Minu "Vanamees" läks kolhoosi 1950.aastal - väike, ühehobuse koht, kõrvalises kohas, ütles, et mis siin kolhoosil tegemist. Aga ennäe, järgmiseks aastaks olid mitmekordsed "mõisamaksud" kukil ja tuli avaldus teha. Talumaad jäidki sööti, kolhoos neid tõepoolest harima ei hakanud. See-eest oli jälle lehma, lammaste karjamaa hooletu ja olemas. Stalini aeg oli ikka tõeline hirmuaeg, Nikitaga hakkas "nalja saama" maisi ja ruutpesiti kartuliga - süüa ja selga-jalga polnud ikka veel midagi panna. "Väikese maa" "kangelase "aegu hakkas asi tasapisi laabuma ja Suure Stagnatsiooni eelõhtuks polnud enam väga vigagi - kes elama oli õppinud, see sai hakkama. Minagi ostsin žiguli - vana küll aga hästi sain, ainult kahekordse uue hinna maksingi! Äiapapa, Saksa sõjaväest läbikäinud mees, suure talu perepoeg, ütles ikka, et mis siin viriseda, tööd on tehtud ja tuleb teha iga valitsuse ajal - ise ta oli eduka kolhoosi brigadir, kuhu jagati ordeneid ja medaleid, temale ei antud, oli valel poolel "võsavikatimees" - nii ta nimetas teatud tüüpi kuulipildujat, millega tõepoolest võis võsa lõigata. Aga elada pidi tõesti oskama! Siin keegi Kolhoosnik seletab, et kuidas ta Narvast vabalt tuhaplokke sai - sai küll - tehasemehed tegid "musta" kui usaldatav nägu olid, aga ärgu tuldagu ütlema, et ametlikult nii lihtne oli - järjekord, sõbrake, järjekord! Noh, konjak vahel aitas kah, see on tõsi. - Aga mis kolhoosides tegelikult toimus?! Kontorid olid rahvast täis, pooled neist ei teinud õieti muud, kui koostasid sotsvõistluse tabeleid. Tööde, saakide jms. juurdekirjutustel polnud otsa ega äärt - peeti topeltarvestusi - tegelik saak ja plaanipärane- mingi reaalne ülevaade pidi ju olema. Ja siis veel küte! - seda jagus kolhoositöö tegemiseks, haltuuraks ja kurgi, tomati, lillede kasvuhoonete kütmiseks - kolhoosnike omade muidugi! Ma olen ikka öelnud vanade aegade tagasiõhkajatele: Kullakesed, miks te oma head riiki ja võimu siis ei hoidnud, varastasite ja susserdasite riigi lihtlabaselt põhja ja nüüd nutate! Eks vana, õpitud mentaliteet kestab siin riigis veel kaua, "susserdamine" on veres ja asi see siis Vabariikki põhja lasta ole - kommunismi elukoolituse saanute käes käkitegu! Olen öelnud "Laulva revolutsiooni" päevil ja vahel tuletan sõpradele seda meelde. Vaadakem ette, et meie laul ei muutuks "luigelauluks" Noh, tänase seisuga asi sinna ikka kisub küll. Andkem menna!

Endine punategelane, mida ikka tahta...

Et mõnes osas on Oksanen ühekülgne ega taju tolleaegset olustikku, on mõistetav.
Paraku ei ole arusaadavad kõik autori väited.
Näiteks.
Tollane riik tõesti ei soosinud eramaja ehitamist. Riik oli sunnitud seda sallima, kuid ehitaja sai sellist nööki näha, et vähe polnud. Maal oli teisiti alates 60-test.
Väita, et nõukogude võimul polnud midagi tegemist parasiitidega, on natuke ilustav. Kaudne seos oli täiesti olemas, alates suhtumise kujundamisest.
Järjekordi mäletame. Vägagi mäletame. Veeta iga päev 3 tundi, et lastele midagigi lauale saada, see oli jube. Inimeste elu möödus sabades.
Ega nomenklatuur sabas ei seisnud. Kui eripoodi polnud, siis olid sidemed ja asutuse orgunnivennad.
Kui oli tutvusi, said ise ka üht-teist. Kui polnud, seisid sabas ja jäid ikka ilma.
Tõsi on see, et meil ei olnud oluline, kes olid su vanemad ja kas sul sugulasi välismaal on. Liigne asjadega kehklemine oleks hoopis irvitamise esile kutsunud.
Aga oli teistsuguseid kooslusi, kus väline domineeris.
Ideoloogiline jura läks meist mööda. Ununes, sest oli parteiline ja oli poliitika, mille juures tuli teha nägusid, kuid mida ei pandud tähele ja lasti kõrvust mööda. Seetõttu ei tundub nagu olnuks teist vähem kui tänapäeval.
Ei maksa siiski nii lihtsustavalt ja ilustavalt kaht erinevat süsteemi võrrelda. Üksikelementide vastandamine taustast eraldi ei vii kuhugi.
Analoogilisi anekdoote, aga, olen kuulnud küll. Teravamaid ka. Veel teravamaid pealekauba.

ehitamisest veel.
Ehitaja pidi iga kivi tõestama ostukviitungiga. Kaua aastaid ei tohtinud ametlikult riigi transporti kasutada: materjali veeti kuidas saadi. Muidugi, autojuhid tegid haltuurat, aga kontrolliti palju ja rangelt.
Mõni mees ja naine on kogu maja jalgratta ja käsikäruga kokku vedanud.
Masinaid ei saanud üksvahe üldse kasutada, siis sai hingehinna eest.
Poes ei jätkunud kunagi materjale. Neid ei toodetud niipalju ja eelisjärjekorras varustati asutusi ja majandeid. Maal oli lihtsam, rikkam kolhoos võis ja sai materjale omahinnaga müüa.
Ega Müüripeal rumal mees polnud, aga see jutt sobiks rohkem Bruno Saulile.

Väga vajalik lugu! See on toimetusest väga õige samm: kui materjal on nii kogukas, et mitte kuidagi lehte ei mahu, on parem panna see üles internetti. Kesknädalat niikuinii kusagilt osta ei saa ja tellijadki vinguvad, et ei saa alati kätte. Nüüd on lugejaid laialt mitte ainult siin, vaid ka teistes maades, kus eestikeelseid lugejaid leidub. Pealegi saab nüüd igaüks lisada siia oma arvamusi ja tähelepanekuid - tekib omamoodi lisaväärtus. Imestama paneb vaid see, et meil leidub nii palju sihukesi, kes kas pole kunagi teadnud, kuidas ENSVs tegelikult elati, või on selle kõik (käsu peale?) ära unustanud. Võib-olla peaks hakkama mõnes aktiivsemas kandis korraldama näiteks lugejate konverentse? Kui ikka omaenda näo tagant lased jutul tulla, ega siis ikka sellist pläma kuuldavale ei lase nagu siin mõni "kommentaator" pakub.

Löö endale pähe 3,5kilone Edgari raamat. Küll sa siis näed.

Nüüd, terve põlvkond pärast nn vene aega, ja vaadates tänast olu siin Päikesekuninga (endise karjäärikommari) võimu all, võiks lühidalt konstateerida, et Eesti elas nõuka ajal hästi vaid tänu sellele, et Venemaalt jm osariikidest voolas meile sisse rikkust, millest täna võib ainult mälestusi heietada -odav nafta, nii et korterites köeti õhku, odav elamuehitus, kus korter maksis vähem kui kümnendik palgast ja odav söök, ühe rublaga võisid elada nädala, kui palk ol 100 rubla kuus.
Odav oli ajakirjandus, kõik tallasid üksteist hulluks, et mõnekopikalist Sirpi või Nõukogude Naist saada.
Nõukalased plettisid Eesti NSV puhtalt kinni et me siin väga palju ei vinguks ja huntidena lääne poole ei vahiks.
Mida me ju muidugi kõik ikkagi tegime, ses osas on Sofil õigus.
Ja veel, kultuur oli ka hästi makstud, teatrid olid pungil täis ja raamatuid ei jõutud niipalju trükkida kui osteti, sest ka need olid odavad. Jah, avaldati ka paska, aga sekka ikka nii palju klassikat ja eesti autoreid, et riiulid kodudes olid lookas. Ise ma Oksaneni peale oma vähest elunatukest ei kulutaks, aga nagu ma Lp sm-hr Müüripealist aru saan, ei ole soomalsed veel nii rikkaks saand, et endale tuppa raamatuid osta.
Noh, ka meie ei osta viljastavates kapitalismitingimustes enam raamatuid. Lehti ka ei telli ja inimesed on endast väljas üüriarvete pärast - õhu kütmine on igaveseks möödas.
Bensiin on kah kallis ja tõmbab viimselgi kodumaisel tööstusel varsti hinge välja.
Eestlased oma suures oma riigi-ihaluses lihtsalt unustasid, et meid on vaid 1 miljon - üks osa mõnest suuremast linnast.
Seepärast räägime vaid koolide ja haiglate sulgemisest, kuna nii väike hulk inimesi ei vaja ju palju haiglaid ja koole - piisaks tegelikult vaid mõnest terve riigi peale. Unustades samas, et tegemist ei ole siiski linnaosaga, vaid vahe võib olla paarsada kilomeetrit!
Praegune traagika on ka lastge järjest vähenev haridustase ja tasuline kõrgharidus, mis ei tooda enam rahvuslikku intelligentsi.
Kõige kurvem, et praeguses riigis siiski on rahvas samuti tööd teinud, aga edenemist pole tulnud, pigem, tagasiminek. Ajalugu lahendab sellised olukorrad tavaliselt veriste pööretega.

kohe näha mis aega ja kuhu riiki kommunist savisaar ja kremlierakondlased eestittagasi tahaksid viia,selline erakond tuleks eestis üldse ära keelata koos kommunist savisaarega ja venemaale ära saata

... on Ansip--Laari ajupestud noorukid ja lihtsameelsed vanakesed.
Esiteks on mõtteteu võrrelda aega kuni Stalini surmani ja amnestiani (1953 ja 1956) näiteks 80- datega. Siin üks kisakõri sõimab Savisaart , teine küüditajat.
Küüditamine on selge genotsiid- pole mõtet lahtisest uksest sisse murda(jätab joodiku mulje). Sõimata Savisaart tähendab hukka mõista taasiseseisvumine - vabandage diagnoosi pärast, aga te olete tõepoolest hullud.

savisaar pole mingit iseseisvust toonud,ta seisis püksid täis lastult kui tanke nägi

Kui inimene võidab et kaheksakümnendate keskel polnud mingeid probleeme ehitusmaterjalide saamisega siis on kaks varjanti: see inimene on kas lollakas või provokaator.
Selleks et kauplusest mingeid ehitusmaterjale saada pidi ennast eelnevalt järjekorda panema, kuid ja teinekord pool aastat ette. Aga selleks et sinna järjekorda saada pidi omakorda seisma ehitusmaterjalide kaupluse ukse taga järjekorras - nende järjekordade kinnipaneku eel. Päevade kaupa. Mina seisin 86 aastal niimoodi jaanuarikuises külmas kaks päeva ja üks öö.
Mis puudutab aga tsinkplekki siis see oli sedavõrd defitsiitseks ehitusmaterjaliks, et seda ei jätkunud vajalikul määral isegi ehitusettevõtete jaoks.

Huvitav, kus ja kunas neid tanke näha oli? Savisaar polnud "jumal taevas" ja Eesti iseseisvumisel on mitu tegurit. Liidu lagunemine oli paratamatus ja Savisaare asemel võinuks ka keegi teine esile kerkida.
Oksaneni "okset" ei hakkaks kritiseerima. Jah oli okupatsioon ja punaterror, rasked sõjajärgsed olud. Kuid paha okupandi loodusressursside kaasabil oli stgnaaja elatustase ja sotsiaalne kindlustatus paljudele kõrgem kui seda praeguses EW. Tolle aja puudustes võib lõpmatult kirjutada aga ehk jätaks selle siiski neile, kes sellel ajastul siin elasid ja olukorraga tuttavad. Loogiliselt on kolhoosiesimeestel ja partorgidel oma nägemus, traktoristil teine, "kanavalvur-ufoloogil" kolmas. Ise julgeks ka väita, et ajal kui käisin EW taasisesesivumist nõudmas, elasin tunduvalt paremini (majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises osas) kui peale iseseisvumist. Nüüd, masu ajal on neid kes olukordasid võrdlevad tunduvalt rohkem, kuid nimetada neid sovjetiihalejateks??? NL lagunemine oli paratamatus ja tema taassünd on võimatu. Kõige suurem oht Eesti riigile (iseseisvusele) peitub meis endis.
Veel lisaks. Eramajade ehitamine ja ehitusmaterjalide kättesaadavus: tegelikult mina ei kujutagi ette, kuidas linnades eramaju ehitati, julgeks arvata et enamuses riigivarguse (sovjetliku riigi tagant varastamine pole ju kuritegu) teel. Vähemalt kaheksakümnendail ehitasid majandid oma tublimatele töötajatele eramud mis võimaldati ka pikaajalise laenuga poole hinnaga ära osta. Partorgid ja muu parteiline nomeklatuur oli liikuv rahvas ja seetõttu paljud neist eelistasid mugavat korterit. Samuti oli võimalik ise lasta ehitada endale maja (näiteks KEKil) ja majand tasus pool ehitusmaksumusest. Ehitusmaterjalidega oli kitsas ja seda enam veel plaaniväliste ehituste korral. Liidu plaanimajandusest on samuti palju anekdoote ja kahjuks kurbnaljakaid tõsiasju. Kui riik plaanib ehitusmahtusid rohkem kui ehitusmaterjali tootmist. Ja tühjad poeletid on tõsiasi, samas kõige pikemad järjekorrad olid ikkagi üksvahe hoopis viinapoe ukse taga.
Tühjad letid: meie 600 elanikuga asulasse toodi kaks korda nädalas toidukaupa ja ikka häbematult vähe, olukorra päästis majandi toiduputka, saabu õnnis Eesti Vabariik, vorsti toodi veel vähem aga see seisis letil, sest keegi seda osta ei jõudnud. Soodne toiduputka aga loomulikult hingusel.

Ja ja kus loi laineid lugupeetud Manivald Myyripeali artikkel. Juba yle 50 madistaja! Myts maha autori ees, kirjutage edasi, siis hakkab monigi kukeke, kes siin kireb, tasapisi mõtlema. Kui koik oleksid vait, siis mõni äkki arvabki, et kõik ongi nõus mõne pahatahtliku pasundajaga MM suhtes.
Jah, nii see elu siin konnatiigis on, et kui pole märklauaks venelast, siis saab märklauaks teine eestlane, kes on vanem kui 60, kui neid ka enam varsti pole, siis viskuvad koaalid yksteise kallale. Head purelemist neile!

ergo-sina oletki kukk ehk pi..ider

Manivald, miks sa nii rumalat juttu räägid? Mu vanaema on sinust pisut vanem ja õnneks ta ei ole kaotanud võimet näha asju õiges valguses!

Toda aega võib kiruda või kiita, kuid seda peab tegema inimene, kellel tollest ajast isiklik kogemus on.Mulle hakkab vastu, kui keegi diletant tuleb mulle rääkima, kuidas ma omal ajal elasin, teeb seda kategoorilisel toonil, mis ei kannata vasturääkimist.Need oksanenid ja pajud on selleks liiga noored, et rääkida ajast, mida ise ei tunne, ja mitte ainult rääkida, vaid halvustada.Ma ei soovi siin laulda kiidulaulu nõukogude ajale, kuid on asju, mida mõned siinsed kommenteerijad ei tea, või pahatahtlikult väänavad.
Tõesti, genotsiidi eestlaste vastu ei õigusta miski.Ka minu isa oli Siberis poliitiline ja tuli Norilski laagrist eluga tagasi alles amnestiaga pärast Jossi surma.Ka meie oma emaga kolisime isa äraolekul paigast paika ja elasime hirmu all, et meid isale järele viiakse.Kuid hiljem sai isa maal tööd, hakkas teenima, ehitas ilusa maja-seda tegid kõik meie kandi Siberi mehed ja ka teised.Seda tõesti sovhoosis soodustati ja aidati.Hrustsovi sula ajal oli elu kui paisu tagant väljas.Noored lõbutsesid, kuulasid Biitleid, tantsisid twisti, võtsid osa pulbitsevast seltskonnaelust, tegid sporti.Puudust ei olnud, kõigil oli töö.Kuid mida aeg edasi, seda rängemaks muutus ideoloogiline surve.Vat see oli, mis muutis elu kohati väga rusuvaks.Küll ajas hinge täis, kui enne kella 9 õhtul ei olnud ETV saade veel lõppenud, kui see katkestati poolelt sõnalt ja algas Vremja ja eksponeeriti Breznevi haiget lõusta.Kuid kui see kõrvale jätta, polnud elul vigagi.Kuigi poes oli harva midagi head saada, peeti pidusid, sünnipäevi ja pulmi ning lauad olid lookas.Tuletage vaid meelde maamajandite lõikuspidusid:kõike oli ülikülluses, joogid voolasid.Nälga ei olnud kuskil.Maainimesel polnud probleemi-oma aia-põllumaa andis vajaliku, majandist sai odavalt osta liha.Kui juhtus ka tutvusi olema, sai peenemat kraami.Vähemalt maapartorgid polnud üldjuhul mingid vaenlased.Igal olemisel räägiti riigivastaseid anekdoote ja lauldi keelatud laule-ei juhtunud midagi.Paljud olid pealt punased, seest valged.Inimesed hoidsid kokku, sest oli, keda kiruda.Oodati valget laeva ja kui see saabus, olid praktiliselt kõik eestlased õnnelikud.Kaua see õnnetunne kestis?Mis sellest praeguseks järele on jäänud?Töötus, viletsus, paljudel nälg, masendus, valitsejate ülbus, ahnus, valelikkus, euro ees koogutamine.Täis letid ja rännuvabadus-muidugi raha olemasolul- ei suuda korvata stressi, mis tekib, nähes vaeseid, kodutuid, lapsi, kes saavad vaid kord päevas koolilõunat süües kõhu täis.Teisitimõtlejate sõimamine kommunistideks, kremlimeelseteks ja reeturiteks on saanud tallalakkujate reegliks.Me lootsime, et liigume Soome-Rootsi tüüpi ühiskonna poole, vingerdame hoopis riikide punaste laternate suunas.Faktid on õelad, kuid kangekaelsed.Kui mõni sp või blond sõimab mind nüüd kommuks, siis lasku tulla.Tean ise, kes ma olen, kindlasti mitte reformisamaa austaja.

Ära üldista oma "mäta" otsast, kui teie majandis juhtus partorg olema mõistlik ,siis paljudes kohtades oli selline nagu siin seltsimees Manivald kes aktiivselt püüdsid "kommunismi ehitada" ja kes kusagil mõne lausega eksisid, kohe sellest ettekande KGB -sse tegi . Selline oli meie majandi partorg kes saatis mitu süüta inimest Siberi ja nüüd on suur Keskerakonna austaja ja kommenteeria siin . Kuid selles oli õigus ,ei olnud keegi näljas vene ajastu lõpus, kuigi kõigest oli puudus . Ja mitte ,et oleks tööpuudus --tööle pandi vägisi.

ah või selline kgb- koputajast kaabakas oli ja võibolla on praegultki manivald,kuule papi selliste asjde eest tuleks su eluke veel väga kibedaks teha

...ei tea muffigi ja on oma vanaema"väärikas" järglane;

Rain 2010-02-11 14:24:17
Manivald, miks sa nii rumalat juttu räägid? Mu vanaema on sinust pisut vanem ja õnneks ta ei ole kaotanud võimet näha asju õiges valguses!

JEDINÕI JEVRONAROD i jedinaja strana Lissabona do Narvõ ! Jedinõi ANGLISKII jazõk - meie tulevik!
Ei maksa siin vastu vaielda euroglobalisatsioon ja 120 000 eestlase lahkumine Läände musta ja lihtööle, eriti noore arstonna lahkumine on hullem kui küüditus Eesti kultuurile. Teie haisev küüneviha on muutunud venevihaks ja eestlust hoidnud põlvkondade vihkamiseks.
Olen paljus kirjutjaga nõus, sest ka 1988a polnud Soome noorte läpakaid ja moblasid . Sofi spekuleerib . Kuigi mul on täna majanduslik kindlustunne ja varad on üldine seis majanduses kehvem kui nõuka ajal. Ega autod , kinnisvarad kompenseeri üldist skisofreeniat ja laste nälgimist täna.
Igatahes nn rahvuslasele : eestlus kaob juba koos ingliskeelse hariduega üsna pea ja eesti rahvuskultuur sureb koos keelega juba 20 aastaga. Vot nii! M.O.