Kui ainus asi, mis eluolu juures inimesi huvitab on odav korteriüür siis mul pole mitte midagi öelda.
Ma tänan jumalat et nüüd teised ajad on ning loodan südamest, et mitte iialgi need vanad ajad tagasi ei tule!!!

Ühele varem kommenteeriale . meie "Teemale" ongi keegi juba 3,5 kg, kaaluva Edgari raamatuga pähe koputanud . Sellest tema segased ja vene soviete kiitvad kommentaarid .

Nõuka ajal oli 2 etappi:
1. Stalinislik NKVD repressioonide aeg kestusega 10 a.
2. Pehme ideoloogilise survega , venestuse hirmuga suurtootmise aeg 1956-1988 , seega 32 a.
Maal oli rahvas majanduslikult rikkam kui linnas ja kindlustundega . Kõige hullem oli hoopis Eesti looduse rüvetamine põlevkivi röövkaevandamise,väetamise , lohakate farmide ja sealägaga. Muidugi oli oma roll ka kunstlikul defitsiidil ja sellest tulenevate moonutustega mis lausa uskumatud . Kelner oli rikkam kui ettevõtte direktor ja muidugi ideoloogiline kiidujutt mida keegi ei uskunud .
Samas elujärg oli aineliselt kõigil kindlam , elementaarne teenistus olemas . kinod pungil , kõrtsude taga järjekorrad , taksojärjekorrad mitu tundi (kõigil oli raha!), maalt vuras sadu busse teatrisse - sõit tasuta . Teatripilet mõni rubla - Tiit Kuusik , Hendrik Krumm või U .Tauts igale lüpsjale kättesaadav . Näljaseid lapsi polnud . Kuid elu oli hall ja igav . Täna on asi kindlasti raskem ja eestlased kui rahvus kaob olematusse. M.O.

Reaalsus:
Keskmine palk ENSV-s 95.- 130.- Rbl.
Eluase keskmiselt 10-15.- Rbl.
Transport: kuukaart 3 .- Rbl.
üksik pilet 3.kop,4kop.,5.kop. 10 (express)
Ajakirjandus 3-30 kopikat
Sigaretid 30-40 kopikat(filtriga)
Alkohol veinid alates 0.90-3.-Rbl, Kange alkohol2.- -15.-Rbl. Põhiline 3.62 või 4.12
Päevane toidukorv ühele keskmiselt 2.- -5.- Rbl.
Kino 0.10- 0.50
Auto poe hind 2500-5000. Rbl.Tegelikult maksis kasutatud auto rohkem kui uus.Autot sai osta A/Ü ostuloaga, ostuloa müük 1000 kuni 2000.-Rbl.
Majad 40000.-Rbl
Korterit ise osta ei olnud võimalik, eraldas riik eriti kirglikele pugejatele või sissesõitjatele, järjekorda võeti eritingimustega.Järjekorrad keskmiselt 10-20 aastat, sama telefoni saamisega.Välismaale tuusikuid jagati eriti ustavatele, välismaaks loeti sotsialistlike riike.
Mere ääres(piiratud aladel) kogu Eesti alal tohtis olla päiksetõusust loojanguni, teisel ajal arreteeris piirivalve. Kaupade saamiseks oli tarvis omada kaupluses tutvust.Altkäemaksude maksmine oli totaalne, igas sfääris.
Naised kasutasid kindlatel päevadel piinlikuse vältimiseks fantaasiat, igasugused tiivakestega ja üliimavad olid ulme , sellist asja polnud, samuti oli peaaegu ulme beebi mähkmed.
Kas tõesti siin mõningad sooviksid seda aegatagasi?

Kas keegi on rääkinud soovist? Hinnad aga muidu isegi õiged, kuigi palk 70-130 oli kusagil 70-80. Hiljem närust 130 rublast palka sai mõni kontorirott, kahjuks ka algajad spetsialistid, kuid töölistel oli palk parem. Sovjetiaja lõpus aga algas selline hinna ja palgaralli, et pole nagu võrdlusmomenti.

Kuid nüüd mõelge mis hinnaga on teil need vidinad kodus, millega te sõidate ja kui palju Teie või Teie lapsed on käinud välismaal.Mõelge kas te peate 20 aastat ootama, et saada korterit või närust seinaküljes olevat telefoni, auto ostuks peate reaalsetes tingimustes koguma 10 aastat raha ja võib olla siis teil õnnestub saada vana ront mida hakkate rohkem parandama, kui sõitma.'

See kõik on paraku hind mida tuli ja tuleb maksta, tasuta toit on ainult hiirelõksus ja ka seda alles teisele hiirele.

lõpus on natuke asjalikku juttu ka.
Pidasin Müüripealist enamat. See jutt on ilustav, kuigi tema majandis tema positsiooni juures võis temale elu kena tundudagi.
Muide, Paju pole noor inimene ja on seda va nõukogude elu näinud küll ja küll. Rängemalt kui keskmine inimene. Oksanen on noor soomlane, kes püüab aru saada ja mõista. Tema puhul on teistmoodi ja vahel võõriti arusaamine mõistetav.
Müüripeali jutt on aga suures osas ilustav vale. Vana inimene, mälu on valikuline, saame aru. Kahjuks diskrediteerib see ka ülejäänud osa, mille üle võiks arutleda.
Kes ei mäleta 60-te alguse näljatunnet, kui nädalate kaupa ei olnud leiba. Kes ei mäleta elu raiskamist sabades seistes. Kes ei mäleta tsensuuri ja nuhkimist. See valetab.
Kunagi kohtusid kaks õde. Vanem oli suure võitlusega soomlasele mehel läinud ja elas Rootsis. Oma kolme lapse ja 35 aasta juures nägi välja õest noorem.
Palju noorem õde nägi välja keskealisena, sest miski ei suutnud varjata kroonilist väsimust. Väsimust, mis tuli igapäevasest tobedast ja lootusetust jahmerdamisest.

Lugedes SP kommentaare meenub minevik , jah tõesti nii ta oli . Kõik hinnad mis kirjas ka olid. Auto ost oli liht inimesele suur unistus ja vana juba 10 aastat sõitnud auto uuest peaaegu poole kallim . Sellise ostsin ka mina kunagi ja koguaeg olid "käed õlised" seda pidevalt remontides. Tagavaraosi ei olnud kusagil müügil- sai ainult ärikatelt "raske" raha eest. Kas soovite uuesti sellist elu ? Mina mitte .

Kogu oma halleluuja juures unustab Manivald ära selle, milline võinuks meie elu olla siis, kui ENSV poleks eksisteerinud. Oleksime praegu väike igav Põhjala riik. Selle asemel aga kiidab seniilne vanamees seda, kui tore oli vangikambris istuda, kuna üüri ei tulnud maksta ja lobi toodi kah nina ette. Eriti tore oli veel nendel, kes olid kambris kõvemad tegijad. Platnoi unelm ja igatsus, seltsimees Manivald?
Hakkan vist end kordama, aga on ikka üks jälk ja jälestusväärne tüüp!

Minul õnnestus nõukogude elu "hüvesid" nautida umbes 25 aastat. Ja mäletan ka mõndagi. Millegipärast ei meenu mulle, et see elu nii muretu ja ilus oleks olnud. Ehitati jah korrusmaju, koledaid. Nüüd remonditakse neid ja kirutakse ehitusvigu. Isegi elan ühes sellises nõukaaegses imeehituses:) Jah, aga siis ma oleks olnud väga õnnelik, kui oleks seal korteri saanud. Aga minul, noore spetsialistina, ei olnud vähimatki lootust omale kehvakestki korterit saada. Mind ei võetud isegi mitte korteri järjekorda. Kui mu mälu ei peta, siis pidid selleks enne olema aastaid linnas elanud. Millegipärast aga said neid kortereid mujalt NL-st saabunud spetsialistid. Tihti õnnestus neil käpp peale panna ka mitmele korterile. Aga tühja sest korterist, hea et ma pääsesin sundsuunamisest Narva. Mäletate sundsuunamisi peale kooli?
Mäletatu suurepäraseid majandeid? Alates 4. klassist pidimie me igal jumala sügisel käima nendes hästimajandatud kolhoosides kartuleid võtmas. Läks hästi, kui traktorist oli ka inimene, kes lastele meeletut kiirust peale ei sundinud. Tavaliselt toimus võtmine iga ilmaga ja tohutu tempoga.
Ning järjekorrad. See on lausa mõnitamine, kui väidetakse, et olid mõned järjekorrad ja sellega oldi harjunud. Pühade vahe. Toidupoes seisime tundide kaupa kõigepealt korvisabas ja siis teist pea samapaljut lihaleti sabas. Tundide kaupa raiskasid inimesed oma aega mõttetu sabatamise peale. Ja ajalehtede tellimise sabad. Igal aastal suve lõpus kogunesid rahvamassid sabasse ja seal oldi terve öö. Viimaste jaoks ajalehti ei jagunud:)
Absoluutselt vale on väide, et kihistumist ei olnud. Oli-oli. Veteranidel olid lausa oma poed, kust neile head-paremat müüdi. Nomenklatuur arvatavasti sabatamas ei käinud, nad lihtsalt said oma soovitud kauba kottidega poest kätte. Igas poes oli letialune kaup, igas. Parimad kaubad lettidele üldse ei jõudnudki. Väikese sahkrdused? Häh, sa ei saanud poest ilma tutvuseta korralikke kingigi. Rääkimata veel hinnast. Mantel maksis kaks kuupalka. Ja see ei olnud sugugi ilus, moodne ja kvaliteetne. See oli ainuke mis võtta oli ja mitte kõige kallim. Ja ma pole elu sees pikemat POE järjekorda näinud kui kosmeetika poes, peale info liikumist, et sinna tuleb müügile importkosmeetika. Oleks siis lihtsalt sabad. Seda sabatamist ja rüselemist saatis müüjate pidev ülbitsemine ja kui sa vene müüjast korralikult aru ei saanud, said ka selle eest veel nii et tolmas.
Ega loomulikult ei olnud kogu elu halb. Mu vanematel vedas kohutavalt, et lapsed olid suvel mitu kuud laagrites-malevates ja peale taskuraha ei maksnud see neile midagi. Ja elu oli ikka ilus, rohi rohelisem ja lumi valgem, ise noorem:) Aga tagasi ei taha ma sealt ajast mitte midagi. Ja mul on kahju, et ma ei saa praegu noor olla. Kui palju võimalusi, kui palju....

To ilustatud-- Jah nii oli elu tookord lihtinimesel- Partorgidel,"õigel poolel" sõdinud veteranidel , ja okupantide ees pugejatel kindlasti parem. Nende jaoks olid omad poed, aga rahvas seisis ja seisis sabades-järjekordades. Kui oli tuttvust sai ka " leti alt" midagi paremat. Ei, mittekunagi ei taha enam selliselt elada.

Väärt lugu mu healt tuttavalt Manivaldilt. Õnnitlen! Juba see kiidab tegijat, et teema nii paljusid huvitab, seda näeme nii poolt kui vastu kommenteerijailt, kellel kõigil ju omajagu õigust ja keda siin nii hulgaliselt, välja arvatud mõned elukutselised padusõimajad - aga noh, see haukumine ju nende töö, ega nad palgata siin haugu.
Tundub, et Sofi Oksanen ja Imbi Paju on välja mõeldud vastukaaluks Bäckmannile, kelle seisukohad omakorda teise äärmusse kaldusid.
Minu kogemus sellest nõukaokupatsioonist on 50.aastane ja siin eespool SP Reaalsus on ju päris õigete andmetega kirja pannud, mida isegi kõike kogenud.
Aga ei ole nõus SP ütlemisega: "Kas tõesti siin mõningad sooviksid seda aegatagasi? " Ei siin ega kusagil mujal ei ole näinud ühtegi inimest, kes seda sooviks. Küll aga on koer maetud mujale, mida SP ei tee märkamagi. Panen tähele, et ka enda mäletamist mööda ei ole juba ligi 20 aastat tuletanud meelde või ei tekkinud küsimust, et kas nõuka ajal oli elu parem või halvem - see oli niigi selge, vastasel korral me ei oleks ju Laulvat Revolutsiooni teinud. Kuigi nägime, et Mart Laari paremliberaalne turumajandusmudel ei ole Eesti väikerahva suhtes õiglane, ikka lootsime, et ehk elame üle. Aga viimastel aastatel kisub ikka rohkem paremale kraavi. Ja paraku see kurb tõdemus paneb rahva mõtlema, et kust me tulime ja kuhu läheme? Ja mis oli tookord tänasest päevast halvem ja mis oli parem?
Mäletan ju hästi, et kuidas ööläbi seisti pikas järjekorras postkontori ukse taga terve öö, et hommikul saada kätte mõnikümmend kõige defitsiitsema ajalehe Edasi tellimust - juba stagna ajal oli Edasist rohkemat lugeda, kui teistest lehtedest. Mäletan hästi, kui kuumal suvepäeval tööajal töökoja hoovil üks mees hõikas: "Poisid tulge ruttu, Monopoli tuli õlleauto!" Ja kõik jooksid(tööriietes) õllejärjekorda?!
Mäletan ka, kuidas ametiühing korraldas oma töötajatele majandibussiga kuuajalise(!) ekskurssiooni läbi Karpaatide, Krimmi, Sotši, Suhhumi, Gruusia, Armeenia, Gruusia Sõjatee, Moskva - osalusmaksuks oli sümboolne 10 rubla(!?). Sellest ei hakkakski pikalt kirjutama, et hambaravi, arstid-haiglad, õppimine - ka kõrgkoolis, olid tasuta kõigile. Ka söök töölissööklas, restoranis olid väga odavad jne. Aga kõige olulisem eestluse "välimääraja" oli tol ajal, et eestlane suutis läbi 50.okupatsiooniaasta säilitada Eesti keele, meele, jatkusuutlikkuse ning kõige olulisem oli, et suutsime säilitada eestlase POSITIIVSE IIBE. Mida on meil täna sellele vastu pakkuda?
Nii et põhjus, miks me viimastel aastatel seda nostalgiat meelde tuletama oleme hakanud, selle süü peitub ka meie paremliberaalses turumajanduses, mis meid - just Eestit - teistest Euroopa riikidest enam parempoolsesse kraavi viib - see sunnibki meenutama, mis siis parem oli...
Alternatiiv sellele on euroopalik sotsiaalne turumajandus.

Ei teadnudki ,et meie tuntud kommenteerial siin -"Vaagijal" on nii hea huumorimeel -milline tabav paroodia--" Õnnitlen Manivaldi ,töö kiidab tegijat." Muidugi see vana partorgi soperdis hea vene okupatsiooni taganutmine oli ka tõeline "pärl" ja "õnnitlust " väärt .

Vaagija on õppinud toredad väljendid "paremliberaalne turumajandus" ja "parempoolne kraav" ning kasutab seda igas kommentaaris;). Ka taoliste stampväljendite kasutamine toob kindlasti kaasa Manivaldi nostalgiapisara;)

Vaesusest ja nuhkimisest.
Parajalt Vene ajal nii ehituses, koolmeistri kui tšinovnikuna töötanud inimesena ei maksa mulle rääkida , et siis oli kõik õudne. OLI SEDA KUI TEIST.
Igatahes lausvaesust , isegi alatoitlust kui ebakindlust on TÄNA PALJU ROHKEM. Ei korda siin tööpuuduse kui Läände põgenejate arvu ja kolossaalset palgavõlga aga paarisajal tuhandel eestlasel on näpud põhjas.
Lisan seda , et taganuhkimist , poliitilist luuramist , nn mustadesse registrisse kui meelsuse jälgimine on tänases EV lausa TOTAALNE . Ei suutnud KGB nii jälgida kui tänane digitehnika., Kusjuures Eestis töötab nii NATO , USA , Iisraeli kui muud luure residendid . Olge rahulikud ja teadke , et kõik te olete kirjas . Ka Sofi kui Paju ei ole sõltumatud vaid palgatud , kinnimakstud tegelased. m.o.

Meie vana sõber seltsimees Mart Ojasalu võttis ka sõna,ja kui Sinu arvates Paju ja Sofi olid palgatud -kinnimakstud tegelased, kes siis Sina oled -----KGB provogaator kes siin pidevalt Eesti riigi vastu vaenu õhutab. Kõik lugejad juba tunnevad Sinu Kremli-meelseid kirjutisi. Palju Sulle neid "juudaseekleid " peole laotakse ?

Blond - ei ole see minu väljamõeldis, olen korduvalt meie parempoolse võimu kinnitust näinud, et jääme kindlaks Eesti liberaalsele või parempoolsele turumajandusele. "Parempoolne kraav" on vist tõesti minu väljamõeldis, aga oli ju piltlikult õeldes nii, et me ju pääsesime totalitaarsuse vasakpoolsest kraavist välja ja selle asemel, et mööda maantee telgjoont või ka parempoolset sõidurada edasi liikuda - põrutasime nüüd hoopis teise äärmusse - parempoolesse kraavi.

kui nõukaaeg oleks edasi kestnud, mis siis täna oleks olnud? Kuidas nõuk võim oleks püsinud arvutiaajastul ja globaalses infolevis? Kas oleks ära keelatud, nagu Hiinas mõned saidid?
Või oleks meil ühendatud globaalsus ja odav korter, töö kõigile ja vene maavarad, tasuta haridus ja tervishoid koos läptoppide ja praeguste välisreisidega nt 400 krooni aÜ tuusikuga mööda Egiptust või Kanaare?
Ja mis veel kindel - meid ei oleks ükski vaenalne rünnand, sest vene aatom oleks meid kõvasti kaitsnud ja meie endi kaitsekulud oleks nullis!

huvitav mis näiteks saksamaal saaks (või üleüldse euroopas), kui berliini linnapea partei häälekandja järjekindlalt soosivalt avaldaks endiste gestapo töötajate kirju a`la "küll oli natsi saksamaal hää elu"?!
kas te sellele mõeldes saate aru, kui haiged inimesed teiega manipuleerivad?

sinu mõtlemistasandit kulla vaagija iseloomustab suurepäraselt väljend "Tundub, et Sofi Oksanen ja Imbi Paju on välja mõeldud" ning eriti kõrge see tasand kahjuks küll pole...

selle artikli kirjutajal surun kätt ,kõik siinöeldu on sulatõsi. Nõukaaja elu tänasega ei anna võrreldagi--- see oli parem ja sellised oksanenid, kes mitte tuhkagi ei tea sellest ajast ärgu võtku sellest kirjutada ,kui just ei taha praegusel võimul kintsu kraapida.Omalt poolt lisan vaid ühe episoodi, mul on taamatuid, kõik tolleaja sarjad ja muu ilukirjandus olemas, praeguse vabariigi ajal pole osta saanud ühtegi raamatut, peale maailma atlase odavmüügilt möödunud aastal.Entsüklopeedia ostmine jäigi pooleli ja ongi mul neid vaid 8,sest tasku enam ei võimaldanud eesti rahaga osta.Aga see on vaid üks pisiargument nõukaaja ja praeguse võrdlemisel, neid on tegelikult sadu.