Teeme siis nüüd väikese vahekokkuvõtte omandireformist- kes mida sai? Ühed said omale tasuta korterid uuselamurajoonidesse. Teised said omale sageli kaugete sugulaste majad, millised suuremalt jaolt olid ehitatud pangalaenuga, millest tasutud oli väga väike osa - seega siis sisuliselt peaksid kuuluma pangale. Kolmandad erastasid omale eramajade juurde kuulunud krundid, mis tavaliselt on kallimas hinnaklassis kui niinimetatud paneelikad. Nwljandad niinimetatud sundüürnikud ei saanud midagi ja sisuliselt jäid ka oma kodudest ilma. Millistest privleegidest me siin räägime!? ;Minu meelest on see nende õnnetute mõnitamine. Kas mõni siin sõnavõtnu tõesti arvab, et 15 aasta jooksul on inimesed tõesti unustanud, kuidas need asjad käisid. Niisugust juttu võib ajada ainult mõni laps, kelle vanemad just arukusega eriti ei hiilga.

Mitte kõik ei saanud endale niiviisi "ausal" teel Lillekülla korterit osta nagu Laar.

Te unustate maarahva, kes sai erastada vaid väga odavat maad ja jäi peaaegu sama vaeseks kui sundüürnikud. Linnade üürnikud said siiski privileegi elada 13 aastat väga madala üüri eest oma linnakorterites. See privileeg on seda suurem, mida kallim on korter ja mida vähem inimesi seal elab. Loomulikult vahetaks enamus selle privileegi mingi kinnisasja või rahalise kompensatsiooni vastu. Kommenteerijad toovad kõik tõeseid elust võetud näiteid, kuid üldistavad nii kuidas oskavad või emotsioonid võimaldavad. Minu soov oleks vähemalt omandireformi lõpp mõistlikult ja inimlikult ellu viia ning see eeldaks olulist kursimuutust. Aga kahjuks on nii aktiivsete üürnike kui söakamate omanike soov üksteist sõimates lasta asi veel kolm aastat oma ettenähtud lõpuni libiseda ning veel mitu põlve järjest viha kanda.

Austatud J, Sotter, ärge tegelege demagoogiaga ja moonutage mu sõnu. Ma ütlesin täpselt, keda ma pean KURJATEGIJATEKS ja keda mitte. Teistele oponentidele teadmiseks, ma olen põline maapoiss, kes pages linna KOLHOOSIKORRA NÕMEDUSE eest. Ma elasin ja töötasin 10 aastat linnas ja olen peensusteni tuttav NÕUKOGUDEAEGSE korteriolustikuga. Olen käinud pea pool aastat päeval tööl ja öösiti maganud linnalähedal maal VILJARÕUKUDES, puhtad riided tehase riidehoius kapis. Olen elanud paljudes Küüditatutelt äravõetud majades(praeguses mõistes "sundüürnik")ja pole neid eluasemeid kunagi pidanud KODUKS vaid ELUKOHAKS. % aastat elasin nn riigi reservpinnal(selline pind, kuhu majutati kapitaalremondis olevate majade elanikke). Olen ööbinud PARTEIKOMITEE TREPIL ja miilitsajaoskonna trepil kuni mind avaliku korra rikkumise eest "plate" peale viidi. Lõpuks viskas selline jant lõplikult üle ja läksin tööle KOLHOOSI(mitte kodukolhoosi). Tutvusin seal oma "tulevasega" ja koos hakkasime taastama tema sõjatules pea hävinenud kodutalu. Mitmed küllatulnud endised tuttavad linnaseikluste päevilt IRVITASID toona meie üle (mässavad varemete kallal, kõrval küla omanikuta maju täis). Mu praegune koduküla sai sõjas ja peamiselt venelaste läbi rängalt kannatada, küla 18-st majapidamisest vaid neli võivad öelda, et nende perest pole kedagi tapetud ega küüditatud. Kui ma tänapäeval olen paarile tookordsele irvitajale nende tookordseid ütelusi meeldetuletanud, on nad nii solvunud, et keelduvad mu telefonikõnele vastamist. Olen näinud KUHJAGA selliseid "sundüürnikke"kes ühes majaotsas elasid ja teist otsa PÕLETASID. Kui enam midagi põletada ei olnud, korjasid oma kompsud kokku ja rändasid mujale. Küla 18-st talust nelja kohta meenutavad vaid KIVIHUNNIKUD ja ÕKSIKUD PÕLISPUUD keset põldu või heinamaad, viies on säilinud vaid naabrite mälus(kuniks sealgi)sest jäi teeehitusele ette. Nii et ärge mulle ajage PLÄRA "sundüürnike" suurest majade eest hooldamisest, ma olen sellega hästi kursis. Ja miks kõik hüürgavad vaid "sundüürnikest", ka iseehitajad on REPRESSERITUD. Mina pidin omad EVP äraandma 15 senti krooni eest(selline oli liiakasuvõtjate poolt kehtestatud kurss)sest mul polnud midagi erastada, aga oma endise talu tagasisaamine vältas 6 aastat ja paarkümmend tuhat krooni(mitte "lepalehte")ja ma ei röögi ega ole kogu maailma peale vihane.

Eks selle teema lõpp saabub mõnekümne aasta pärast kui sundüürnike klass on välja surnud.

Teie juhtum on väga tõsine ja kaasatundmist vääriv. Olete vapper inimene, et olete sellisele eluviisivalikule suutnud vastu pidada. Kuid paraku kõik pole nii tublid ja Teie moodi kangekaelselt vankumatud olnud. Ka asjaolud on teistel olnud teistsugused. Seepärast tuleks nähtusesse "sundüürnikud" suhtuda tolerantsemalt, mõistes selle erinevaid jooni. Ka seda, et paljud ei põgenenud oma kodupaigast ja jäid sinna (mõnikord tõesti ka virelema, ja on praegugi sunnitud virelema, kuid nad ei suuda end sundida rahulikult taluma kehva elujärge, millest nad lootsid vabas Eestis vabaneda, kuid kus nende ootused-lootused ei ole end õigustanud).

KAASAJOOKSIKUD ??? jäeti oma natsionaliseeritud majadesse elama! Miks nad siis ei hooldanud ega hoolitsenud oma maja eest, ARNOkene, vastupidi läksivad hoopski, kes vahetuste teel, kes said mugavustega korterid, üks sai isegi vahetuskaubana individuaali mille palke ta ise kahekäega risti pole pandki ja nüüd sellistele tagastatigi siis ja ARNO teab, et need on need KÕIKSE ÕIGEMAD ja need, kes sääl sees elavad on RÄUSKAJAD, KURJATEGIJAD,NOMENKLATUUR. Nii aga need ISEHITAJAD on ju kah kellegi maapinna peale ehitanud või kuidas? vaata üle, kas tasus ronida kellegi maalapikesele ja sinna ehitama hakata. Nii ja need indidviduaalide alused maad müüakse 10 korda kallimalt ju maha:))) need, kes maal said erastada said ju erastada ka metsa või kuidas mida annap parseldada tänaseni :))) nagu MINA näen, oled Sa ARNO koridortsüklis täiega sees ja sealt väljapääs on omaette teema :T)

80% said erastada ja 20% ei saanud - kõik on võrdsed seaduse ees - ja eks näis 1993-st aastast on möödas juba 13 aastat - mingi üleminekuperiood pidavat olema 10 või 12 aastat nagu kuulda on ja see 12 aastat on möödas, mida siin enam tagastada? Arno tahab midagi veel tagasi saada või??? a kui too nüüdseks juba surnud, kellele see vara kunagist kuulus ei tahagi ega pole tahtki sulle ja su sugulastele PÄRANDADA. Pole ühelgi elaval õigust siin maamunapääl surnute eest eestkõnelejaks hakata kui PÄRAND paberil pole maha jäetud. Paber maksab ju nõu :)))

Mida me su jutust siis nüüd järeldama peame. Seda, et Sa poisikesena isakodust(mis olemas oli) linna seiklema läksid? Seda, et kui seal hakkama ei saanud, siis maale tagasi läksid ja koduväiks hakkasid- tore ju. Aga mis on sellel pistmist sundüürnikega? Meie peres ei ole mustlase moodi rändamine kunagi moes olnud. Olen kolmanda põlve Tallinnlane, kelle pere sõjatules oma kodu kaotas. Mina sündisin keldrikorterisse, kust vanematel õnnestus saada tuba ühiskorterisse. venelased, kellega meil tuli korterit jagada on nüüd muidugi Lasnamäe kinnisvaraomanikud. elu läks edasi ja lõpuks oli meid kahes toas kaheksa, korterijärjekorda ei võetud, sest mingi elamispind oli meil ju olemas. Lõpuks , juba ise lapsevanem olles, õnnestus mul siiski töökoha kaudu korter saada, aga igasuguste mugavusteta vanasse puumajja, sest töökoha partorgi sõnul oli teisi, palju olulisemaid kolleege, kes paremat elamispinda väärisid. Seesugune on praktiliselt kõigi mu naabrite lugu. Meie 12 korteriga majas elas muide ainult üks vene perekond. Ja nüüd olen ma siis küüditaja ja jumal teab mis jube inimene veel, kes oma saatust täielikult väärib.

Mis siin ikka pikalt vaielda. Kas omandirformi läbiviijad tõesti lootsid, et kõigest ilmajäätud peavad sellega vaikselt leppima. Riik selle supi keetis ja nüüd tuleb riigil see ka süüa. Ei tule rahu enne sellele maalapile, kui ülekohus on heastatud ja meeldib see või mitte, tuleb ka kingituse saajatel selle eest maksta - tasuta lõunaid ei ole ju olemas.

Vaadake, nagu ütleb Edgar Savisaar, sundüürnikele tuleb vastu AINULT keskerakond, kes on seda teemat sussutanud juba 15 aastat aga MITTE MIDAGI ei ole juhtunud riigi tasandil ja riiki ju selles loos süüdlaseks peetakse. No välja arvatud ka Mart Laar muidugi. Tõsi, Tallinna linn on linnakodanike raha eest lahke olnud ja müünud siis mõned toredad korterid mõttetu raha eest sundüürnikele aga see on kohalik omavalitsus ja Savisaare hääled toetuvad teatavasti siin linnas vene rahvusest kodanikele vähemalt pooles ulatuses. Ehk kui rääkida riigist, mitte kohalikust omavalitsusest, ei saa selline eelnõu, millega sundüürnikel lastakse erastada, makstakse kompensatsiooni vms ilmselt mitte kunagi nõutavat poolthäälte hulka, sest riigikogu valimistel hääletavad ainult kodanikud ja siin juba Keskerakonnal sellist pumpa kätte ei tule. Võtke kuidas tahate. Kahjuks või õnneks aga olukorda võiks aktsepteerida mulle tundub ja eluga edasi minna nii hästi kui võimalik.

tagatstatud pindadel elavatel inimestele tulnuks anda õigus erastada nsvl sõjaväelastele kuulunud korterid oma evp-de eest.kes ja kuidas ametnikest need korterid maha sahkerdasid, vot seda peaks tõesti uurima. oleks keegi tol ajal ses osas kontrolli teostanud poleks ehk ka nn. eelisüürnike probleem enam päevakorral.seega kallid tagastatud pindadel elavad kodanikud, hakake pigem nõudma selle probleemi uurimise alustamist.

*vaatleja* ja *Akbar*, mis teile HAIGET antud teema juures teeb. Kas see, et 80 % said erastada või see et 20% ei saanud? Maaslamajat ju ei lööda või löödakse. Väga nõrk mõtlemine antud teema käsitlemisel ja kui keegigigi sundüürnikest samadel alustel erastada saab 2006 aastal nagu 1993, 1994, 1995 jne aastal erastada sai on kisa taevani ja vot see MINU arust on täitsa skisofreeniline lähenemine. Kui üks teeb hullaris kätekõverdusi ja on nn sportlik, nii ka ülejäänud ahvivad sama. Sama on nende eeströökijatega nagu Arnod Akbarid jne jne. Mõistus-mõistus, palun tule nende koju tagasi.

Ma ütlengi, et aastal 2006 ega hiljem ei saa enam erastada ega ei maksta ka kompensatsiooni. Ehk võiks liikuda edasi ja ka ise midagi teha oma olukorra lahendamiseks, mitte kisada ebaõiglusest ning ülekohtust. Võime ülekohtu võtta ka nii, et misk osad said erastada nö mitte millegi eest korterid ja miks osad pidi ise ehitama maja. Miks majaehitajatele ei antud midagi nö niisama, miks nemad pidi sellel ajal ise kulutama. Oleks ju võinud ka selle raha eest Sochis käia ja Jaltas mõnuleda.

Akbar on meitel kohe täis toop mitte pooletoobine ja ajab üle ääre kah. maa oli, siis, kelle oma? vas ikka riigi oma, mille peale sa nö ise ehitasid.nii ja need korteridki kuulusid kah riigile, kus sees elati. krt puust ja punaseks - nooh said aru või saand , ise ehitasid ja ise ehitasid .... vaevalt küll, MINA ei usu, kui sa juba siin nii rumalat loogikat peast välja ajad :)))

Ja miks sundüürnikud peaksid seda asja aktsepteerima. Niinimetatud omanike järeltulijad nõudsid oma õigusi veel 50 aastat hiljemgi, miks siis sundüürnikud asjaga leppima peavad.

me ei räägi ka korterite puhul maast. ja mis majaehitusse puutub ei olnud seal kedagi peale oma inimeste näha. sundüürnikud olid sel ajal ilmselt puhkusel sooja mere ääres :). aga nüüd puhkavad need, kellel elamine olemas :) PS. loogika kursus on täiesti läbitud ja õppejõu poolt hääks tunnistatud, seda mitte max kauri juhitavas nn ülikoolis :))

oi, Akbar, Akbar - ilmselt ja ilmselt - nagu pasteldega telefon, ausõna :))

Ühinen Hulkuri küsimusega - mis sulle tõesti haiget teeb. Arvan teadvar ka vastust. Sundüürnike teema on ebameeldiv nii valitsejatelre , kui ka erastajatele. Uus põlvkond, kes on kasvanud vabas eestis hakkab varsti ka aru pärima, miks osad inimesed omandireformi tuhinas üle parda heideti ja kodutuks tehti. Isegi stalinistid korraldasid vähemalt näilisi kohtuprotsesse, kui inimestele 25+5 määrati. Sundüürnikud kuulutati aga lindpriideks ilma igasuguse kohtuta ja seda mitte nende veendumuste ega rahvusliku kuuluvuse töttu, vaid kui riigile mittevajalikud ja tülikad kodanikud, kellele nõukogude võim oli kord juba koha kätte näidanud, jättes nad puulogudikesse virelema.

"Sundüürniku" viimane komm.18:34:24 algab mõistlikult ja siis keerab päris ära. Kui seda loeks mõni heatahtlik verinoor aga haritud poliitik, siis ta ilmselt muutuks "Akbariks", "arnoks" või "vaatlejaks", sest "Sundüürnik" valetab ühes lauses mitu korda, tehes nii oma tõesedki väited ebausaldatavaks. Noor poliitik ei saaks aru, et aastaid kestnud mure on üürnike närvid läbi närinud ja et üürnikel on tekkinud lausa oma subkultuur, kus sõnadel küüditamine, kodu, omand, lindprii, stalinist jpt. on hoopis teine tähendus, kui tavakodanike arust. Need kes ennegi kahtlustasid üürnikke kommunistiks olemises, on sellele kahtlusele kõvasti kinnitust saanud üürnike väidetest, et ka stalinismiohvrid olid õnnelikumad kui sundüürnikud. Tavaloogika järgi saab nii väita vaid paadunud bolðevik. Ometi olid üürnikud enne omandireformi täiesti normaalsed nõukogude võimu vihkavad inimesed. Keegi ei lähe segi niisama, selleks on vaja suurt õnnetust. Uskuge, see õnnetus on olemas. Üürnike enamus ei saa ise hakkama.