to quanta na mera
Sama võib öelda ka Eesti Komitee kohta.

vastuseks Jussi küsimusele
(Küsumuskommentaatorile "Igatahes": aga ehk ütled, kes siin kommentaatoritest on Kelamlased-enamlased-laarlased ja miks sa nii arvad? Juss 2010-11-04 14:42:48
Ja seda ka, et mida see väljend sinu meelest siin kommentaariumi kontekstis tähendab? No et oleks aru saadav, millest sa räägid?
Lühivastus- neid kes väänavad jõhkralt ajalugu varjates oma äpardlikust aastatel 88-91
Sind ei nimeta ma kindlasti nii, vastupidi- imetlen ,et ilmutad lugupidamistväärivat informeeritust paljude detailsete faktide kohta(tollased hääletustulemused jne.) ja ei anna neile tagurpidise tähendusega hinnanguid. Juba see, et "jajahiga"(mitte mina) nõustusid, on klass omaette.
Enamlased - kelamlased on see jesuiitlik seltskond , kes varjamatult on vassinud tollest ajast tänaseni ja oma eneseülistuses jätkavad tegelike väärikate mahategemist, mürgitades avalikku inforuumi oma väiklusega.

igatahes

Enamlased - kelamlased on see jesuiitlik seltskond ???

Mis on siin seost enamlastega, kelamlastega ja jesuiitidega?

Kuskilt kuuldud fraasid pandud ühte ritta, tüüp tahab solvata, tüüpiline proletaarne lumpen, kes ei suuda isegi argumenteerida oma viha endast paremate, targemate , õnnelikumate vastu pimestab kõik muu.
Selliseid haledaid tüüpisid sai näha vanades kroonikates , kus neid ülistakse kui Eesti NSV alustalasid.
Ajalugu tõlgendakse alati vastavalt soovile, üks leiab, et Savisaar tõi vabaduse, teine et see oli hoopis juhus, on veel kirjalikud ülestähendused, mis säilinud dokumentaalselt, ka neid osa seltskonda ignoreerib, sest nad ei sobi nende kuvandiga ja siis tulevadki solvangud, kuidagi on tarvis oma alaväärsust varjata.

Vaagija, siiski võib öelda (no mina võin), et ilmselt ei olnud Savisaar just nimelt sellel 20. augustil mees nr 1.
Ja seetõttu, et Savisaar oli viimane, kes hoidis kinni oma enda ideest, mitte taastada vabariik, vaid luua uus vabariik. See oli ka põhiline lõhe, mis jooksis Rahvarinde ja erinevate konservatiivsete liikumiste vahelt (ja mis tegelikult jookseb siiamaani). Ma ise liitun selle seltskonnaga, kes peab selle päeva kangelaseks pigem Lauristini, kes ehk andis suurima panuse, et Eesti Komitee, Rahvarinde ja Ülemnõukogu punt kompromissile viia, mistap kuulutatigi välja otsus: “Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist.” (“Kinnitamine” tähendas lähtumist õiguslikust järjepidevusest.) Pariteetsel alusel Eesti Kongressiga moodustati Põhiseaduslik Assamblee, et töötada välja ja esitada rahvahääletusele uus põhiseadus. Uue põhiseaduse järgi toimuvad Riigikogu valimised nähti ette 1992. aasta jooksul. (RH 21.8.1991)

P.S. Esimesena tunnustas eestit siiski Island, mitte Venemaa (ent see on tühiasi, Venemaa tunnustas ka üsna kohe)

Mul tõesti ei ole kahju,et sul nii valus oli. Sinu kirjaviisi järgi otsustades sa just päris lumpen pole, kelleks mind pead, aga arukas ka mitte- järeldused peavad millelgi põhinema - sind aga iseloomustavad su enda sõnad (Kuskilt kuuldud fraasid pandud ühte ritta) ja kahjuks ei mingit mõtet ega seost tegelikkusega.
Kuna just sina mahud kategooriasse enamlane - kelamlane ehk tüüp kes on õnnelik kui oma saba järada saab, siis lase edasi .... kas või jesuiidina (muig)

Paneks siis kirja põhilised tolle aja vastuolud kahe põhilise poliitilise ääre vahel (kes tahab võib parandada).

Savisaar (ja mingi piirini kogu Rahvarinde tuumik):
IME-st arenev suveräänsus, mis ajajooksul arenes ideeks uuest Eesti vabariigist, mis ei ole esimesega õigusjärgselt kuigivõrd seotud. Kodakondsuse 0-variant (kõigile soovijaile). Narva vabamajanduspiirkond.
Endistele omanikele vara mitte tagastamine.

Eesti komitee v.a. Savisaar:
Esimese Eesti Vabariigi taastamine ja õigusjärgsus, koos piiride omandi jms.

Lisaks Ülemnõukogu - sisaldas nii eelpoolnimetatuid, nõukogude venelasi, kui ka "värvi" muutnud endisi aparatšikuid.

Vastuolud, kes on õiguspärane kodanike esinduskogu - Ülemnõukogu või Eesti kongress.

Mõlemad ääred (RR ja EK) ajasid oma kompromissitut jonni, mis tegelikult kestab siiani (võitjaiks nö "olmes" ses osas võibki pidada tegelikult neid värvi muutnud aparatsikuid, kui see tähtis peaks olema).

Mõneti võib öelda, et asi lõppes kompromissiga, et komiteelased said peaaegu selle mis tahtsid, Rüütel ja Nugis saidki selle, mis tahtsid ja Lauristini pundist said Mõõdukad.
Savisaar sai küll vastu näppe, ent sai hiljem suurima au selle sündmuse (20. august) eest endale.

Ent jah, see "rindejoon" jookseb siiani eestlaste vahel - sundüürnike temaatika, kodakondsuse temaatika üldse venelaste temaatika jne.

Mina arvan, et sellist hiromanti siiski pole olemas, kes oskaks öelda, mil moel oleks asjad jooksnud juhul, kui oleks loodud uus Eesti Vabariik, nii nagu Savisaar tahtis, mil moel oleks teda tunnustatud või mitte, mis nõudmisi esitaks siis meile Venemaa jne.
Läks teisiti ja mina olen rahul, et nii läks.

---------------------------------------------------------------------
Ma tõesti ei mõista siinse artikli autori, hr Ruutsoo motiive artikli teema pideval tagumisel? Mis see temasse puutus? See oli üks piinlik osa erinevate vähemate ja suuremate piinlike juhtumiste seas, milliseid võib öelda, et panid toime enamus nendes sündmustes osalenud liikumistest. Mille poolest see nii võetuna hullem oli? Kas RR ei teinud tegemist Jaak Alliku või Indrek Toomega? Või Siim Kallasega? Kas peaks nentima, et IME oli üks jubedamaid asju ENSV ajal, kuna üks ettepaneku autoreist oli Siim Kallas ja võiks seetõttu ka Edgar Savisaart süüdistada? Kuidagi imelik igatahes.
Kelamlaste-enamlaste liit sai ka Eesti Komitees kriitika osaliseks. Mõistetav kui pettunud olid või oleks siiamaani näiteks Mart Laar või Lauri Vahtre või minusugused eesti kodanikud ja endiste tippkommunistide vastased (ja olin ka).

Kui ma nüüd nende 25 möödunud aasta peale tagasi vaatan, siis mul on tekkinud selle ajaga selline mulje, et kunagi alguses, tegi Savisaar vea, mis painab teda siiani.
87-89 oli Savisaar tegelikult ju mees omal kohal, juht suure algustähega, üks neist, kes pani massid liikuma (ei hakka praegu peatuma erinevatel artiklitel, mis ta on kirjutanud nö Nõukogude võimu toetuseks, need ei oma siin sisulist tähendust ja igasugused vandenõu teooriad välistaks üldse).
Kuid siis hakkasid asjad kiiva kiskuma, rahva tahe hakkas liikuma suunas, mida Savisaar ei kontrollinud. Nüüd oli ta justkui mitte enam vedur, vaid reisija. Vahelduva eduga saavutas ta 89-91 kord suurema kord väiksema populaarsuse, ent mitte selle, mida ta võis nautida Laulva revolutsiooni tipphetkedel.
Nii ongi, et ideega taastada (või luua) Eesti Vabariik, liitus Savisaar märksa hiljem, kui teised liikumised ja mis peamine, eestlased ise.
Rahvarinde sees muutusid samuti asjad - ei olnud enam sellist ühtset seltskonda - hämmastust tekitas nii teiste liikumiste maha tegemine kui ka see pidev tasa ja targu, samm-sammult, mis tekitas nõutust.
Ühesõnaga Laulva revolutsiooni aegne oreool haihtus, jumalast sai inimene.
Ja mida aeg edasi, seda jäärapäisemaks Savisaar muutus, vähem koostööaltimaks, vähem avatuks. Nagu teejuht, kes mõistes, et on valinud vale tee, üritab matkajatele tõestada, ta ei saanud eksida, sest tema on ju teejuht ja kui keegi kaasteelistest julgeb piiksatada, et äkki peaks ikka suunda muutma, siis saab viimane vihase pilgu osaliseks...
Näis, et tal oleks tekkinud justkui kinnisidee tõestada kõikidele, et ta ei ole reisija, et ta ei jäänud rongist maha, vaid, et rong, millega tema sõidab või isegi vedur, mille sõitu ta juhib, liigub targemalt, ent teised lihtsalt ei mõista seda.
Natuke meenutab ka Antarktika avastamist Amundseni ja Scoti poolt ja nende teekondade erinevust.
Ja selline asi on mu meelest kestnud kõik need aastad. See vastandumine, oma "tõeimpeeriumi" loomine, endasse sulgumine.
Keskerakond on pea ainus suurem erakond, kus pole opositsiooni. Sotsidel on Pihl vs Mikser, Reformil vs Ansip ja Atonen, Isamaal Isamaa vs Respublica, Rohelistel kampsunid vs ökokapitalistid, Rahvaliit vist ainult opositsionääridest koosnebki... Ainult keskil on üks arvamus, iga kord, kui on tekkind partei sees eriarvamus, on erinevalt arvajad parteist kinga saand...
See ilukirjanduslik klots pealkirjaga "Peaminister", see oleks ka justkui toonaste sündmuste jutustamine selles valguses, mis annaks asjale "tõepärase" stardi...
On räägitud Savisaare ambitsioonidest, peaminister või president...
Ma kipun üha enam uskuma, et ei kumbagi, vägisi jääb mulje, et tegelik ambitsioon on see, et ajalugu mäletaks teda nii, nagu ta tahaks... messiana või kuidagi nii...
No vat sellised mõtted käivad aegajalt peas.

Vabandust, mina kirjutasin eelmise, unustasin nime.

julgen arvata, et esialgu oli Savisaarel mõte reformida kogu NSVL ja olla selles ulatuses tegija.
Kuid siis ta taipas, et tarvitseb Moskvas võimule saada tahtekindlal juhil, kui rahvarinded, Landsbergis ja Savisaar tehakse kõigis hädades süüdlasteks ning hävitatakse massi heakskiidu saatel. Baltlaste iseseisvusmõte aga maetakse jõuga maha. Niipalju oli seda jõudu küll. Mis pärast saab, oleks meie jaoks juba ükskõik olnud.
Seega oli vaja tõmmata võimalikult selge eraldusjoon Eesti ja NSVL vahele.
Siin langesid Eesti ja Savisaare isiklikud huvid kokku. Kas uus riik või vana taastamine, see oli tol hetkel kolmandajärguline küsimus.
Tankid sellest ei hooli.

%%%%rõkkame 2010-11-05 10:27:09
to Naer saalis 2010-11-05 10:14:54
Kas sa ikka ei suuda paari lausega kommunismi tagamaid valgustada? Miks sa siis esined teemal, mida ei valda?%%%%

Ega siis kõik siin ei ole sinusugused kommunistliku partei asjatundjad.
Valgusta siis, mis hüvesid sa punapiletiga kaasa said?
Tead neid tagamaid ilmselt hästi ja esine siis meile teemal, mida valdad.

Savisaar oli suur poliitik, kuid tal oli ja on suur puudus: provotseerides saab teda närvi ajada ja vihaga teeb ta halbu otsuseid.
Kõik teadsid, et Eesti Komitee on kgb agentuuri poolt mõjutatav, teadsid, et leppimatu vastuolu tekitamine eestlaste endi seas on kgb eesmärk.
Kui eestlased omavahel vhaselt jagavad, siis ei tea nad isegi, mida tahavad ja nõukogude armee tagab rahu.
Ometi kaotas ka Savisaar vihaga reaalsustunde ning oli 20.augustil valmis EK-d kõrvale jätma.
Otsustas Rüütel, kes keeldus allkirja andmast, kui EK kasvõi osaliselt ei kaasata. Rüütli vastu Savisaar minna ei saanud.
Kaasamises endas oli suur roll Lauristinil.
Rüütel, kõrgema taseme poliitikuna nägi, et niisugune vastandumine muutub vaenlase käes võimsaks relvaks, millega kogu iseseisvumise võib seisma panna.
Kuigi jah, tol hetkel oleks toime tuldud ilma EK-ta.
Hiljem oleks EK ära kasutatud, et iseseisvus kui rahva tahe küsimärgi alla seada.

rõkkame 2010-11-05 10:27:09
to Naer saalis 2010-11-05 10:14:54
Kas sa ikka ei suuda paari lausega kommunismi tagamaid valgustada? Miks sa siis esined teemal, mida ei valda?

Küll on siin palju vanu kommuniste ennast puudutatuna tundmas.
Imelik küsimus tagamaadest kui ise oled sa neis tagamaades ilmselt osaline olnud.
Kas tunned huvi palju teie tegemistest ikka teatakse? Häbi või?

Juss
Kuna sul on sõna 'Peaminister' vastu allergia, siis nimetasin Savisaart ametiposti tõttu 20. augusti meheks nr 1.
Veel ütlesin, et esimese SUURRIIGINA tunnustas Jeltsini Venemaa Eestit.
Kui võrrelda nüüd Jussi pikka kommentaari, mis on vist pikem Rein Ruutsoo artiklist, siis Ruutsool on pikk tõeste faktide rida, targal Jussil aga ... no näiteks uus eesti, uus eesti - mina mäletan teekonda liidu stagnatsioonist taasiseseisvumiseni teisiti - alustada oli vaja Gorbatšovi perestroika toetamisest, nelja mehe IME-st, suveräänsusdeklaratsioonist, sinimustvalge heiskamisest Pikale Hermannile, iseseisvusreferendumist, intrite kupatamisest Toompealt alla, ja nii taasiseseisvumiseni. Naiivne on nimetada kelamlaste-enamlaste, erspelaste ja eestikomiteelaste vastuseisu Savisaarele nagu mingiks rahva vastuseisuks. Ainult samm-sammult võisimegi võimaluse piires nagu noateral balansseerides keelatu-lubatu piiril edasi liikuda, äkilised liigutused võinuks tekitada ka äkilise vastureaktsiooni.
Siiski ühe usutava lause leidsin Jussi pikas loos: "No vat sellised mõtted käivad aegajalt peas".

Kommunism ei ole vaeste võitlus rikaste vastu, vaid maailma ülirikaste võitlus keskklassi ja rikaste vastu proletariaadi abil ja nimel.
Kuna tänu kommunismiga hirmutamisele on Lääs saadud nii rahaliselt kui ka sõjaliselt kontrolli alla, siis pole kommunistide teened endisel kujul enam vajalikud. Praegu on nad ametis EL-i juhtorganites ja maailmarevolutsiooni nimetatakse nüüd globaliseerumiseks. Promotakse ka Hiinat. (Esimees Mao oli Grand Oriendi liige).
Kommunism on vabamüürluse haru, mille kaasaegsel kujul rajas Karl Marx, keda finantseerisid Rotschildid. Nad finantseerisid juba Suure Prantsuse revolutsiooni läbiviijaid Illuminaatide Ordust ja selle filiaalist Grand Orient.
Just Grand Orienti kuulunud isikud ( ka Lenin), olid ka Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni eestvedajad.
Mõisted "punalipp", "punaarmee", "punaabi", "punase professuuri instituut" jne, pärinevad Suure Prantsuse revolutsiooni aegadest ja sümboliseerivad selle peasponsor Rotschildi. Punaarmee aastapäeva ei tähistata juhuslikult 23. veebruaril, Meyer Amschel Rotschildi sünniaastapäeval. 1. mail tähitatakse aga 1776. aastal loodud Illuminaatide Ordut.
http://www.trosch.org/in-leu-o.htm#freem
Freemasons (Masons) - Illuminati, Related and Offshoot Organizations

QUOTE: – In the book, Ecumenism, written by a freemason in 1908, it says "the goal is no longer the destruction of the Church but rather to make use of it by infiltrating it."[13]
Bella Dodd converted to Catholicism at the end of her life. Speaking as an ex-Communist, she said: "In the 1930's, we put eleven hundred men into the priesthood in order to destroy the Church from within." – NOTE: Communism is said to be an offshoot of Freemasonry.
1922 Winston Churchill, Prime Minister of England, Confirmed Mason, and a Druid. stated to the London Press in 1922: "From the days of Sparticus Weishaupt, Karl Marx, Trotsky, Belacoon, Rosa Luxenburg, and Ema Goldman, this world conspiracy has been steadily growing. This conspiracy played a recognizable role in the tragedy of the French Revolution. It has been the mainspring of every subversive movement during the 19th century. And now at last this band of extraordinary personalities from the underworld of the great cities of Europe and America have gripped the Russian people by the hair of their head and have become the undisputed masters of that enormous empire."
Karl Marx, who wrote the "Communist Manifesto" was a member of the "Grand Orient Lodge." – London is the burial place of Karl Marx, the father of communism.

vaagijale, 2010-11-05 23:13:03

USA jäi äraootavale seisukohale, kuni 24. augustil tunnustas Venemaa Föderatsioon Eesti iseseisvust ja 6. septembril tunnustas Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu.
Seega: kõige esimesena tunnustas Eestit Island, seejärel juba varem taasiseseisvunud Vene Föderatsioon ja kolmandana Nõukogude Liit.

ENDEL UIGA: Eesti Kongressi rahastas USA

Mind paneb seekord kirjutama Delfi 11. märtsi 2010 juhtkiri Eesti Kongressist ja Rahvarindest. Nende vahekord on mind alati huvitanud, sest olen selle ajastu ise läbi elanud ja neid sündmusi siitpoolt jälginud. Seal on teatud sümmeetria Pätsi ajastuga, mis läks viisil, mis mulle palju vastamata küsimusi jättis, enne kui Ilmjärve uurimus neid selgitas.
Kongressi poliitikaga ja sihtidega on mul sama tunne ja ma arvan, et aeg on tulnud ka seda probleemi lähemalt uurida. Väliseestlaste gruppide arhiivid ja ajalehtede kommentaarid peaksid praegu vabalt kätte saadaval olema ja oleks vaid vaja paari agarat noort, kes neid uuriks. See oleks väga oluline meie praeguse suuna määramiseks. Mõelge sellele.
Tervitustega
Endel Uiga (sünd 1918), USA, New Jersey

ENDEL UIGA KOMMENTAAR:

Kongressi ja Rahvarinde vahekorda analüüsides peame vaatama, kuidas need instituudid sündisid. Rahvarinne oli kahtlemata kodumaal kasvanud ja sel oli küllaltki eestimeelseid kommunistliku tagapõhjaga tegelasi. Kongress sai oma algatuse, rahalise toetuse ja instruktsioonid Ameerikast ja CIA kontrolli all olevatelt väliseestlastelt.

Küsigem kord, miks ja mitu korda käisid Kelam ja Laar Ameerikas. Kust tuli raha kiireks Kongressi propagandaks ja passide aktsiooniks?

Teine küsimus on, mis oli USA ja CIA seisukoht Eesti suhtes? Nii kaua kui võitlesime kommunismi vastu, olid meie eesmärgid samad, kui kommunism kokku langes, läksid meie teed lahku. Meie eesmärk oli Venemaast lahti löömine ja iseseisva riigi loomine. USA huvid olid Venemaa säilitamine tervikuna, sest see oli ainukene võimalus tagada mingit tuumarelvade kontrolli. Solidariti ja Rahvarinde taolised liikumised, mille eesmärgiks oli Venemaast lahti löömine ja Vene riigi lõhkumine, olid seetõttu USA huvide vastu. See seletab Kongressi poliitikat.

Näiteks oluline iseseisvuse algatus, Balti Kett, sündis ainult Rahvarinde ja teiste organisatsioonide algatusel. Kongress oli kõikide aktsioonide vastu, mis taotlesid iseseisvust, näiteks lipu heiskamine ja väga oluline märtsi hääletus (üle-eestiline iseseisvusreferendum - Toim.). Kriitilistel augustipäevadel Toompeal Kongressi liikmed võitlesid viimase võimaluseni Venemaast lahti löömise ja meie lääne riikide poolt iseseisvuse tunnustamise vastu. Nende plaan oli järjepidevuse põhimõttel nõuda okupatsiooni kaotamist. Ainult siis toetasid nad iseseisvust, kui neile enamuse tahe selgeks sai.

Ja lõpuks peab ütlema, et USA oli viimane, kes peale Venemaa järele andmist, meie iseseisvust tunnustas. Huvitav oli veel see, et USA kongressis tunnistajana kohale kutsutud juhtiv väliseestlane soovitas mitte Eesti iseseisvust tunnustada, kuna selle valitsus olevat kommunistlik. Kuid nii olid selle isiku bossi eeskirjad.

Nüüd kui mõned aastad on möödunud ja sündmused hakkavad ajaloo ilmet võtma, oleks vast paras aeg seda ajastud uurida. CIA dokumendid on veel kindlasti suletud, kuid seal on küllalt vaba informatsiooni, mis selle ajastu õigesse perspektiivi paneb. Ilmjärv oma doktoris valgustas palju, kuidas me kommunismi ikkesse saime. Paar doktori- või magistritööd võiksid selgitada, kuidas me sealt välja tulime. Need oleks ka vajalikud praeguse aja ja olukorra hindamiseks.

http://www.rahvarinne.ee/rr/0/
rahvarindest

Eesti Komitee

Eesti Komitee oli Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan. See valiti Eesti Kongressi esimesel istungjärgul ja selle suuruseks oli 71 liiget. Eesti Komitee valis endale juhatuse, kuhu kuulusid:
esimees Tunne Kelam,
aseesimehed Sirje Endre ja Kaido Kama, sekretär Eve Pärnaste, liikmed Jüri Adams, Edgar Savisaar, Endel Lippmaa, Mart Laar, Kalle Jürgenson, Jüri Rätsep, Trivimi Velliste ja Paul-Eerik Rummo

Jätku-bill, ole täpne - kongress (õigemini küll komitee) polnud mitte venemaast lahkulöömise ja tunnustamise vastu, vaid meetodi vastu, kuis seda teha. Minu arvamus on, et tollel päeval oli oluline saata küll maailmale mingit laadi appikarje, kuid mida väiksema õigusliku tagajärjega, seda parem. Saavutati kompromiss - kinnitati eesti iseseisvust.
P.S. kirjutasin Vaagijale ka vastuseks jutu, aga vist sai liiga pikk, et läbi ei lähe.

Vaagijale (panen jupi kaupa)

Esiteks väike meeldetuletus, et sõna peaminister teemal polemiseerisite te Õnge Ennu ja SP, mitte aga minuga, aga see selleks.

Teiseks, miks sa nii nii närvi mu sõnavõtust läksid?
Ma panin lihtsalt kirja oma mõtted, seda spetsiaalselt lõpus rõhutades - ma ei saa oma mõtetega mingile ülimale tõele pretendeerida, vaid lihtsalt väljendan tundeid, mis minus need viimased paakümmend aastat on tekitanud.
Ma mäletan asju sama ridapidi nagu sina, ainult selle vahega et 89 aastal hakkas see "tasa ja targu" pidurina mõjuma. Pigem nii, et "oodake, ärge tormake - MINA tean, mis on õige!"
Mäletan seda kriitikat teiste liikumiste aadressil, see hakkas järjest enam tekitama küsimusi, et millest see? Mõjuvaid vastuseid ei olnud.
Helistasin just emale ja küsisin, et mis põhjustel nemad isaga Rahvarindest lahkusid? (minu viimased osalemised Rahvarinde tegemistes olid aastal 89, neil siiski hiljem)
Ema ei osanud täpselt põhjendada, aga peamiselt sama - asi näis muutuvat algsest ilusast ideest ärapanemiseks, oma õiguse tõestamiseks, liikumiseks võimu nimel…
Aga eriti vildakaks kippus Savisaare tee minu jaoks kiskuma nende enne mainitud kodakondsuse 0-variandi ja Narva eritsooni ideedega seoses.

Milline on aga Ruutsoo tõene faktide rida?
Tegelikult faktid ei ole valed, küll on aga puudu kontekst. 20 aastat on möödas.
(Ma võtan nüüd endale väheke aega, et uurida erinevate osalejate kirjapandut Eesti Kongressi esimesel istungjärgul toimunust, kuna sel on vist ses loos olulone moment)
Ruutsool näib olema ERILINE VIHA Eesti Komitee vastu. Esimesel kongressil valiti Eesti komitee, kongressi delegaatide seas oli ka Rahvarinde esindatus. Ruutsoo märgib kibestunult (http://tinyurl.com/3xnmltj), et Eesti Komitee juhatuses oli Rahvarindest vaid üks (!) inimene.
Miks see nii oli, kui Eesti kongressi valis ligi 600 000 inimest?
Minu sisetunne tol aal ja nüüdne järeldus sellest - Rahvarinne elas läbi teatud sorti madalseisu.
Inimestel ei olnud tähtis, et Edgar Savisaar meid taasiseseisvuseni viiks, inimesed tahtsid lihtsalt vabaks saada. Ja tolleks hetkeks, 1990, olid teised liikumised selle taotluse ja sõnumi palju tugevamalt esitanud.
Jah erinevate mängude, kaasaarvatud nn enamlaste-kelamlaste ettepanekuga (ja NB Kelamlane, ei tähendanud kogu tolleaegset ERSP-d ja Isamaa eelkäijaid) viis järgmiseks aastaks Eesti komitee mõjukuse omakorda alla.