Inglismaa ja USA ei ava II maailmasõjaga seotud arhiive aastal 2017, mil salastatus lõpeb, vaid alles 2045, sest maailm pole veel valmis seda infot vastu võtma.

Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad ju oma kodumaalt lahkuda. Lahkumise teemat arutati ka II maailmasõja aegsetel liitlaste konverentsidel. Probleemid tekkisid aga logistikaga.
1941. aasta 15. dets. Moskvas alanud Stalini ja Inglise välisminister Edeni kohtumisel jäeti Balti riigid Nliidu koosseisu.
1942. aasta juuni Inglise väljaanne World Review toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.
1944. aasta 5. aprilli “Eesti Sõna” kirjutas peale Churchilli kõnet, et Atlandi Harta ei tee NLiidule takistusi alistada enda alla naaberriike nagu Poola jt., rääkimata Balti riikidest.

Sel teemal on ka Kesknädal varem kirjutanud.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=6111
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=8940


Originaal soome keeles.
http://prokarelia.net/fi/?x=artikkeli&article_id=662&author=10&PHPSESSID=251c6814b22da5c08c80c238a450ca2e

Ka inglise keeles.
http://www.prokarelia.net/en/?x=artikkeli&article_id=667&author=10

Ja veel.
http://www.oleteadlik.ee/n-liidu-ja-laaneriikide-salajane-koostoopakt/
http://www.hot.ee/laging/salapakt_01.htm

Documents of British Foreign Policy; vol.VI – 1939, London 1953

Kirjeldatakse Saksa luure vabat tegutsemist Eestis nii Inglise kui ka Nõukogude luurete huvide vastu. EW kindralstaabi 2. osakond muutus Saksa sõjaväeluure Abwehr filiaaliks.
Eesti ja Soome eriteenistused olid enne II maailmasõda peamisteks Abwehri infoallikateks.
Tihe koostöö oli polpolil (kapol) omakorda Saksa Gestapoga.
Eesti suunal tegutsesid ka Abwehrstelle Königsberg ja Kriegsorganisatsion Finland ehk Cellariuse Büroo, mis rajati Soome 1939. aasta keskpaiku. Koosseis oli Cellariusel kirev: venelased, baltisakslased ja eestlased (Vellner, Kurg, Horn, Kristian jt). Lisaks asus Mannerheimi peakorteri juures Saksa luure osakond – “Gruppe Bertha”.
1939. aasta novembris saabus Kaunasesse Gestapo emissar Graefe. Nõukogude baasid kujutasid Saksamaale ohtu ja vajalik oli koostöö Balti riikide eriteenistustega.
1939. aasta juunis lõi Abwehr sideohvitseri (fregatikapten Cellarius) koha EW kaitseväe staabi 2. osakonnas.

1940. aasta 10. mail väljus Berliini ligidalt Zossenist erirong Reini suunas. Kui maavägede kindralstaabi ülem Franz Halder järgmisel hommikul Godsbergis perroonile astus, sõnas ta: ” See sõda on niisama vajalik kui see, mida pidasime 1866. aastal (Austria – Preisi sõda). Kui see on läbi, on meil Euroopa Ühendriigid…
Saksa pealetung “Fall Gelb” raames oli juba alanud ja seda mitte ainult Prantsusmaa, vaid ka neutraalsete Luksemburgi, Belgia ja Hollandi vastu.
Euroopa Parlamendi liige Gerard Batten rääkis kaamerate ees, et 1942. aastal tahtis Saksa keskpanga juht Walther Funk koos juhtivate töösturitega käivitada pärast sõja lõppu Euroopas ühise majanduse. Hitler tahtis luua maailmavalitsuse.
Aastal 1930 reklaamis Saksa finantsist ja hilisem Hitleri valitsuse majandusminister Hjalmar Schacht teistele rahvusvahelistele finantsistidele Hitlerit kui rahvusriikide likvideerijat ja vabaturu tekitajat Euroopas. Toetades Hitlerit, luuakse Euroopa suurune Veneetsia.
Veneetsia omapäraks oli keskajal põhiliselt see, et seal puudusid vasallsuhted kodanike vahel.
1945. aasta 25. veebruaril ilmus ajalehes "Das Reich" Goebbelsi artikkel " Aasta 2000 ", milles teatatakse, et aastaks 2000 on Euroopa ühendatud liitu.

Huvitav asjaolu selgub ka riigikontrolör Karl Soonpää kirjapandust 28. aprillil 1940, kui ta koos president Konstantin Pätsi ja Saksamaa saadiku Hans Frohweiniga ühte söögilauda oli sattunud. Nimelt rääkis president Päts lauavestluses, et pärast ilmasõda sünnib ühine Euroopa. «Praegune sõda loob vist Euroopa ümber – Pan-Euroopa suunas. Väikesed riigid näevad, et neutraliteedikinnitused ei suuda midagi päästa – ainult Union.»

on ülejäänud elanikkonna vastu...

1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas. Need lõppesid 1. juulil kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.

2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.

Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
Euroopa suurriigid said Londonist salastatud teate: „Tema Majesteedi valitsus kiidab heaks kokkulepitud abinõud Baltimaade okupeerimiseks." (vt. Documents on British Foreign Polici 1919-1939, Vol.VI, ss. 764-782.)

1939. aasta 15. – 18. august: NLiidu, Prantsusmaa ja Inglismaa sõjaväesinduste kohtumine Moskvas. Arutati olukorda, mida teha, et vältida Saksamaa kallaletungi NLiidule läbi Poola ja Baltikumi.

NSV Liidu suursaadik telegrafeerib 9.oktoobril 1939 Londonist Moskvasse:
" First Lord of the Admiralty Churchill lähtub seisukohast, mida ta kaitses ka varem, et tänapäeval ei põrku Inglismaa ja NSVLiidu huvid kusagil kokku. Samuti pole Inglismaal alust vastu vaielda NSV Liidu tegevusele Baltikumis. Muidugi võivad mõned sentimentaalsed liberaalid ja leiboristid valada pisaraid seoses "Vene protektoraadiga" Eesti ja Läti üle, kuid sellesse ei saa suhtuda tõsiselt. Churchill mõistab suurepäraselt, et NSV Liit peab olema Balti mere idakalda peremeheks."

Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.

1945. aasta Jalta konverentsi protokollis, mille all on Roosevelti, Churchilli ja Stalini allkirjad, on osas "Territooriumide hooldamine" kirjas: "Vaenulikelt riikidelt sõja tulemusena ära võetavad territooriumid ja ükskõik millised muud territooriumid, mida saab vastuväideteta hooldusse anda, mitte mingisuguseid diskussioone nende territooriumide üle eelseisval ÜRO konverentsil, või sellele eelnevail konsultatsioonidel ei ole kavas korraldada." Balti riigid mahtusid kenasti Suure Kolmiku otsuse "ükskõik millised muud territooriumid" mõiste alla ja anti Nõukogude Liidu hoolduse alla.

Müncheni sobing 1938

Lisaks Saksamaale said oma osa Tšehhoslovakkiast ka Poola ja Ungari, vaid ukrainlastele keelati seal oma riigi loomine ära.
http://en.wikipedia.org/wiki/Munich_Agreement
http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/munchen-1938-molotov-ribbentrop-1939-uhest-unustatud-aastapaevast.d?id=27690947

http://www.tatveteran.ru/news/?id=539
Poola võiduparaad Tšehhoslovakkia üle 1938. aasta 11. novembril Warssavis, millest võtsid osa ka kõrged Saksa sõjaväelased.

Saksamaa ja Poola läksid hiljem omavahel tülli ka Tšehhoslovakkia pärast, sest Poola soovis enamuse Tšehhoslovakkiast endale saada.

https://aladinsmiraclelamp.wordpress.com/2016/04/24/the-unknown-history-of-the-1939-german-polish-conflict/
Poola - Saksa konflikt aastal 1939.

http://relevantinfo.co.il/вторая-мировая-война-жертвы-преступн/

Kogu ajalugu tuleb uuesti kirjutada!!!

kas eestikeelse Viki stiilis? II maailmasõda kajastatakse seal viidetega ilukirjandusele!

Kogu see jama on kandmas üht eesmärki: lääs on meile paganama palju kurja teinud, tema julgeolekugarantiid on mõttetud, varem
või hiljem müüvad nad meid Venemaale maha ja õigem oleks meil juba kohe, müts alandlikult kintsude vahel, Moskva poole vahtima hakata. Ühesõnaga vana hea plaat: lääs on halb aga Venemaa hea.

Kes on rohkem valetanud ja valetab ka praegu.

ajalugu võiks vaadelda nii nagu ta on, ilma ideoloogiliste prillideta ees;

ja siis näeme, et ei II maailmasõja eelsetest ega aegsetest sündmustest nähtu mingit meie mahamüümist; Eesti orientatsioon oli alates 35ndast Saksamaa, kes aga kaotas sõja; millised kohustused said meie vastu olla võitjatel, sealhulgas USAl ja Suurbritannial?

see, mida Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel hooldusterritooriumite vallas otsustati oli täielikus kooskõlas sõjas osaliste panustega hitleriku Saksamaa alistamisel; tahtnuksid Lääneriigid Baltimaid Nõukogude embusest iga hinna eest päästa tulnuks neil võideldes jõuda mitte Elbe vaid Narva jõeni!; et aga sellist eneseohverdust ei toiminud siis vaid seda saakski käsitelda nn „mahamüümisena“, millest meil aeg-ajalt ikka nördinud ilmega juttu tehakse; kas aga sellise kohustuse olemasolu eeldamine meie armsatel sõpradel poleks nende jaoks mitte liig koormav?; ehk kokkuvõttes: II maailmasõja ajalugu meie mahamüümist ega teesi „halvast Läänest“ küll ei kinnita;

kui II maailmasõja sündmustest midagi õppida on, siis seda, millises situatsioonis Balti riikide liidendamine nii kergelt, maailmas erilisi reaktsioone tekitamata, toimus; aga seda oleme juba varasemates kommenaariumites käsitlenud

Misasi on vale ja valetamine? Diplomaatias ja poliitikas niisuguseid mõisteid ei eksisteeri. Neis mõlemis on maksev otsrabekuse printsiip. Ning see mida millegipärast põlastavalt reaalpoliitikaks nimetatakse, ongi tegelik poliitika. On alati olnud, Ja saab olema ka edaspidi. Ning mis puudutab rahvusvahelisi lepinguid, siis neid täidavad neidsamu lepingud sõlminud riigid vaid, vaid ja veelkord vaid niikaua, kuniks see on neile kasulik.

Kõiksugu rahvusvaheliste lepingute juures on kõige kohutavam see et mitte ükski leping ei suuda midagi garanteerida sest neisse lepingutesse ei panna kirja meetmeid mida saab kasutada lepingut rikkunud osapoolte vastu. Võtame näiteks Budapesti memorandumi. Selle maailma vägevad garanteerisid Ukrainale tema piiride puutumatuse kui ta vastutasuks loobub planeedi teise-kolmanda tuumariigi staatusest. Ukrainlased loobusid tuumarelvast ja tulemus: riik kisti lõhki. Riik kisti Venemaa poolt lõhki ning teistel lepinguosalistel pole mitte midagi teha. Hambututele majandussanktsioonidele on Venemaa vaid irvitades sülitamas. Ning mis on tulemus? Tulemus on see et edaspidi ei saa loobuma tuumarelvast siin planeedil mitte ükski riik ning veel enamgi: tuumarelva hakkavad ihaldama paljud riigid sest puust ja punaseks värvituna on ette näidatud see et ainsaks riigi terviklikkust hoidvaks garandiks on aatomipomm. Ning seepärast ma olengi arvamas et Ukraina ümber toimuv on selle planeedi viimaste aastakümnete üheks kõige suuremaks geopoliitiliseks katastroofiks. Sest varem või hiljem viib see uuele võidurelvastumise raundile. Või õigemini: juba ongi viinud.

kiini jutus on iva! ka Liibüale olnuks tuumapommi hädasti vaja ning hoidku Jumal P-Koread katkestamast oma töid aatomipommi loomisel!

Müncheni sobing 1938.
Lisaks Saksamaale said oma osa Tšehhoslovakkiast ka Poola ja Ungari, vaid ukrainlastele keelati seal oma riigi loomine ära.
http://en.wikipedia.org/wiki/Munich_Agreement
http://ekspress.delfi.ee/arvamus/munchen-1938-molotov-ribbentrop-1939-uhest-unustatud-aastapaevast?id=27690947

19. juuli - Hitler, Balti riigid ei kuulu Saksamaa mõjusfääri.

21. juuli - USA Riigidepartemangu avaldus, milles tauniti ühe riigi „ ükskõik kui võimsa“, teise riigi, „ükskõik kui nõrga“ siseasjadesse sekkumist.
NLiidu esindaja Washingtonis protestis 27. juulil selle avalduse vastu. S. Wells vastas omakorda, et see on „probleem“, mille suhtes „peame kokku leppima“.
24. juuli – Saksamaa välisministeerium keeldus võtma vastu Balti riikide suursaadikute proteste nende NLiitu inkorporeerimise vastu