Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

SINIMÄED – SUVI 1944: Kohustus arutleda saatuslike valeotsuste üle

uus rapallo ?  2011-08-11 12:50:22
http://www.e24.ee/500764/saksamaa-ja-venemaa-vennastumas/

Norija  2011-08-11 13:00:56
Et miks Uluots välispassid tühistas? No ikka selle sama mõtte pärast, mida Sinagi oma artiklis edendad. Et kui paljud põgenevad, siis ei jäägi kedagi järele.

Aga nüüd paluks ikkagi konkreetsemalt neid rahvast ja rahvust säästvaid meetmeid, mida oleks pidanud rakendatama.

tõnis. ANGLOFIILIDEST  2011-08-11 13:10:55
Väike lõik Sergei Soldatovi raamatust "Sinimägede taustal" Eesti anglofiilidest lk51. "Mõjuka, salongijõulise rühma moodustasid inglis-ameerika lembelised ja saksavastased anglofiilid, mida organisatsiooniliselt esindasid Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, isikuliselt vast Eesti saadik Soomes A.Varma ja Eesti saadik Suurbritannias Torma. Peale 2. maailmasõda leiti selge vastus H.Riipalu ja A.Rebase oletustele. Joh. Soodla kindralinspektuuris Toompeal töötas paar eesti soost anglofiili, kes suutsid Narva rinde ja Sinimägede kõige värskemaid operatiivandmeid salaja edastada A.Varmale, kes need kähku, võibolla isegi paha aimamata, inglise luurele edasi toimetas... Sealt aga läksid nad otsekohe nõukogude kindralstaabi käsutusse...Selle pimeduse eest pidid ränka verehinda maksma paljud eesti rindevõitlejad Narva rundel ja Sinimägedes, aga ka järgneval ajal..."

tõnis to Norija  2011-08-11 13:43:37
Miks Uluots välispassid keelustas, selle asemel, et organiseerida ja igati kaasa aidata ohustatud staatusega inimeste eksiili saatmisele jääb siinkirjutajale mõistatuseks! Kes teab vastust, kirjutagu sellest. Mis puudutab rahvast ja rahvust säästvaid meetmeid okupatsioonide tingimustes, mida oleks pidanud rakendatama, siis nende eduka rakendamise näitena saab nimetada Leedut, kus asustuskolonialismi, etnilise puhastuse tsoone ja ulatuslikku ümberrahvastamist ei tekkinud, sest NSVLi ajal valitsesid Leedut rahvuslikke huve esiplaanile seadvad leedu võimukandjad-kommunistid, leedukad oskasid kollaboreeruda rahvust säästvalt. Mis puudutab üksikuid meetmeid, siis ei ole kahjuks aega neid praegu käsitada, kuigi see on väga oluline teema. Tänane Leedu ei kannata vähimalgi määral nende rahvusliku püsimajäämise probleemide all, mille all kannatavad Eesti ja Läti taagana okupatsioonide ajal kollaboreerumisel tehtud vigade tõttu.

nüanss  2011-08-11 14:07:12
Näiteks erinevalt Eestist ja Lätist, kus kummagis loodi sakslaste poolt kaks rahvuslikku diviisi, Leedus seda ei toimunud.
Leedu omavalitsuse juht teatas sakslastele, et need loodavad diviisid peavad jääma leedukate kontrolli alla ja sõdivad vaid kui Saksamaa liitlased.
Leedu vabatahtlikest moodustati vaid politseipataljone ja omakaitse (abipolitsei).

To- nüanss  2011-08-11 14:47:29
Eksid- Eestis loodi üks rahvuslik 20 SS diviis ,Lätis oli neid kaks . Piirikaitse rügemete moodustati muidugi ka Eestis

nüanss  2011-08-11 15:15:34
Eestis loodi sundmobilisatsiooni käigus samuti kaks rahvuslikku diviisi: 20. SS- Diviis ( 13 000 meest) ja 300. Eriotstarbeline Diviis ( 10 400 meest).
Küsimus tekib ka siin, miks ei taheta sellest teiset diviisist rääkida?
Just selle diviisi väeosad osalesid lahingutes Eesti Laskurkorpuse vastu Avinurme ja Porkuni lahingutes. Selle diviisi koosseisu kuulus ka nn Narva pataljon (siis juba teise nime all), mis piirati korpusemeeste poolt sisse Ambla soos.
Osa selle diviisi väeosi pääses koos diviisi staabiga Eestist küll tulema, kuid jäid ikkagi Kurama kotti ja hävisid lahingutes Tukumsi piirkonnas 1945. aasta veebruaris - märtsis Punaarmee 5. suurpealetungi käigus.
6.- st suurpealetungist võttis osa ka Eesti Laskurkorpus, mis oli end täiendanud endiste 20. SS-Diviisi aga eriti just 300. Eriotstarbelise Diviisi võitlejatega.

Ants  2011-08-11 15:20:29
Tõnisele -Julgen veelkord sõnavõtta ja kirjutada seda mida poisikesena kuulsin oma kodus räägitavat ja mulle meelde jäi . 1939 aasta suvel olid veel välispassid alles ja Eestist sõitis suur turismikrupp augustis 1939 välisreisile -Poola-Ungari-Saksamaa . Poolas ja Ungaris jõuti olla kui algas ootamatult sõda 1 septembril 1939 . Õnneks turismigrupp eestlastega millesse kuulusid ka minu isa ja ema ei olnud veel jõudnud Saksamaale .Ja pöördus kiirelt tagasi Eestisse . Välispassid aga tühistati Nõukogude Liidu soovil . . Päts arvas kui suurele Nõukogude Liidule igati vastu tulla siis Stalin täidab oma lubadust ----säilitada Eesti Wabariik . Muidugi oli Nõukogude Liidul kasulik kui keegi põgeneda ei saaks . Päts oli liiga "sinisilmne " uskuma Stalinit . Mäletan sedagi-- isa rääkis Hiiul olevat suur ladu tankimiine mida Eesti sõjatehas "Arsenal" tootis kuid Päts keelas viia need Narva kus asusid sõjaväe kaitserajatised . ,et venelane võib seda võtta kui vaenuavaldust Nõukogude Liidu vastu . Nii oli lood ka välispassidega mis kohe kui Nõukogude Liit nõudis ärakorjati . Hiljem kui vene tankid juba Tallinnas olid keelati ka Kaitseliit ja korjati sellelt ära relvad . Mida rohkem Päts järele andis seda suuremad olid kohe uued nõudmised .

sõja teemal  2011-08-11 15:44:03
http://www.ohtuleht.ee/438825
Oli sõjaaeg. Ilmari oli 12 aastane, kui juhtus selline lugu: talle tulid tee peal vastu kaks koolivenda ja üks võõras poiss ning kutsusid teda kampa hulkuma.
Tundmatu, mustas mantlis, vimmas ja kõhetu poiss, kes sõnagi ei lausunud, tekitas Ilmaris võõrastust ja ta otsustas seekord lõbusast lonkimisest loobuda.
"Veidi hiljem käis kõmakas ja küüni tagant tõusis suitsusammas. Õnnetuspaigalt leiti kaks rängalt lõhutud surnukeha. Arvatavasti komistasid poisid miini otsa. Pahaendelisest tundmatust polnud aga märkigi," vahendab Ilmari koolivendadega juhtunut Airi Ilisson 1. veebruaril 2000 Sõnumilehes ilmunud loos "Nõia järeltulija kogub X-faile".

To-nüanss  2011-08-11 16:03:53
"300 Eriotstarbeline diviis" koosnes Piirikaitse rügementidest, millised olid alles mobiliseeritud ja väljaõpetamata . Pataljon "Narva" jäi sellepärast Ambla lähedal soos piiramisrõngasse ,et kattis taganemist "Sinimägedest" (täpsemalt kes seda sood teab seal ei saanudki mingit "piiramis-rõngast teha) vaid tee Ambla peale lõigati Eesti Korpuse poolt läbi. Osa mehi andsid end vangi Eesti Korpusele, suurem osa hajus mööda sood ja mehed läksid oma kodutesse .(vangi anti sellepärast Eesti Korpuse meestele ,kuna need tõotasid --kui annate relvad ära meie laseme teid kohe vabaks ) Muidugi anti hoopis üle vene Julgeolekuvägede meestele . Ja rumal küsimus -"miks ei taheta sellest teisest "300 Eriotstarbelisest Diviisist" rääkida ? Räägitud on sõjaajaloos küllalt neist halvasti relvastatud ja väljaõpetamata "Piirikaitse rügementidest" . Kui Avinurmes oleks taandumis tee läbilõigatud näiteks Rebase pataljonil,või 20 SS diviisi hästi relvastatud ja kogemustega meestel , oleks need nagu "nuga läbi või" endale tee Pärniku teeristil vabastanud ,sest Eesti Korpuse eelsalk polkovnik Trankmanni juhtimisel oli suhteliselt nõrk esialgu .

tõnis to Ants  2011-08-11 16:41:12
Välispassid tühistati ilmselt tõesti Nõukogude Liidu soovil ja soovist venelastele vastu tulla ja olla igati nende meele järgi, et ära hoida halvimat. Pätsil oli säilinud vanast tsaariajast pärit usk venelastesse. Pätsi kantseleiülem Elmar Tambek oma memuaarides kirjutab, et Päts armastanud öelda: venelastega annab rääkida. Kahjuks ei mõistnud Päts, et tsaariaegsed venelased olid hoopiski teised inimesed kui Leninini-Stalini võimukandjad, kes sageli polnud isegi vene rahvusest.
Palve Antsule ja teistele terve mõistusega arutlejatele, kui võimalik, siis saata samasuguseid häid täpsustavaid kommentaare minu meiliaadressile: tonissiim@gmail.com
oleksin sellest väga huvitatud, sest neid inimesi nagu Ants, kes ise mäletavad ja oma vanemate kaudu palju teavad on väga vähe järele jäänud.

nüanss  2011-08-11 17:10:52
to To-nüanss 2011-08-11 16:03:53

20. SS - Diviis oli vaid jalaväediviis ja sinna anti juurde sakslastega mehitatud raskerelvi ja tanke.
Ilma selleta poleks ka Rebase pataljon Eesti Laskurkorpuse tankidele ja suurtükkidele vastu saanud. Korpusemeestel oli ka Inglise ja USA varustust.
Raskerelvad viis aga sakslane esmajärjekorras nii Sinimägedest kui ka Tartu rindelt minema, eestlasi sellest informeerimata.

300. Eriotstarbelise Diviisi ülem oli SS - Brigadenführer Richard Höfer.

1944  2011-08-11 17:19:25
http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=4574&lang=est
Kaks kuud enne lahingute algust Narva jõe joonel 2.veebruaril 1944. aset leidnud liitlaste Teherani konverentsil 01. 12. 1943. sõlmitud reeturlikke salakokkuleppeid Balti riikide loovutamise kohta Stalini Venemaale, mis tänu Saksa salaluurele said üsna kohe avalikuks saladuseks ja millest kirjutasid ka tollased ajalehed. Jüri Uluots ning rahvuslased ei uskunud, vaid pidasid seda sakslaste propagandistlikuks valeks, kuna see teadmine ei mahtunud nende tõekspidamistesse, kus domineeris sõjaeelne iseenda poolt loodud vankumatu usk ja lootmine liitlaste appi tulekusse ning naiivne usk liitlaste Atlandi Hartas väljendatud lubadustesse.

ikkagi kaks diviisi  2011-08-11 18:06:27
Mobilisatsioonikorralduse piirikaitserügementidesse andis Heinrich Himmlerile alluv riigikomissariaadi Ostland kõrgem SS- ja politseijuht Friedrich Jeckeln, mobilisatsiooni kuulutas välja Landesdirektor H. Mäe ja selle läbiviimise eest vastutas Eesti Direktoraadi SS-üksuste kindralinspektor SS – Brigadenführer Johannes Soodla
Administratiivselt allusid piirikaitserügemendid Ostlandi kõrgemale SS- ja politseijuhile Friedrich Jeckelnile, kellele Eesti Direktoraadis allus Eesti SS- ja politseijuht Hinrich Möller.
Operatiivselt allusid piirikaitserügemendid väegrupi Nord 18. armee ja armeegrupi Narva diviisidele ja suurematele väekoondistele.
Aga 1944. aasta 18. mail formeeriti Eesti Direktoraadis 300. Eriotstarbeline Jalaväediviis, mille koosseisu kuulus kokku 10 628 meest.
Diviisi koosseisu kuulusid: 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügement – kokku 6017 meest;
1. Eesti Politseirügemendi rindpataljonid nr. nr. 286, 287 ja 292; Saksa 1018. eriotstarbelise kahurväerügemendi II/84. ja 683. suutükidivisjonid; Saksa 13. Pioneerpataljon; Saksa 300. eriotstarbeline välipataljon; Saksa 285. tankikompanii; Saksa tankitõrjekompanii “Narwa”; Eesti trahvikompanii; Saksa suurtükiväe alarmkompanii ja Scheeri allüksus.



jerome  2011-08-11 19:12:03
http://uncyclopedia.wikia.com/wiki/File:Churchillfinger.jpg
Lahkudes 1945. aasta suvel peaministri kohalt ütles Churchill: "Ma ei karda ajaloo otsust - kavatsen selle ise kirja panna."
1957. aastal kirjutas ta:"Tõde on niivõrd väärtuslik, et teda peab saatma valede eskort."

Ants   2011-08-11 21:24:10
Ametlikult oli muidugi eestlastest kaks diviisi . "20 SS diviis" oli rindeväeosa mis koosnes väljaõppe läbiteinud lahingkogemustega meestest kes olid hästi relvastatud käsirelvadega--oli kiirtule kuulipildujad MG-42 ja ka saksa alles sõjalõpus uue relvana kasutusele tulnud"Sturmgehver-44" (selle pealt kopeeris venelane hiljem oma " Kalašnikovi",muutes ainult luku ehitust ) ka oli meestel küllalt"tankirusikaid" ehk "faustpatronesi". Raskerelvad tankid kahurid olid muidugi ainult sakslastel . Narva all "Sinimägedes" oli saksa " III Soomuskorpus". Ka saksa tankiäss Otto Carius oma "Tiiger " tankidega oli "Sinimägedes" . Seevastu "300 Eriotstarbeline Diviis" koosnes eesti piirikaitse rügementidest ja nende relvastus oli tõesti kehv- ei kiirtule kuulipildujaid ei faustpatronesi ,isegi püssid olid igasuguseid küll belgia, küll prantsuse omad, saksa trofee relvad millised anti eest piirikaitse meestele .Meestel puudus ka korralik sõjaline väljaõppe ..Sellepärast polnud neist ka Avinurmes läbimurdjaid, isegi ühtne juhtimine puudus . Mehed läksid laiali mööda metsi .Vene tankid lömastasid selles lahingus haavatud sõdurite hobuvoori . Haavatuil ja ka tervetel vooris olnud sõdureil polnud ainsatki "tankirusikat" et peatada vene tank kes haavatuid lömastas . Tankikomandör vööst-saati tankist väljas lasi "konest" põgenevaid kergemalt haavatuid . Kuid umbes 3 km Avinurmest Tudulinna suunas tehti tankile lõpp - oli vooris üks "eksinud" eesti SS leegionär kes "tankirusikaga" mis tal kaasas tanki põlema lasi .

eelmisele  2011-08-11 22:32:29
Ei maksa arvata, et Saksa või USA tankistid käitusid lahinguolukorras teisit. Sõideti piki kaevikuid nii, et vähe polnud.

1942  2011-08-11 23:24:05
1942. aasta 12. – 17. augustil toimus liitlaste II Moskva konverents, kus osalesid Churchill, Harriman ja Stalin. Põhiliselt arutati kampaaniat Põhja – Aafrikas aga ka liitlaste võimalikku dessanti Põhja Prantsusmaale.

To-eelmisele  2011-08-12 00:26:25
On suur vahe kas sõidetakse lahingus piki kaevikud kus vaenlase sõdurid või tapetakse jälgilt haavatuid mis on rahvusvahelise õigusega rangelt keelatud . Võibolla õigustad ka mõrtsukat Trankmanni kes raskelt haavatud eesti sõdurid kirikus sapöör-labitatega laskis viimaseni surnuks peksta . Ei ole lugenud kusagilt ,et sakslased või USA tankistid tankidega piki haavatud kaitsetute sõdurite voori oleks lömastanud . Kui kusagil sakslased nii oleks teinud oleks kisa taevani ,et vaata millised fasistijätised ,kuid kõigepealt vaadaku ennast peeglist kes nad ise on .

Avinurme kiriku veresaunas  2011-08-12 09:03:03
Avinurme kirikus, kuhu olid viidud Sinimägedelt taandumisel haavatud eestlased sooritati massimõrv ja vennatapp polkovnik Trankmanni käsul siiski laskudega lähedalt tulistades. Kas on andmeid, et ka labidatega! Trankmann - inimkoletis - ei olnud rahvuselt eestlane vaid venelane hiljem võetud saksapärase nimega, kes oli Eesti ohvitser, kuid reetmise pärast istus kinni ja hiljem sai jätis-reeturist laskurkorpuse kõrge ohvitser.

Eelmine | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | Järgmine

Nimi 
E-mail