USA ei olnud neutraalne vaid osales II maailmasõjas algusest peale, abistades majanduslikult ja sõjaliselt nii Suurbritanniat kui NLiitu; 14. augustil 1941 kirjutas USA koos koos Suurbritanniaga alla Atlandi hartale, mis pani aluse Saksamaa vastase koalitsiooni kujunemisele (peatselt ühineski NLiit sellega);

muidugi, tegemist polnud veel USA regulaarvägede osalemisega, mis ilmselt oleks kohanud mõnede poliitiliste ringkondade vastuseisu; Jaapani rünnak vabastas USA seadusandjad sellest kammitsast – 8. detsembril kuulutasid nad koos Suurbritannia Jaapanile sõja; sellega oli Ameerika astunud maailmasõtta, mis möllas üheaegselt nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas

nemo 2016-11-04 12:34:19

See, et USA oli enne sõtta astumist poole valinud ega polnud toimuva suhtes neutraalne ei anna alust veel teda sõja vallapäästmises või kuidagi selle mahitamises süüdistada. Mis, nagu hannibal siin estiks nentis, on kuratlikult tuttav käekiri ja jutt.

USA ei olnud sugugi neutraalne. Kui mäletate Kennedy perekonda, siis üks vend sai sõjas surma, John sai haavata ja kandis eluaeg seljavööd.
Vana Bushi isa oli suure sõjatööstuse kontserni omanik ja teenis oma miljardid sõjavarustuse müügiga nii ühele kui teisele poolele.
Vandenõu teoreetikud kirjutavad, et Pearl Harbour oli USA poolt lavastatud, et tungida japsidele kallale. Sõjaväebaasis keegi ellu ei jäänud, aga nii mõnigi pealtnägija ütles, et sõdurid ei kartnud midagi, sest ründavate lennukite hääl oli USA lennukite oma.

Väites et USA pommitas oma Vaikse Ookeani laevastiku põhibaasi ise? Või et seal ei jäänud keegi ellu.

see maali viidatud teooria on ju laialt levinud; oma asi - kes usub, kes mitte;

kes on USAd süüdistanud II maailmasõja vallapäästmises?; vastupidi, mitmeid kordi viitan, et isegi sõtta astumine oleks seadusandjate poolt tõenäoliselt vastuseisu kohanud; sõtta astumiseks oli vaja ajendit, jõhkrat kallaletungi, mida Pearl Harbour ka oli; aga see, et USA algusest peale ei jäänud neutraalseks oli tingitud rahvusliku julgeoleku eelistustest;

ega see, et siin mõnikord tehake vihjeid kapitali võimalikule huvile vahelt teenida ei ole veel riigi ametlik poliitika; ametlikuks poliitaks oli ikka japside pommirünnakut vaja

oskuslikult tegutsemisega võimule tulnud bolševike arvates võis neil lootust jääda pikemaks valitsema olla vaid juhul kui revolutsiooniga liitub ka märkimisväärne osa ülejäänud maailma proletariaadist; kardeti, et eksproprieerimisest pöördesse viidud kapital lämmatab ainsa sotsialistliku riigi, olgu siis kas sõjaliselt või isolatsiooniga; sel kartus pole ju iseenesest alusetu, mõelge, millist kahju olid nad pühale eraomandusele põhjustanud!;

nurjunud Saksa revolutsioon ja Varssavi sõjakäik viisid aga, ilmselt sunnitult, järeldusele sotsialismi võidu võimalikkusest ühel maal (s. o NLiidus) eraldi; sisuliselt tähendas see maailmarevolutsiooni idee kalevi alla panemist (võimalik, et ajutiselt);

tees sotsialismi võidu võimalikkusest ühel maal praktikasse rakendatult tähendas kollektiviseerimist ja industrialiseerimist; kollektiviseerimist muuhulgas selleks, et saada industrialiseerimiseks vahendeid ja industrialiseerimine muuhulgas kaitsepotentsiaali tekitamiseks vajalike vahendite tootmist; miks need vajalikud olid märkisin juba eespool;

täiendavalt eeltoodule lisandus alates 30ndate algusest veel üks oht – Saksamaa tahe lammutada Vetrsailles`i süsteem ja revanšeerida I maailmasõja kaotus; Lääs manööverdas, lubas Saksamaa tugevnemist, anšlussi ja Sudeedimaad; seejärel ehmus, püüdis Moskvaga kaitselepingu sõlmimiseks läbi rääkida; ühesõnaga sõjaoht Euroopas oli enam kui reaalne;

ja siin ma küsin – milline lollpea neis kahekordselt ohtlikes tingimustes oma relvatööstuse arendamise unarusse jätaks?

praegu käib meil jutt II sündmustest II maailmasõja künnisel ja siin on aktiivne Saksamaa kuni selleni välja, et kui pärast anšlussi ja Sudeedimaad ja Tšehhoslovakkiat tervikuna enam Poolat niisama talle anda ei tahetud võttis ta selle väega;

Venemaal polnud oma vineerist lennukite ja haledate tanki moodi roomikmasinatega, mis neil enne maailmasõja algust olemas olid, küll võimalik Euroopat vallutada (isegi väiksevõitu Soomest käis jõud suure vaevaga üle, see pilt peaks ju küll kõigile kättepaistev ja nagu „puust ette tehtud“ olema); seega 1939, ka veel 1941 oli globaalne sõda Venemaa jaoks äärmiselt riskiohtlik katsumus, mida 1941. aasta ka näitas; 16. novembril valitses Moskvas kaos, tänavatel vedeles pangatähti, kõik põgenesid; mistõttu: ennesõjaaegne NLiit pidigi paratamatult leppima sellega, mida Moskvasse läkitatud Ribbentrop pakkunud oli!

Kui asjad on nii, siis see vastab arvatavasti Põhja-Ameerika Ühendriikide pankurite vajadustele.

USA sõjavägi on mõnda sõda väljaspool USA territooriumi ka võitnud?

nemo 2016-11-04 13:41:39

---Venemaal polnud oma vineerist lennukite ja haledate tanki moodi roomikmasinatega, mis neil enne maailmasõja algust olemas olid----

Oi-oi-oi, nemo!
Nüüd läks su väide küll "veidi" pange. Nii sinu iidol Rezun kui ka Solonin (kes on palju tõsisemaltvõetavam kui too esimene) on kirjutanud päris palju sellest kui "viletsake" see NLiidu armee ja tema relvastus ikka tegelikkuses olid.

Mõned kasulikud lingid sulle, lausa eestikeelsedki:

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=51&t=12190

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=51&t=11411

http://www.solonin.org/

jne-jne

Kas 2016-11-04 14:41:43

Et siis misasja?

USA ohvitseride ja sõduritega Koreas ja Vietnamis? Kas keegi teab?

Punaarmees teatavasti oli vaenlase tehnikale kasvõi kogemata antud objektiivse iseloomustuse eest tasuks tribunal; seda nimetati seal vastase tehnika ülistamiseks; ning selliseid kogenematuid võitlejaid jätkus kuni nad polnud aru saanud, et kiita tuleb oma vineerist I - ... marki hävitajaid (neil olid ka vastavad mudelinumbrid); selliseid „oma“ tehnika ülistajaid on siinsete kommentaatoritegi hulka sattunud;
I - ... kohta öeldi, et kogenud äss on selle aeglase kastiga võimeline Messeri alla tulistama küll, aga raskustega ja ainult siis, kui tegemist oli hea lenduriga; MIG-3 oli ka juba nähtud kuid jätkus neid esialgu vähestele;
või (raske)pommitajad neljamootorilised TB-3, jällegi hirmaeglased, ilma hävitajate katteta (aga neid polnud enamasti anda) messerile sekundite küsimus maa poole saatmiseks;
sama lugu sõja parimaks peetud tankiga T-34, 41. aasta paraadil Punasel Väljakul neid muidugi juba oli aga jällegi, läks veel aega kuni Uuralitesse veetud tööstus rinde vajadusi rahuldada suutis;

kui Soome kampaaniast paljastunud pilti Punaarmee nadist võitlusvõimest, seda nii tehnilisel kui komandöride tasemel ning ennatust taganemisest sõja esimestel kuudel kuni Moskva lahinguni, mil sakslastele olevat appi tulnud ka kindral „külm“ (üks meilgi ilmuv skandinaavia ajalooajakiri nimetas sakslastel talvevarustuse puudumist lausa esimese sõjaasta ebaedu peamiste põhjuste hulgas) ei osata seletata muu kui viidetaga ajaviitelinkidele siis ju ongi tõde selles, et selle tehnikaga, mis Punaarmeel oli mingit Euroopa vallutust edukalt ette võtta polnud võimalik

Kust sa nemo neid jamasid kopeerid?

kopeeritud on teie lingid, minu jutt on originaalne, ajaloomaterjalide põhinev arutlus

Kas neid tanke tähistusega T 34, milliseid jatkus vaid üle Punase väljaku vuramiseks, polnud sõja puhkemise hetkel NL relvastuses üle pooleteise tuhande? Või ma eksin? Või KV-sid üle viiesaja? Või eksin jällegi? Kui palju oli aga sakslastel nimetet tankidega võrdväärseid? Kas pole selleks numbriks äkitselt suur ja ümmargune null. Või ma eksin jällegi ja järjekordselt?

koopiahuvilistele katkend oma ajal tribunali kartuses („vaenalase tehnika ülistamine“) avaldamata jäänud rindereportaažist (1941) nõukogude tehnika vaenlasest üleoleku teemal

„Messeršmitt sööstis rivis tagumise, kahest teisest mahajäänud pommilennuki [TB-3] saba alt viltu läbi ja lennuk lõi nii silmapilkselt suitsema, kui oleks tuletikk pistetud ahjusuus oleva paberi juurde. Mõnikümmend sekundit jätkas ta veel minekut – allapoole laskudes ja üha tugevamini suitsedes, jäi siis ühe koha peale rippuma, ning joonistades õhku musta suitsupilve, kukkus metsa maha.
Messeršmitt välkus õhukese teraskiiluna päikese käes, sööstis üles, pöördus tagasi ja kihutas kiunudes järgmise pommilennuki sappa. Kuuldus kuulipildujate lühike tärin. Messeršmitt käänas uuesti kiirelt üles, teine pommituslennuk roomas aga pool minutit metsa kohal edasi, kaldus ikka rohkem ühele tiivale, ning langenud siis kummuli, kukkus raske mürinaga esimese kannule.
Messeršmitt tegi vingudes surmasõlme ja kihutas kõverjoont mööda alla, kolmanda, viimase, kaugemale ette jõudnud pommilennuki sappa. Ning uuesti kordus seesama. Kaugusest vaevalt kuuldav kuulipildujate tärin, pikeeringust väljuva messeršmitti peenike vingumine, vaikselt metsa koha väänlev pikk must vööt – ja kauge plahvatuse mürin.“

isegi õiged numbrid võivad olla „valed“ kui jäetakse kirjeldamata olustik, s. t kui palju neid olnuks maailmasõja rinnetel võitlemiseks vaja!

„Mis puutub tankidesse KB ja T-34, siis neid masinaid suutsid tehased sõja alguseks välja lasta kõigest 1861. Seda oli muidugi väga vähe. Praktiliselt hakkasid uued tankid tankikoolidesse ja piiriäärsetesse sõjaväeringkondade vägedesse jõudma alles 1940. aasta teisel poolel. ... Uute, mehhaniseeritud korpuste täielikuks komplekteerimiseks oli tarvis 16 600 uut tüüpi tanki, ühtekokku ligi 32 000 tanki.
... ... ...
1941. aastal tootis Saksa sõjatööstus rohkem kui 11 000 lennukit, 5200 tanki ja soomusmasinat ...“

mis siinsete kommentaatorite puhul silma torkab on nõukogude tehnika ülistamine, just nagu oleksid need kommijad venelastest punaarmeelased ilmasõja rinnetel, keda teistsuguse arvamuse eest tribunal ähvardab; Saksa tank T-5 (või eksin käigult margiga) polnud ju ka iseenesest halb, kuigi jah, T-34 loeti parimaks

Kas nemo poolt eelviimases kommentaaris pakutud tekst ei pärine mitte Konstantin Simonovi Elavad ja surnud nimelisest romaanist? Võib olla eksin aga....äkki ehk mitte? Ja kui - ma jällegi ei eksi - äkitselt on nemo viimase kommentaari keskosa päri Suvorovilt ja nimelt tema loomingu sellest osast kus ta on ironiseerimas Zukovi Meenutustes ja mõtisklustes kirjapandu üle?

meie andmed uute tankide arvu osas langevad ju üldjoontes kokku (täielikku kokkulangevust eriti allikate puhul ei ole seni üldse täheldanud), viidates kasutatud materjalid usaldusväärsusele, mis ainsana ongi oluline;

niipalju korrigeerin, et viidatud Saksa T-5 asemel on õige T-3 (Nõukogude leksikas) ehk Panzer III (väga mitmete modifikatsioonidega), üks neist olevat õnnestunud venelastel Poola kampaania ajal hõivata mispeale see pärast uurimist ja katsetamist tunnistati parimaks välismaiseks tankiks omas klassis ning kodumaisi mudeleid ületatavaks; järgnenud korraldus viia parajasti väljatöötamisel oleva uue tanki parameetirid saksa eeskuju tasemele; märgitakse, et Panzer III 1941. a mudeli volframkarbiidist südamikuga mürsk võinud lüüa läbi 115 mm soomuse ( T-34 esisoomus oli 45 mm, Panzeril 50 mm)

Vaat kus alles võttis propagandisti suu vahutama ja põlve värisema see vineerist lennukite ja papist tankide teema...

Nemo puhul kehtib hästi see kõnekäänd, et lase lollil [propagandistil] rääkida, räägib end ise sisse!