lööb välja.Väikeriigid on siia ja sinna lükata ning teatud platstarmiks,vahetuskaubaks,millega mängida.Raha,mis on pankade võimuses ja teadagi,kes pankades võimutsevad püüavad ka praegu saavutada nn.maailmavalitsust,kus on 2 klassi.
Vist varsti Eesti riiki
jõuab orjanduslik kord-
ehk on see taotluslik-
uus vana valitsemisvorm.

to Huvitav,huvitav

Eks tegemist on kunagise Kasaari Kaganaadi aladega.

http://www.ylikool.ee/et/13/ott_sandrak

Teema: Krimmi Kalifornia

http://vikerraadio.err.ee/v/ooylikool/saated/71488494-f829-493a-bcef-7160695c603e/ooulikool-ott-sandrak-krimmi-kalifornia

Mulle hr Lepsi artikkel meeldib. Mis sellest kui need sündmused ehk päris nii ei käinudki. Loos on hoogu ja usku. Ega Singimägedes võidelnutel ka perspektiiivi polnud. Aga milline kangelaslikkus, passionaarus. See võlub ikka ja alati. Juba see pealkiri „Mannerheim paljastas väikeriike põrmustava häbiväärse sobingu“ kõlab kui tõend õigusejanust ja tahtest saladiplomaatia telgitagustele tuul alla teha.
Ja nõnda nagu Sinimägedes seisti koos Aadu relvavendadega Euroopast vastu natsioone vaenavate ja tasalülitavate kommunistliku ida hordide survele olen minagi täna vaimus koos Suvoroviga vaenamas pedebrüsseli ja paneruooplaste rahvuste ja sugude erisusi nivelleerivat tolarastlikku poliitikat ning nende kavatsust kujundada mongrelist tulevase eurooplase etalon; ja kes teab, ehk on isegi Donald mu klassivend, sest tema loosung „America First“ kõlaks ju siinsetele oludele kohandatuna „Eesti kõigepealt“. Au neile ja Andole!

Niisiis sõlmivad NLIit, GB ja Prantsusmaa 15.10.1939 lepingu eesmärgiga purustada Saksamaa mille käigus lepinguosalised ise aga okupeeriksid Soome, Balti riigid, Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.
Brittidega liitunud prantslased pidid võtma oma kontrolli alla Taani ja Lõuna-Rootsi, kus nähti ette Saksamaa vastu alustatava sõja Lõunarinne. See on ju häbiväärne! Plaanida purustada tuhandeaastast Reichi ja röövida väikeriikidelt iseseisvus.

Mulle tundub siinkohal siiski nagu oleks selles kirjelduses midagi kahe silma vahele jäänud. Nimelt sõda juba käib. Saksamaa on 01.09.1939 Poolale kallale tunginud ja selle paljukannatanud rahva iseseiseisvuse lõpetanud. Ning GB ja Prantsusmaa on agressorile sõja kuulutanud ning vähemalt üritavad võidelda, mis siis, et kuidagi nagu laisalt või loiult. Ning selle pisikese asjaolukese tõttu, mille siin osutasin, ei ole nüüd enam teps mitte tegemist kurja salaplaaniga õilis Reich kraavi keerata vaid ühe sõdiva poole kavaga koos täiendava liitlase abiga jäledat rassipoliitikat viljeleva ja maailmavallutust plaaniva natsi Saksamaa murdmiseks.

Järgmine probleem, mis lahendamist vajab, on küsimus, kas 15.10.39 leping on tõeline, fiktsioon või parimal juhul küll eksisteeriv kuid mittetoimiv. On mõistetav, et pärast Moskvaga peetud pikaajaliste läbirääkmiste tulemusteta lõppu, mille peale oli kaval Hitler Ribbentropi Moskvasse läkitanud, võis GB-l ja Prantsusmaal olla jätkuv huvi saada Hitleri ohjeldamiseks Venemaalt tuge. Kuid Venemaa, olles saanud Berliinilt tegevusvabaduse Balti riike, Soomet, Lääne-Ukrainat ja Bessaraabiat hõlmavates piirkondades võis esialgu rahuldatud olla. Talle juba tegevust jätkus ja milleks pidi ta võtma endale nüüd kohustuse asuda heas vormis Saksamaaga võitlusse? Stalini nägemus oli vastupidine. Oma 19.augusti 1939 kõnes Poliitbüroo istungil leidis ta, et „Saksamaa peaks jätkama sõda nii kaua kui võimalik, et Inglismaad ja Prantsusmaad nõrgestada ning kurnata“ (sest nagu Stalin ütles: „kui me võtame vastu Saksamaa ettepaneku, mida te teate, ja kirjutame alla mittekallaletungi lepingule, okupeerib ta kindlasti Poola ning siis on Prantsusmaa ja Inglismaa interventsioon vältimatu“). Baltimaade ja Soome suunas tegutsemiseks oli Venemaal juba Saksamaa heakskiit olemas ning inglaste topeltluba ei lisanuks midagi juurde. Seega siit lepingu olemasolu võ selle toimimine plusspunkte ei saa.

Kumba versiooni kinnitab Talvesõja kulg? Salaplaani järgi olevat NLiidule lubatud kogu Soome kuid millegipärast piirdub ründaja territooriumitega, mida juba riigipiiri Leningradist kaugemale nihutamiseks varem küsinud oli. Sest pärast enam kui kolme kuud kestnud võitlusi murti soomlaste rinne siiski ju vene karu massiga läbi ning pealetungi saanuks edasi arendada. Aga ei arendata. Võib-olla ta kartis? Tema, Euroopa ja maailma vallutamiseks valmis olija? Või kui ei olnudki valmis, oli hoopis nõrk veel, siis milleks võtta risk asuda sõtta Saksamaa vastu?
Ja allikad viitavad kangekaelselt, et Soome sai Prantusmaalt ja Inglismaalt (ja mitte ainult neilt muidugi) sõja ajal abi, ka lennukeid, mis oleks ju salaleppega nii vastuolus kui veel olla saab. Seepärast usun, et Talvesõtta läks Venemaa Hitlerilt saadud mandaadiga.

Soome kampaania andmed on õpetlikud ka plaanis murendada hr Lepsi artikli juurde ilmunud kommentaaride usk tollase punase Vene tohutust sõjalisest potentsiaalist, tema lennukite ja tankide armaadadest, mis nagu võid läbistav kuum nuga viivad punaarmeelase kirsad Portugali randadele.
Soome relvajõudude suuruseks pakutakse 175 000 meest sõja algul (hiljem kuni 300 000), 130 lennukit ja 50 tanki (sageli veelgi vähem, 32 ja need võisid I maailmasõja aegsed olla).
Meie armsate kommentaatorite järgi oli Venemaal vastu panna paarkümmend tuhat tanki ja paarkümmend tuhat lennukit. No mitme tunni küsimus Soome alistamine sellise ülekaalu juures olema pidanuks? 4 tunni?
Aga läks üle saja päeva (ja mitte Soome vallutamiseks vaid üksnes kaitsest läbimurdmiseks) ja marssal Mannerheimi päevakäsus 13. märtsil 1940 mainitakse venelaste (Nõukogude Liidu) kaotusteks umbes 200 000 meest ja 1600 tanki.
1600 tanki soomlaste vastu 100 päevases sõjas mättas! See teeks aastas 6000 ja seda sõjas väikeriigiga! Ja kui ma siin juhtusin ütlema, et 1861 uut tanki, mis Nliidul sõja alguseks Saksamaaga olemas oli, oli vähe, isegi väga vähe, tõusis lärm pilvedeni. Nii et seltsimehed, nagu Soome kampaania näitas polnud Venemaast ei sellal ega ka 41. aasta suveks veel mingit maailmavallutajat.
Stalini plaan oligi teine: „Sel juhul on meil ülihea võimalus konfliktist [Saksamaa-Suurbritannia-Prantsusmaa sõjast] välja jääda ja me võiksime planeerida endale sobivat aega sõtta astumiseks“ (kõnest Poliitbüroo istungil 19. augustil 1939). Nii oligi kõige targem toimida. Suurriiklikust vaatepunktist muidugi.

Rahvasaadikute Kongressi meie rahvasaadikud on nii vagased nagu kuldid rukkis. Miks?