaitse liikumine niipalju rahavast informeerida, ei oleks Rahvarinne ilma eelmisteta oma eesmärke nii seadnud, mis meid lõpuks eesmärgile viis." Nii ja naa. Siiski arvan Läti ja Leedu eeskujul, et ka rahvarinded ilma komiteede ja kongressideta olid suutelised edukalt oma riigid taastama.