Lisaks EU ja NATO liikmelisusele ning USA-ga sõbralike suhete hoidmisele tuleks erilise valvsusega jälgida riigisisest 5. kolonni (tiblade ja sovjettide jõuke). Hilisminevikust on värskelt meeles nende Moskvast juhitud märatsemised mitmes Eesti linnas. Ei maksaks alahinnata ka Keskerakonna vaenuõhutamist Eesti riigikorra ja põliselanike vastu ning tuleks valmis olla KE-Ühtse Venemaa salalepingute alatuste suhtes.

Eestlased võitlesid Sinimägedes ja Eesti idapiiril eesmärgiga takistada Punaväe sissetungi Eestisse. See oli ainus, mida nad teha said. Juba 1939-1947 aastail oli venenasi nähtud enam kui keegi seda soovis.

Ainuüksi huvist ajaloo vastu ei piisa ausa ja adekvaatse pildi maalimiseks meie minevikust.

Aga see selleks. Koomikuid on meil igal pool ja üsna palju.

Väga asjalik ja analüüsiv artikkel. Sinimägede kaitselahingud olid kasulikud vaid sakslastele. Eesti oli kuulutatud saksa Ida-alaks. Väga kohmakas on selline väide, et võideldi selle nimel, et eestlased saaks põgeneda läände. Kerkib kohe küsimus: siis Sinimägedes võitlejad olid veendunud, et nad nagunii kaotavad. Milleks siis jutt, et hoida rinnet ja niimoodi taastada Eestile iseseisvus. Kuid võim oli Eestis ju sakslaste käes ja milleks nad pidid oma Ida-ala ära andma kui selle eest võitlesid. Lõpuks peab tunnistama, et eesti poisid võitlesid saksa mundris ja saksa relvadega liitlasvägede vastu. Kas nad siis seda ei teadnud ja seetõttu ei saanud nad loota ju inglaste abile, kes olid Stalini liitlased. Ainus põhjendus oli, et neil oli viha venelaste vastu ja seepärast oleksid nad olnud nõus jääma saksa alamateks. Kuid kui eesti rahvas oleks suures osas jõudnud ära põgeneda, oleks Eesti asustatud kolonistidega ning siis oleks Eesti riik jäädavalt kadunud. Seepärast peavad need väliseestlased olema tänulikud kodueestlastele, kes jäid okupatsiooni alla ja elasid selle üle ning taastasid Eesti Vabariigi. Paraku osutusid väliseestlased tänamatuteks ja rahaahneteks šaakaliteks, kes nägid, et nüüd on neil võimalus esivanemate mahajäetud vara kätte saada ja asusid kodueestlasi oma sugulaste majadest välja kihutama. Kodueestlased pidid taluma okupatsiooni ja vapralt vabaduse kätte võitlema kuid tänuks kihutati nad oma kodudest välja. Kas see oli siis vabadusvõitlus kodueestlastele, võidelda selle eest, et sind kodust hiljem välja visatakse. Sinimägedes võideldi selle nimel, et sakslaste orjaks saada. Väga kurb on see eestlaste elu.

Tõepärane ja hea artikkel, tõesti nii ka oli --eestlased uskusid "sinisilmselt" lääne-liitlaste Inglismaa-USA abile . Peale Vabadussõja lõppu oli "juurdunud" rahva mällu -INGLASED ON ALATI MEIE LIITLASED . Kui vale see oli ja kui kergelt lääneliitlased Eesti "müüsid" Stalinile olgu õpetuseks ,et ka nüüd võivad meie liitlased sama teha . Jälle reeta meid meid meie võitluses Eesti põlisvaenlase Venemaa vastu . Eesti ajaloos on idapoolt eestlastele ainult häda ja õnnetust toonud . Lugege ajaloo- raamatud --sajandeid on idapoolt käidud siin põletamas, tapmas ,rüüstamas. Eesti mehi ei huvitanud mingi Hitler vaid mindi võitlema ja surema oma kodumaa Eesti eest --et hoida kinni Punaarmee mõrtsukaid ,kes alles 1940 aastal olid Eestis märatsenud -tapnud,küüditanud . Ja on õige kui oleks saanud ,kõik kes tookord soovisid põgeneda pealetungiva Punaarmee eest siis poleks enam Eesti riiki . Poisikesena mäletan neid tohutuid põgenike voore mere ääres --olin ka ise ema ja õega nende hulgas,kes laevadest ja paatidest maha jäid .

Tõnise väide, justkui britid olevat soovinud taastada Vene Impeeriumi endistes piirides, on vähemalt kaheldav. Mida kinnitab palju muu hulgas ka just Briti sõjaline ja veelgi olulisem poliitiline tugi piiririikide tekkimisele, elik Vene Impeeriumi tükeldamisele (Judenitsilt võeti 1919 enne Petrogradi jõudmist ära kogu Briti tugi, sh pööras selja Laidoner), sh Eesti tekitamisele. Tehti seda bolshevikega tihedas koostöös (ilma brittide toeta poleks Lenin-Trotski võimule saanud ega sinna jäänud, Lenin saabus tõesti läbi Saksa aga Briti ülesandega). Tõsi on aga ka see, et bolshevikud läksid juba mõne aastaga brittidel kontrolli alt välja (Stalin) ja hakkasid mehkeldama sakslastega (veel enne Hitleri võimuletulekut). 20-ndate Eesti Briti-orientatsioon pöördus pärast Briti-Saksa 1935 Balti merekokkulepet aga Saksa poolele. Seega kaheldav ka Tõnise väide, nagu olnuks lootus Britile 1944 eestlaste peades kuidagi eelnevalt eriliselt sisse küntud. Sõjaeelsed viis aastat oli Eesti avalikult mehkeldanud Saksamaaga (ja Pätsu munad lisaks sellele samal ajal ka Vene seifis) ning sesap oli sõdimine Saksa poolel täiesti loogiline. Rumal on aga minu meelest eestlaste ajaloo ühele suurimale kollektiivsele rumalusele üritada õilsaid põhjendusi leida. Selmet öelda rahvusena, et olime jah lollid, läksime vabatahtlikult võõras mundris võõra riigi eest sõdima ja enam seda ei tee, ütleme vastupidi - tegime seda enne, teeme praegu ja kavatseme ka tulevikus samamoodi.

Westnik 2012 kirjutas jällegi, et 2007 aasta aprillisündmused olid "Kremli & Stenbocki" poolt kooskõlastatud.

Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt.

1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.

6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.

7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem, sest Abwehr tundis end Eestis hästi.

1939. aasta 26.- 29. juulini külastas Eestis Saksa maavägede staabiülem kindralooberst Franz Halder, kellele tutvustati lahkelt Narva piirkonna kaitserajatisi jne. (Võrdluseks, kui kapten Trankmann Narva kaitserajatiste plaanid 1938. aastal NL-i luurele edastas, siis mõisteti ta selle eest vangi.)

1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.

2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.

Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
http://kultuur.elu.ee/ke492_salapakt.htm

http://si.kongress.ee/siim-eestlaste-1944-aasta-tragoeoediat-suevendas-pime-usk-inglismaasse-2.html

Sama artikkel koos kommentaaridega.

Tõesti geniaalne kommentaar: Keegi "Ants" ütleb : "Tõepärane ja hea artikkel, tõesti nii ka oli !!! " . Seevastu reaalsus on ja suur maailm tunnistab üha enam, et terve maailm ei tea kuidas tegelikult oli - aga kohalik "Ants" teab, ja tema ütleb välja selle "Tõe" mis temale lihtsalt meeldib ja ta ei kahtle iseenese pädevuses mitte karvavõrdki ja ta ei salli silmaotsaski kui talle teistsugust tõde kasvõi dokumenteeritud faktidega vastu argumenteeritakse. Kahju, aga niisugune on sel tasemel tänase eesti väitluskultuur!

Põhiplaanis väga asjalik artikkel. Omalt poolt lisaksin täienduseks "ajaloo õppetunni" Püüd lausa riiklikul tasemel teatud erakondade poolt "kaitsepoliitika" viljelemine aluselt, et USA ja teised läänlased asuvad Venemaa rünnaku korral neile siin maal mahaparseldatud varasid kaitsma on, kergelt öeldes, idiootne arusaam. Vene Keiser ja Tsaar Peeter keeras valduste-varanduste küsimuse omal ajal sajaprotsendiliselt oma kasuks tööle, garanteerides siinsele eliidile endised õigused, neid isegi lisades, saavutades sellega oma täieliku toetuse. Meie poliitpropaganda eksitab inimesi, meile serveeritakse Venemaad jätkuvalt "kommunismiohuna" Kommunistid ei tunnustanud eraomandust ja sestap nad ka Eestimaal võimule tulles selle kõige elutähtsamas osas ka likvideerisid. Tänane Venemaa on kapitalistlik, mõnigaste eripäradega aga kellel neid ei ole ja nad võivad vabalt Peetri "trikki" korrata. Enamgi veel, nad võivad kellegi meeleheaks hoopis rohkem Eestimaad müüa kui mõnele meie "poliitikule" eales mõttesse on tulnud. Kordan üle - seesugune "kaitsepoliitika" on idiootsus...

Aga samas on rõõm nende üle kes ka siin "Tõesti, nii ka oli!" asemel asja erinevatest külgedest ja argumenteeritult arutlevad! Aitäh huvitavate mõtete eest Ambujale, Gopalale, Ajalinele. Lisaksin siia sõja-ajaloolaste arvamuse, et küllap omas selle Narva liini ja Sinimägede juures tähtsust Hitleri Saksamaa pragmaatiline soov ja vajadus hoida avatud kanalit, saksa vägede taganedes järjest suurema surve alla sattuva Mannerheimi Soomega, kes erinevalt Eestist oli II Maailmasõjas siiski arvestatav jõud. Taganevate sakslaste "eesti lembuse" iseloomustajateks jäid aga Läänerannikul ja saartel saksa sõjaväe poolt läbi tulistatud põhjadega eestlaste paadid mis ei võimaldanud eestlastel koos sakslastega üle mere põgeneda vaid jätsid (sundisid) eestlased saksalaste põgenemist katma.

Keegi "kurb" ajab siin demagoogiat olematute dokumentide alusel ja võibolla ka mõnede pseudoajaloolaste jutu põhjal. Ma olen lugenud "Antsu" põhjalikke kommentaare Eesti ajaloosündmustest ja tean, et juba väiksena nägi ta pealt kuidas Eesti anastati 1940.a. ning elas üle saksa okupatsiooni ja nägi pealt sakslaste taganemist ja metsavendi. Seepärast tema jutt on puhas tõde. Võibolla peaks hoopis tema käest küsima andmeid tollaste sündmuste kohta. Ajaloolised dokumendid on muidugi suures plaanis vaadeldavad, aga nagu näha tegid riigid omavahel mitmeid lepinguid aga kas neid kõiki suudeti täita. Nüüd tuleb välja, et meid reetis hoopis Stalini kokkulepe Inglismaa ja Prantsusmaaga. Millist tähtsust omas siis veel Stalini-Hitleri MRP-leping. Kokkuvõttes reetsid eestlasi nii sakslased kui ka inglased ja prantslased. Miks me siis nende reeturite juurde Euroliitu trügisime? Kui rahvas seda oleks teadnud, poleks me Euroliitu läinud. Ajaloo keerdkäigud on anastajate kasuks.

Lisaksin veel.Nagu ajaloost näha, on meid Venemaale maha müüdud nii sakslaste, inglaste prantslaste kui ka ameeriklaste poolt. Kas me võime kindlad olla, et meid järjekordselt maha ei müüda kui see on kasulik suurriikidele. Mis on see väike Eesti elanikkond võrreldes Inglismaaga, ainult kümnendik Londoni elanikest, üks linnaosa. Kas selle pärast nad peavad muretsema. Praegu toimuvad Londonis tänavalahingud, see huvitab inglasi palju rohkem kuidas kord jalule saada.

Üldjoontes asjalik ja üsnagi tõepärane artikkel nii olulisel teemal. Kahjuks on jäänud välja need tegurid (mõistagi sunniviisilised ja vägagi jõhkrad, millega seda "kahuriliha" rindele lükati). Külameeste jutt oli taoline ja pole mul ka muud infot. Küllap siis sama jõhker kui vastaspoolel . Mõistagi polnud enam peale Kurskit Saksa poolel sõja võitu loota, sest küllap saadi ka mujal aru. Kurskis Saksa soomusvägi sai lüüa just suvetingimustes ja haledalt, ehkki oldi ründav pool. Kas need muude maade võitlejad ei teeninud liitlaste pahameele ära, mida siis Stalin üliosavalt ka ära kasutas . Ehk peate veel suuremaid ohvreid tooma meie ühisele altarile (just majanduslikke).
Lääneliitlased mängisid omad võimalused maha Tšehhi kriisi ajal (selle põhjal kujundas oma vaatenurga nii Hitler kui Stalin. Küllap siia on see "koer" maetud (hädade algpunkt kui soovite).

Aitäh Antsule, Gopalale, Ambujale ja kõigile teistele heade kommentaaride eest. Eriti tänulik olen Antsule, kes ise läbielanuna juba eaka mehena osaleb nii selge mõistusega diskussioonis, pole kaotanud lootust ja võitleb edasi, samas kui väga paljud nooremad on kõigele rahvuslikule juba käega löönud. Olen otsinud põhjust eestlaste üle mõistuse suurte kaotuste kohta ja pidanud mitmeid varasemaid seisukohti, mis varem ühtisid peaaegu täielikult kadunud ajaloodoktor Evald Laasi seisukohtadega, muutma, ilma küll vähimagi respekti vähenemisega Laasi suhtes, kes oli kuri selle pärast, et 1939. aastal vastu ei hakatud. Sageli öeldakse üleolevalt, et tagantjärele tarkus on "täpisteadus" ja kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast jne. Malesuurmeister Paul Keres olla kõige suurema hoolikusega uurinud ja analüüsinud oma kaotatud partiisid. Kui Keres oleks samuti öelnud, et tagantjärele tarkus on "täppisteadus" jne, oleks ta jäänud ainult kohaliku külameistri tasemele. Rahvusliku püsimajäämise huvides tuleb Kerese kombel külmavereliselt uurida ka untsu läinud poliitiliselt valesid käike, mida on meie omad rahvuslikult meelestatud poliitikud ja riigijuhid sageli parimate kavatsustega teinud, et vältida lõpmatuseni ühe ja sama reha peale astumisi. Sest tavainimene toimib oma juhtide käskude kohaselt, kui ta neid usaldab, sest kust võtab tavaline tööinimene aja, et läbi mõtiskluste ise kõigest aru saada. Kui aga juhid eksivad, kannatavad tavainimesed kõige rohkem. Mis puutub professionaalsetesse ajaloolastesse, siis enamus neist on nagu kaevurid, kes näevad suurt vaeva, et tuua kullaterad ja kalliskivid maa peale. Kuid siis, kui nad maa peal hakkavad ise nendest ehteid valmistama, rikuvad sageli palju kalliskive ära ja teevad raskeid ja uskumatuid vigu. Poliitiliste ja filosoofiliste järelduste tegemiseks jääb rohketest faktiteadmiset - millist mundrit või relva mingi väeüksus ühes ja teises sõjas kandis jne jne väheseks. Oluliste poliitiliste järeldusteni jõudmine nõuab väga erinevaid lähenemisi ja arutelusid, kuna need lähtuvad ka kellegi huvidest - eestlased lähtuvad iseenda rahvusliku püsimajäämise huvidest, vallutajad oma kiskja huvidest kiskja õigustusega, et ka nendel vajab kõht täitmist!

End koonduslaagrite triibulistesse riietesse kostümeerinud "antifashistide" meeleavaldus Grenaderimäe orus - ajal, kui mäel pidasid kokkutulekut Sinimägede kunagised kaitsjad ja nende külalised - toimus eelmisel, st 2010. aastal, mitte üle-eelmisel 2009.a-l, nagu artiklis eksituse tõttu kirjutatud. Samasugust Klooga surmalaagrite vabastamise juttu kordasid "antifashistid" ka tänavu, 2011. 30. juulil , kuid seekord oli "antifashistidele" antud luba oma ürituse korraldamiseks ca 100 m kaugemal Vaivara surnuaia juures, kus neil on korralik memoriaal nõuka ajast ilusti säilinud. Seekord nad triibulistesse vangiriietesse polnud end kostümeerinud ja põhirõhk kõnedes ei olnud pööratud ei fashismile karjumisele, sel aastal karjuti/skandeeriti lauset, et natsism ei lähe läbi (natsism ne proidjot), eelmisel aastal siis valdavalt, et fashism ei lähe läbi. Samas olid nad ümbritsetud meedia tähelepanust, nende juhtidelt võtsid intervjuusid ja salvestasid kõnesid tuntud kanalid idast ja läänest.

Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad ju oma kodumaalt lahkuda. Sama varianti kaaluti ka II maailmasõja aegsetel kohtumistel.

1941. aasta 15. dets. Moskvas alanud Stalini ja Inglise välisminister Edeni kohtumisel jäeti Balti riigid Nliidu koosseisu.
1942. aasta juuni Inglise väljaanne World Review toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.

1943. aasta 8. juunil algas New Yorgis kohtumine USA presidendi Rooseveldi ja Tšehhoslovakkia endise presidendi Beneši vahel, keda Roosevelt kuulas kui Euroopa eksperti. Leiti, et Besaraabia, Bukovina, Valgevene, Lääne - Ukraina ja Balti riigid jäävad NLiidule. Poolale otsustati anda kompensatsiooniks osa Ida - Preisimaast (Oder - Neisse liinini), Slovakkia kaotab iseseisvuse ja läheb tagasi tšehhide võimu alla.
Hiljem, kui Roosevelt konsulteeris enne Teherani konverentsi samas küsimuses Churchilliga, siis viimane toetas kõike NLiiduga seonduvat, keeldus aga Poolale midagi kompensatsiooniks andmast. Poolat, aga ilmselt ka Balti riike, pidasid inglased nn Antanti nurisünnitiseks.

1943. aasta Teherani konverentsil teatas Stalin, et tema ei ole vähem inglane kui lord Curzon 1919. aasta Antanti Pariisi konverentsil. See tähendas, et NL-i piir jääb piki Curzoni liini kehtima ja Baltikum jääb samuti NL-i koosseisu.

1944. aasta 5. aprilli “Eesti Sõna” kirjutas peale Churchilli kõnet, et Atlandi Harta ei tee NLiidule takistusi alistada enda alla naaberriike nagu Poola jt, rääkimata Balti riikidest.

to Tõnis. Vigade paranduseks. 2011-08-10 15:48:21

http://it.wikipedia.org/wiki/Fabianesimo
Fašism on fabiani sotsialism.
Saksa natsism lähtus aga paljuski just bön' i usust. Natsism tugines kastiühiskonna põhimõtetele nagu see aarialaste ja nende religioonide puhul ikka, ja seda sümboliseeriski haakrist ehk svastika.
Valida oleks saanud vaid oma kasti piires.
Kõrgemasse kasti oleks kuulunud Reichi teenekad isikud (ka neile erilisi teeneid osutanud mittesakslased), keskmisse parteigenossed, ja alamasse sakslastest või saksastatud tööliste, talupoegade, käsitööliste, kodanluse ja aristokraatia esindajad.
Selle viimase kasti mittesakslastest esindajad aga moodustasid paaria ehk nn moodsate orjade kasti.
Hitler ütles 1932. aastal peetud kõnes, et ebavõrdsust ei pea kõrvaldama, vaid suurendama, ja see tuleb tagada seadusega. Marksistide klassideta ( ka kastideta) ühiskond on meeletus, samasugused on ka demokraatlikud ideed.
Tuleb teha lõpp üldharidusele, mis on mürk, mille leiutas liberalism enda hävitamiseks. Hariduse andmise üle otsustab igal konkreetsel juhul eliit. Teadmised on elu abivahend, mitte aga mõte.
Me oleme konsekventsed ja laseme alamatel seisustel kirjaoskamatuse heateost osa saada. Meie ise vabastame end humaansetest ja teaduslikest eelarvamustest.
Härra on üle surmast ja elust, inimesekartusest ja ebausust.
http://wiki.zzz.ee/index.php/B%C3%B6n

räägid plaan B-st...
"rahvust säästvaks kollaboratsiooniks ja teisteks mittesõjalisteks vastupanumeetmeteks, et võimaliku kaotuse korral säilitada rahvas ja rahvus ka okupatsioonide tingimustes"

Oli ju plaan B. Seda ju Päts üritas. Kollaboreerume, tuleme vastu, arvestame suure naabri (teataval määral ju isegi õigustatud) huvidega... Aga oli ju nähtud, mis selle tagajärg oli.

Kui Sa ei ürita aru saada, millised teadmised tol ajal inimestel olid, milline oli see situatsioon, kui valikuid tehti, vaid otsustad kõige üle tagantjäreletarkusega, siis pole ajaloost huvitumisel mõtet. Nagunii midagi ei õpi.