To-Jaanus .--- "Vene hävituspataljonid tegutsesid täpselt samadel alustel kui Inglise ,Pransuse USA eriväed saksamaal-" . Kas teed jälle nalja ?? Ei ole kusagil kirjas ,et lääne liitlaste eriväeosad oleks Saksamaal inimesi elusalt põletanud piinanud ja mahalasknud. Saa vist vähese kirjaoskuseda --seda tegid Saksamaal ainult venelased ,loe raamatut Ameerika kirjaniku kirjutatud "Berliin 1945 ", see millega said hakkama vene sõdurid meenutas keskaega , selliseid jälkusi mis seal tehti ei ole meie ajastul tehtud kusagil mujal maailmas. Eestis põletamised ja tapmised selle kõrval mis tegid venelased Saksamaal oli ainult "eelsoendus" . Kui neid jälke mõrtsukatöid lugeda mis venelased seal kordasaatsid tuleb mõte kas need on üldse normaalsed inimesed. Naelutada lapsed naeltega keeltpidi laua külge ja muud sarnast . Ja kõik see naiste laste tapmine sündis vene ohvitseride juhtkonna heakskiidul. -Mõrtsukad.

Loomulikult ei kirjuta see ameeriklane raamatut ameeriklaste või inglaste sarnastest tegemistest Saksamaal jm!
http://www.expert.ru/printissues/expert/2008/30/god_sozhzhennuh_detei/
http://www.natvan.com/free-speech/fs977c.html

"Julgeolekupolitsei ja SD".
See koosnes saksa sektorist "A" (100 töötajat, ülem SS - Sturmbannführer Uhlmann) ja eesti sektorist "B" (2500 töötajat, ülem SS - Obersturmbannführer Ain Mere, hiljem Julius Ennok, selle organisatsiooni eelkäijat juhtis Roland Lepik).
Osakonnad "A" - IV ja "B" - IV olid Gestapo osakonnad, juhid vastavalt SS - Sturmbannführer Seiler ja SS - Obersturmführer Ervin Viks. Koonduslaagrite ja hukkamiskomandodega tegeles otseselt sektor "B".

Eesti "Julgeolekupolitsei ja SD" tegevuspiirkonda kuulus ka Pihkva oblast. Seal tapeti sõja ajal umbes 350 000 tsiviilisikut. Oma osa on siin ka eestlastel.

to 2010-01-18 22:31:38 kuule sina okupandinärakas kao siit ennem kui ma su kätte saan

to 2010-01-18 22:31:38 2010-01-18 22:57:57 kui sulle okupandile eesti riik ja rahvas vastu meelt on siis mine siit minema sest eesti riigis pole kohta sinusuguse okupandist eesti rahva hävitaja jaoks,oota okupant küll see aeg ka veel tuleb kui teie okupantide sõja kuriteod eestis päeva valgele tulevad siis sulle korraldatakse veel elu siin

Küll sa varsti Euroopa Liidu kohtute ette jõuad!

Dienstelle Reval , eesti sektor "B".

Juht (Gruppenleiter B) Ain-Ervin Mere
Abteilung B I- hauptmann Vladimir Tiit
B I A Referentuur - Referent - hptm Eduard Kongas; SS-Obersturmführer Manivald Randla (Inspektsion),
B I B Referentuur - Referent - major Aleksander Reinhold (Grenzpolitzei), SS-Untersturmführer Paul Kompus,
B I C Referentuur - Referent - major Jüri Valge Koonduslaagrid; (Konzentrazionlager),

B I D Referentuur - Referent - dr. Georg Kull, Boris Trelin (Gesundheitswesen).
Abteilung B II-Personal und Ausbildung- hauptmann Johannes Unt,
B II A Referentuur - Referent - hptm. Udo Parrest (Erziehung und Ausbildung),
B II B Referentuur - Referent - major Peeter Juhalain (Personal),
B II C Referentuur - Referent - major Nikolai Piigert (Disziplinar und strafsachen),

Abteilung B III Werwaltung Recht - Eduard Raig,
B III A Referentuur - Referent - Oberltn. Richard Niineste (Rechnung und geld); Evald Piirisild
B III B Referentuur - Referent - hptm. Rudolf Mägi; Arnold Hinnom (16.1.1944-); August Tomberg(Verplfenung und Ausbüstung),
B III C Referentuur - Referent - hptm. Voldemar Saarni (Waffen); Lembit Karjel
B III D Referentuur - Referent - Alfred Raudava (Recht); Enno Limvere

Abteilung B IV - Politiche politzei - Poliitiline Politsei-Julius Ennok; SS-Obersturmführer Ervin Viks,
B IV A Referentuur - Referent - hptm. Hugo Okasmaa (Kommunismus und feindpropaganda); Eduard Uduste
B IV B Referentuur - Referent - Avo Lohuaru (Reaktion, emigranten); Ernst Pärnsoo,
B IV C Referentuur - Referent -August Peetso (Spionagen); Ernst Pärnsoo,
B IV D Referentuur - Referent - Herbert Ploom (Überwahtung); Ernst Pärnsoo,
B IV E Referentuur - Referent - Jaan Pert (Presse); Edmund Vabaoja,
B IV F Referentuur - Referent - (vakantne) (Gegnerforschung);
B IV G Referentuur - Referent - major Nikolai Valge (Postkontrolle),

Abteilung B V Kriminalpolitzei - kriminalrat. Ernst Hansar,
B V A Referentuur - Referent - Voldemar Jaakli; Robert Linde üldküsimused- (Allgem. Fraden),
B V B Referentuur - Referent -Robert Linde; Priit Toone Rasked kuriteod - (Kapitalvelbrechen),
B V C Referentuur - Referent -Ralf Ibrus kelmused - (Betrug),
B V D Referentuur - Referent - (vakantne) seksuaalkuriteod -(Sittlichkeitsverb),
B V E Referentuur - Referent -(vakantne) (Sonstigedelikte),
B V F Referentuur - Referent - dr. Hans Laur (Krim.Techn.Institut);

Abteilung B VI Auskunft -hptm. Tiit,
B VI A Referentuur - Gemeinschaftsleben
B VI B Referentuur - Referent -Volkstum
B VI C Referentuur - Referent -Kultur
B VI D Referentuur - Referent -Wirtschaft
B VI F Referentuur - Referent -Auskunft

Abteilung B VII Volkstum - oltn.(kolonelleitnant) August Sinka,
B VII A Referentuur - Referent - Herbert Rebasso (Esten),
B VII B Referentuur - Referent - ltn. Leonid Yllo(Finnen und Ingern),
B VII C Referentuur - Referent - (vakantne) Russen, Schweden un sonstige - ?
Julgeolekupolitsei kool - ülem Johannes Unt; Arnold Viiding

Keegi Kremlimeelne siin vorbib mõtetuid fiktiivseid või ka mitte fiktiivseid SD politsei nimekirju , mis siis neis nii erilist on ?? KGB nimekirjad on 3-4 korda pikemad. Ja leidus ka selline siin kommenteeria kes arvas ,et kindlasti ameeriklased ja inglased vägistasid tapsid naisi lapsi põletasid ja piinasid nagu seda tegid vene sõdurid !? Kui lääne liitlaste sõdur ka midagi tegi (sellist sadistliku inimese piinamis kui venelased tegid, teised rahvad ei oska) oleks see liitlasvägede sõdur kohe tribunali kätte antud. Venelased tungisid Saksamaale kui eht mõrtsukate kari ja kogu saksa rahvas naised-lapsed põgenesid nende kui katku eest lääne poole Inglis- Ameerika tsooni.

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1992 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt. Ajaliselt võib jaotada selle kolmeks:

Aastatel 1918-1919 oli Eesti territoorium okupeeritud osaliselt. Okupatsioonivõimud moodustasid hõivatud territooriumil Eesti Töörahva Kommuuni. Okupatsiooni lõpetas Eesti Vabadussõda.1. jaanuaril 1939 oli Eesti Vabariigis 1 133 917 elanikku.Aastatel 1940–1941 kestnud okupatsiooni ajal moodustasid okupatsioonivõimud Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. Koos okupeerimisega annekteeriti moodustatud Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu. 1941. aastal asendus Nõukogude okupatsioon Eestis Saksa okupatsiooniga.1. detsembril 1941 registreeriti Eesti Kindralkomissariaadi territooriumil 1 017 475 elaniku.1944 vallutasid Nõukogude väed Eesti territooriumi ning algas teine Nõukogude okupatsioon. Teise Nõukogude okupatsiooni lõpp on selgesti määratlemata. ENSV Ülemnõukogu võttis 1990. aasta 30. märtsil vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Otsuses nenditi, et Nõukogude Liidu riigivõim Eestis oli ebaseaduslik selle kehtestamise momendist alates, 1940. aasta okupatsioon ei katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de iure ning riigi territoorium on ikka veel okupeeritud. 7. oktoobril 1992. aastal võttis Eesti Riigikogu vastu deklaratsiooni, et Eestis on põhiseaduslik riigikord taastatud. Samal ajal polnud Eesti võõrvägede kohaloleku tõttu täielikult suveräänne veel isegi 1994. aastal, mil Moskvas sõlmiti juulilepped vägede lõplikuks ja täielikuks väljaviimiseks. Tol hetkel viibis Eestis veel umbes 7000 Vene sõjaväelast. 31. augustil 1994 lahkusid viimased Venemaa väed Eestist.

Pärast okupeerimist poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV. Formaalne inkorporeerimine N Liidu koosseisu toimus 6. augustil 1940. Tegemist oli n-ö nukuvabariigiga, millel oli oma nukuparlament (ENSV Ülemnõukogu) ja Moskva korraldusi täitev nukuvalitsus (ENSV Ministrite Nõukogu). Sisuliselt ei olnud ENSV näol tegu ei nõukogudele allutatud valitsemis- ega sotsialistliku ühiskonnakorra ega ammugi mitte demokraatliku vabariigiga, vaid okupantide relvajõu toel püsiva totalitaarse diktatuuriga, mida juhtis NLKP ja selle kohalik organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei.Nõukogude võimu liberaliseerimise ja rahva surve mõjul asendas ENSV Ülemnõukogu nime "Eesti NSV" 8. mail 1990 nimetusega "Eesti Vabariik". Eesti riikliku iseseisvuse taastamine kuulutati välja Eesti Kongressi ja EV Ülemnõukogu ühisavaldusega 20. augustil 1991.
23. augustil 1939 sõlmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida-Preisimaa ja Memeli jäid seejuures Nõukogude Liidu poliitilisse mõjusfääri.Septembris 1939 koondati Eesti piiri lähistele suured Nõukogude väeüksused ning Eestile esitati ultimaatum, milles nõuti, et Eesti nõustuks oma territooriumile Nõukogude sõjaväebaaside rajamist. Kartes sõja puhkemist ning lootes Nõukogude Liidu poolt pakutavatele tagatistele, sealhulgas lubadusele riigi siseasjadesse mitte sekkuda, võttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu.28. septembril 1939 sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nõukogude Liidu sõjaväebaaside toomine Eestisse. Oktoobris toodi Eesti Vabariigi territooriumile esimesed 25 000 punaväelast. Peaaegu samal ajal Eestiga sai Nõukogude Liit ultimaatumi ähvardusel võimaluse baasid rajada ka Lätisse ja Leedusse. Kohalikel võimudel puudus reaalne kontroll riiki toodud Nõukogude väeüksuste tegevuse üle. Nõukogude Liit kasutas Eestisse rajatud baase muuhulgas peagi puhkenud Talvesõja käigus Soome ründamiseks.

1940. aasta alguseks oli punaväelasi Eestis juba üle 40 000. Piiride lähistele koondati veelgi suuremaid üksusi. Nõukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu. 12. juunil 1940 okupeeris Nõukogude laevastik Naissaare. 14. juunil algas täielik õhu- ja mereblokaad. Samal päeval tulistati alla Soome reisilennuk "Kaleva" Tallinn–Helsingi liinil.16. juunil esitas Nõukogude Liit järjekordse ultimaatumi, ähvardades sõjaga. Ultimaatumis nõuti uue valitsuse moodustamist ja täiendavate Punaarmee üksuste riiki lubamist. Valitsus võttis ultimaatumi vastu ning astus seejärel tagasi. 17. juunil läks kogu Eesti territoorium Nõukogude väeüksuste kontrolli alla ning kindral Johan Laidoner kirjutas alla sellekohasele dokumendile Punaarmee väejuhatusega. Eestis hakkas paiknema kokku üle 115 000 Nõukogude sõduri.Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates 16.–17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse eriesindaja Andrei Ždanovi, kelle ülesandeks oli riigipöörre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu esindajad rõhutasid pidevalt võimalust minna üle avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. Nõukogude Liidu Tallinna saatkonnas algas Nõukogude võimudele sobiva nukuvalitsuse moodustamine.

21. juunil organiseeris Ždanov Tallinnas peamiselt Nõukogude Liidust kohale toodud osalejatega meeleavalduse, mille käigus dikteeriti president Konstantin Pätsile uue valitsuse koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares. 5. juulil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati kehtivat õigust rikkudes välja erakorralised Riigivolikogu valimised. Riigikogu teise koja Riiginõukogu moodustamine jäeti ära. Nõukogude võimu poolt organiseeritud Töötava Rahva Liidu poolt "võidetud" valimisi on kritiseeritud laialdaste rikkumiste pärast (muuhulgas valimistulemuste võltsimine ning vastaskandidaatide terroriseerimine). Valimised toimusid 14. ja 15. juulil. Riigivolikogu kuulutas 21. juulil 1940 Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks[1] ja esitas NSV Liidu Ülemnõukogule palve võtta Eesti NSV vastu Nõukogude Liitu.[2] Kogu maa nii linnas kui maal kuulutati 27. juulil 1940 riigi omanduseks. Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud ettevõtete ja kinnisvarade nimekirjad on avaldatud Eesti NSV Teatajas (1940–1941).[3]
6. augustil 1940 otsustas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu vastu võtta. Baltimaad olid täielikult annekteeritud ja inkorporeeritud.
Pärast okupeerimist panid NSVL võimud repressiivaparaati (NSVL NKVD ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat) kasutades Eesti territooriumil tsiviilelanikonna vastu toime inimsusevastaseid kuritegusid ja Teise maailmasõja ajal sõjakuritegusid ning rahvusvaheliste konventsioonide rikkumisi (sh. okupeeritud riigi elanike sundmobiliseerimine 1941 ja 1944–1991).

http://www.nommevalitsus.org/?p=3427
http://www.kool.ee/?5893
Anglo-saksi ja Stalini salasobing
Nimelt sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liit 15. oktoobril 1939 salajase koostööpakti, mille eesmärk oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud koostööpaktiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N. Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.
Teatavasti avalikustas Inglismaa Nõukogude Liiduga 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli juba Saksamaa ja Nõukogude-Liidu lepingute kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.

Leo to Leo.Kirjutaja sa unustasid ühe väikeseasja.Ei tähenda mida räägiti meestele ette palju mehi ei oskanud Saksa keel ja kui peale suurt sakslase kõne ta õikas Heil Hitler ta sai vastuse Hei Hütle!

Kellegile meeldib jälle siin rääkida sellist mõttetust-- nagu sakslastele sõjaväes vande andmine , see saksakeelne vanne millest paljud arugi ei saanud oli ometi "vormitäide" millele keegi ei mõelnutki rohkem. Sõdureil oli ainult üks siht ja teadmine --tuleb kaitsta oma kodusi oma kodumaad , millist jälle ähvardasid okupeerida venelased kellede veretööd eesti rahvakallal värskelt meeles. Kui Saksa riik andis pihku selleks püssi ,siis selleest võis anda ka mingi "fiktiivne" vanne ,mida niikuinii keegi hiljem ei mäletanud . Ka Punaarmees pidi andma vande ,kas see takistas mehi sakslaste poolele ülejooksmast --muidugi mitte. Ja ei maksa ka siin ületähtsustada seda vande andmist. Kiitus aga sellele tundmatule kes teinud lühikokkuvõtte Eesti okupeerimisest-siin pole midagi vastu vaielda ,kui keegi soovib võib ainult täiendada.

suured tänud Antsule kiituse eest,okupeerimise kohta on veel väga palju materjali ja savisaare kohta leidub ka piisavalt,mis ta luukered kõik kapist välja tooks

Vanne ei tähendanud eesti meestele mõistagi midagi, sest tihti võideldi nö "alati võitja poole peal"!
Saksa sõjaväes võidelnud võeti peagi Punaarmee koosseisu ja sõit läks lahti Kuramaa poole.

Kuhu su KGB pikad nimekirjad siis jäid?
Ameeriklased hävitasid 1,7 milj. sakslasest sõjavangi ja ei mingeid tribunale! Lisaks anti vlassovlased, kasakad ja valgekaartlased Uncle Joe´le välja jne!

Sa väidad, et osa eestlasi oli alaarenenud ja ei saanud aru, kui "kadakatest" kaasvõitlejad neile vande eesti keeles ära seletasid. :)))