lugege nüüd kes ei tea 2008-02-19 10:56:27 OMANDIREFORM JA OMANDIREFORMI LÄBIVIIMINE EESTI VABARIIGIS AASTATEL 1991 - 2004 R A P O R T Koostanud: Demokraatiavastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertkomisjon, alates 8. aprillist k.a. Euroopa Kodanike Kaitse Instituut Eestis Riigivastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertgrupp Arendia Elita von Wolsky FF ctm@hot.ee A p r i l l 2004 T A L L I N N R a p o r t on valminud k o o s t ö ö s: Ameerika Ühendriikide Presidendi Administratsioon, Eesti Emade Liit, Eesti Keskerakonna Sundüürnike Kogu Ekspertkomisjon, Eesti Pensionäride Liit, Eesti Vähemusrahvuste Assamblee, Eesti Üürnike Ühendus, Euroopa Komisjoni Laienemise Direktoraat, Euroopa Komisjoni Peasekretär, Euroopa Komisjoni President, Euroopa Ombudsman, EV Justiitsministeerium, EV Kaitseministeerium, EV Kaitsepolitseiamet, EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, EV Peaminister, EV Politseiamet, EV Presidendi Kantselei, EV President, EV Riigiarhiiv, EV Riigikogu, EV Riigikohus, EV Riigikontroll, EV Riigiprokuratuur, EV Siseministeerium, EV Statistikaamet, EV Välisministeerium, EV Õiguskantsler, Harju Maavalitsus, Hiiu Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, Jõgeva Maavalitsus, Järva Maavalitsus, Kirchlicher Suchdienst HOK, Korteriühistu Sütiste tee 36, Kredex SA, Kristliku Kultuuri Keskus, Lektüür Terra Mariana Kesk-Eesti osakond, Lääne Maavalitsus, Lääne-Viru Maavalitsus, NATO, Organization for Security and Co-operation in Europe, Peretalude Esindus, Perevägivalla Ohvrikeskus, Pärnu Maavalitsus, Rapla Maavalitsus, Saksamaa Liitvabariigi Parlament, Saksamaa Liitvabariigi Presidendi Administratsioon, Saksamaa Liitvabariigi Riigiarhiiv, Saksamaa Liitvabariigi Kriminaalamet, Saksamaa Liitvabariigi Siseministeerium, Seltsing "Kaks Eestit", Tallinna Hooneregister, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnavolikogu, Tartu Maavalitsus, Vabade Kodanike Ühendus "Parteitute Blokk", Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon, Valga Maavalitsus, Vene Föderatsiooni Presidendi Administratsioon, Vene Föderatsiooni Riiklik Majandusarhiiv, Vene Föderatsiooni Välisministeerium, Võru Maavalitsus, ÜRO Inimõiguste Komisjon, ÜRO Rahvusvaheline Kriminaalkohus, ajakirjandus, eraisikud, eraarhiivid, saatkonnad. Täname koostööpartnereid! Demokraatiavastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertkomisjoni nimel Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky, majandusmagister 1 Riigivastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertkomisjoni nimel Lemme Krimm 2 © 2004 Arendia Elita von Wolsky FF ISBN 9949-10-471-8 ISBN 9949-10-472-6 S I S U K O R D I PEATÜKK. OMANDIREFORMIGA KAASNENUST II PEATÜKK. ÜLDSÄTTED 9. Taustinformatsioon 10. Omandireformi eesmärk 11. Omandireformi seadusandlik baas ja seadusandluse koherents e. koostoime 12. Omandireformi rakendamine 13. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi sotsiaal-majandulik baas - omandireformi tulemus III PEATÜKK. NÄITEID 14. Mõningaid näiteid omandireformi ebaseduslikust läbiviimisest 6 Näide 1. Korteriühingute vara temaatika Näide 2. Saksamaale ümberasunute temaatika Näide 3. Maade erastamine Näide 4. ORAS sisemisest vastuolust IV PEATÜKK. ORAS RAKENDUSÜKSUSED 15. Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise Komisjonid (ÕVVTK komisjonid) - peamised ORAS rakendusüksused, kust vead on alguse saanud 16. EV Erakondade programmilised ülesanded 17. Riigi julgeoleku ja järelvalveinstitutsioonid 18. Ebaseaduslikud otsused ja nende vaidlustamine kohtus 19. Rahvusvahelised järelvalveinstitutsioonid 20. Raport põhineb EV-s kehtival seadusandlusel, mis on kooskõlla viidud rahvusvaheliste lepetega, rahvusvahelistel lepetel ja allpool loetletud arhiivide materjalidel ning riigijuhtide seisukohtadel I PEATÜKK. OMANDIREFORMIGA KAASNENUST 1. Ca 80 000 ebaseaduslikult kodust ilma jäänud või jäämas perekonda3 sh. lapsed, täisealised, vanurid, rikkudes õigust kodule, laste õigusi jt. inimõigusi e. viidi läbi sotsiaalne genotsiid. 2. Üle 850 000 000 EUR (Kaheksasada viiskümmend miljonit eurot)4 eest kinnisvara (st. hooned, rajatised ja maa), mis on sattunud ebaseaduslikku omandisse5. 3. Üle 65 000 000 EUR (Kuuskümmend viis miljonit eurot) eest ebaseaduslikult välja makstud EVP6 -sid kinnisvara ja aktsiate eest. 4. Ca 130 000 000 EUR (Ükssada kolmkümmend miljonit eurot) eest EV pinnal elavate elanike arvel ehitatud või ehitamisel olevat elamispinda, et asustada ebaseaduslikult väljatõstetud elanikega. Samas riigi poolt maksudena kogutud sihtotstarbelisi vahendeid pole kasutatud elamumajanduse väljaarendamiseks. 5. Moodustati Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise Komisjonid kohtute õigustes, millega rikuti EV Põhiseadust. 6. Arvukalt on toime pandud kohtukuritegusid kinnistades ebaseaduslikult tagastatud vara ebaseaduslikku omandisse. 7. Tervist mõjutavad majanduslikest teguritest enam sotsiaalpsühholoogilised faktorid. Eesti on üks varajasema suremusega Euroopa riike7. 8. OMANDIREFORMI RAKENDAMISE KÄIGUS TÕSTETI AASTATEL 1991-2004 EBASEDUSLIKU MATERIAALSE OMANDI HANKIMINE JA KINNISTAMINE KÕRGEMALE KEHTIVAST SEADUSANDLUSEST JA INIMESEST KUI SUBJEKTIST VAATAMATA SELLELE, ET INIMESEL ON SISERIIKLIKEST JA RAHVUSVAHELISTEST SEADUSTEST LÄHTUVALT ÕIGUS KODULE JA SELLE PUUTUMATUSELE8. 8.1. Omandireform ja selle läbiviimine pole kooskõlas EV Põhiseadusega. Käsitletava perioodi jooksul on eiratud ja jätkuvalt eiratakse Eesti Vabariigi Põhiseaduse kolme põhiprintsiipi: 1) Õiguskindluse printsiipi § 3; 2) Õiguspärase ootuse printsiipi § 10; 3) Võrdse kohtlemise printsiipi § 12, mille tulemusena on rikutud EV Põhiseaduse üheksat paragrahvi I p.§3, II p.§ 9, §10, §12, §13, §15, § 25,§ 32, §33. 8.2. Omandireformi elluviimisel POLE KINNI PEETUD ei kehtivast siseriiklikust ega rahvusvahelisest seadusandlusest - tulemuseks: holokaust oma maa ja rahva vastu. 8.3. Kodudest on seadusi rikkudes välja tõstetud hinnanguliselt SADU TUHDANDEID INIMESI PEREKONNITI, rikkudes õigust kodule, laste õigusi jt. inimõigusi, kannatanud on suuremal või vähemal määral ca 80 000 peret, e. iga kuues EV territooriumil elav isik. 8.4. Eesti Vabariik on rahvastiku arvu kahanemise suhtarvu poolest esikohal maailmas. Alates taasiseseisvumisest aastal 1991 on EV territooriumilt lahkunud ca 140 000 inimest s.o iga kümnes elanik.. 8.5. ÜRO uuringud näitavad, et 80% Eesti Vabariigi kooliõpilastest soovib pärast kooli lõpetamist suunduda tööle mõnda välisriiki. 8.6. Ligi 1/4 elanikkonnast elab allpool vaesusmiinimumi ja pidevalt suureneb n.ö. "prügikastiinimeste" arv ka nende isikute arvelt, kes on oma kodudest ebaseaduslike kohtuotsustega välja tõstetud. 8.7. Enesetappude suhtarvu, tuberkuloosi ja AIDS-i leviku ja negatiivse iibe poolest on Eesti maailmas esirinnas. 8.8. Äärealadel lahkutakse massiliselt korteritest, kus ei suudeta tasuda korruptiivselt tõstetud hindadega kommunaalteenuste eest, jättes võlgades korterid tühjana seisma, mis suuresti tuleneb ebaseaduslikust privatiseerimisest. 8.9. Ees ootab järgmine seadusjärgsest omandamisõigusest ilmajäetud perede väljatõstmislaine, kus ebaseaduslikku omandisse antud korterite üürihindu planeeritakse lasta vabaks. 8.10. Sakraalehituste ebaõige ja ebaseaduslik "jaotamine" ja "tagastamine" on tekitanud pingeid siseriiklikult ja alla viinud Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil. 8.11. Alates oktoobrist 2002 kestab seadusvaakum, kus Riigikogu tühistas ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse § 13 lg-ga 2 ja § 14 nende koostoimes. Ükski riigiinstitutsioon pole oma seisukohta välja öelnud, kui pikaks võib seadusvaakum venida, samal ajal tõstetakse inimesi jätkuvalt välja nende seadusjärgsetest kodudest. 8.12. Massiliselt on toime pandud ebasedauslikke tagastamisi ja läbi viidud ebaseduslikke erastamisi, mille tulemusel on aastatel 1991-2004 toime pandud ja pannakse jätkuvalt toime inimsusevastaseid kuritegusid. Samas tuleb tõdeda, et üheski Euroopa riigis pole seni veel loodud pretsedenti, kus välja petetud kinnisvara oleks jäädavalt varga omandisse jäänud. II PEATÜKK. ÜLDSÄTTED 9. Taustinformatsioon Esimene Omandireformi Aluste Seaduse (ORAS) terviktekst võeti vastu 1991.aasta juuni kuus, mil Eesti Vabariik kuulus Nõukogude Liidu koosseisu. Sotsiaal-majanduslikult formatsioonilt kuulus Eesti Vabariik sotsialismileeri. Seadus võeti vastu EV Ülemnõukogu poolt ja kinnitati EV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe, tänase EV presidendi hr. Arnold Rüütli poolt. Teine ORAS terviktekst võeti vastu taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1994.aastal, kui Eesti Vabariik oli asunud kapitalistlikule sotsiaal-majanduslikule arenguteele president Lennart Meri ametisoleku ajal. Kolmas ORAS terviktekst võeti vastu 1997.aastal, samuti president Lennart Meri ametisoleku ajal. 10. Omandireformi eesmärk9 Omandireformi eesmärk on sõnastatud Omandireformi Aluste Seaduse § 2 (1) Omandireformi eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks. (2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele EI TOHI KAHJUSTADA TEISTE ISIKUTE SEADUSEGA KAITSTUD HUVE EGA TEKITADA UUT ÜLEKOHUT. 11. Omandireformi seadusandlik baas ja seadusandluse koherents e. koostoime 11.1. Eesti Vabariigi kui riigi alusdokument on Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kõik EV territooriumil kehtivad seadused peavad olema kooskõlas Põhiseadusega. Põhiseadus on omakorda viidud kooskõlla rahvusvaheliste õigusaktidega, sh. inimõiguste kontseptsiooni osas. 11.2. Omandireformi läbiviimise ALUSEKS Eesti Vabariigis on Omandireformi Aluste Seadus (ORAS - vt. RT I 1997, nr 27, Art391; RT I 1994, 38, 617; RT 1991, 21, 257). Kõik omandireformialased alama astme seadused peavad lähtuma ORAS-est ja olema KOOSKÕLAS Põhiseadusega. 11.3. Lisaks ORAS-ele on vastu võetud ca 100 alama astme seadust ja seaduse muudatust ning teisi seadusandlikke akte omandireformiga seotuna, millest suur osa pole kooskõlas ei EV Põhiseadusega, ORAS-ega ega rahvusvaheliste lepetega. 11.4. Euroopa Liidu "Konventsioon Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitseks", mis esmalt kirjutati alla EV täitevvõimu esindaja poolt ning seejärel saadeti Parlamenti ratifitseerimiseks, sai parlamendis endale lisaklauslid, ning EV president kinnitas Konventsiooni lisaklauslitega, mis võimalab rikkuda EV territooriumil elavate inimeste põhiõigusi.10 12. Omandireformi rakendamine Omandireformi tagab Vabariigi valitsus, kes määrab omandireformi erinevate valdkondade eest vastutavad ministrid. Kohalikud omavalitsused teevad omandireformi läbiviimisel seaduses ja seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud toimingud. 13. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi sotsiaal-majandulik baas - omandireformi tulemus Omandireformi ja selle läbiviimist, kui protsessi, peab siinne rahvas põhjendatult kogu taastekkinud Eesti Vabariigi sotsiaal-majandusliku baasi moodustumise aluseks. III PEATÜKK. NÄITEID 14. Mõningaid näiteid omandireformi ebaseduslikust läbiviimisest Näide 1. Korteriühingute vara temaatika 1) Korteriühingud on asutatud Korterite aktsiaseltside seaduse11 alusel, millega on sätestatud, et korteriühingud on ÄRIÜHINGUD. 2) Korterite aktsiaseltside seadus12 : §1 Korterite aktsiaseltsi eesmärgiks on ehitada või omandada maju selleks, et anda kõik või suurem osa nende majade elu- ning ärikorterite pindalast oma AKTSIONÄRIDELE kasutamiseks. / Korterite aktsiaseltsile kohaldatakse üldised aktsiaseltside kohta maksvad eeskirjad, kuivõrd alljärgnevatest paragrahvidest ei järeldu teisiti. § 2 Korterite AKTSIAD on kõik nimelised. / Iga aktsia, vastavalt põhikirjale kas üksikult või koos teiste aktsiatega, annab AKTSIONÄRILE ÕIGUSE KASUTADA TEATUD KORTERIT SELTSI MAJAS. … 3) Seega korteriühingud, kui ÄRIÜHINGUD, pole ORAS § 6 (Vara õigusvastase võõrandamise mõiste) ega § 7 (Õigusvastaselt võõrandatud vara endised omanikud omandireformi õigustatud subjektidena) mõistes omandireformi õigustatud subjektid. Seetõttu ei saa korteriühingute vara puhul olla omandireformi subjektiks kes tahes muu juriidiline või füüsiline isik (vt. EV Põhiseadus). 4) Korteriühingute vara pole kunagi natsionaliseeritud. Vt. RT Nr. 89 Art 870 Natsionaliseerimise korraldamise seadus. 1.aug.1940 . § 12 Natsionaliseeritud aktsiaseltside ja osaühingute aktsiad ja osatähed loetakse natsionaliseerumise teostumisest alates riigi omanduseks. / Aktsiate ja osatähtede omanikud on kohustatud need esitama Majandusministeeriumile Majandusministri poolt määrataval tähtajal. Esitamata aktsiad ja osatähed loetakse kadumaläinuks. / Vahekordade korraldamine riigi ja endiste aktsionäride ning osanike vahel riigi omanduseks üle läinud aktsiate ning osatähtede alusel lahendatakse eriseadusega. RT Nr 96 7.aug.1940 Art 951 Riigikapitali osavõtul seni eraettevõtetena tegutsenud ettevõtete aktsiate ja osatähtede esitamise määrus. § 1 Riigi ettevõteteks tunnistatud riigikapitali osavõtul seni eraettevõtetena tegutsenud aktsiaseltside ja osaühingute aktsiate või osatähtede senised omanikud on kohustatud need andma või saatma tähitud kirjas Majandusministeeriumile hiljemalt 15.augustiks 1940. Vastuvõetud aktsiate ja osatähtede kohta antakse nende esitajale kviitung. Nimetatud toiminguid korteriühingute varaga tehtud pole, mistõttu pole ka toime pandud natsionaliseerimist. 5) Korteriühingute vara pinnal elanud elanikke pole represseeritud selle tõttu, et nad on elanud korteriühingute pinnal. 6) Korteriühingud ehitati obroki maale13 Eesti Vabariigi laenuga, mis jäi riigile tasumata, seega RIIGILT VÄLJA OSTMATA. 7) RIIGILAENUGA EHITATUD korteriühingud likvideeriti 1956.aastal, kuna laen oli tasumata ja nad ei täitnud põhikirja. Vastavalt ORAS § 3 Omandireformi sisu ja objekt . lg (1) Omandireformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse vaid ÕIGUSVASTASELT VÕÕRANDATUD VARA. Näite 1 järeldus: Korteriühingute vara on 100% ulatuses valesti "tagastatud", millega kas tahtlikult, ametiseisundit kuritarvitades, või tahtmatult, ametialasest küündimatusest, "tagastati" ilma nõudeõiguseta isikutele kinnistuid, tekitades massilise ebaseadusliku sundüürnike probleemi. Näide 2. Saksamaale ümberasunute temaatika Saksamaale ümberasujad pole ORAS § 6 mõistes omandireformi subjektid. Eesti riigil ei lasu kohustust vabatahtlikult 1939. ja 1941.aastal Saksamaale lepingute alusel lahkunud isikute suhtes. Nõukogude Liit tegi suuri makseid Saksamaale 1941. aastal kompenseerimaks Saksamaale lahkunutele vara. Saksamaa Liitvabariigi juhtivad riigitegelased on korduvalt rõhutanud oma ametlikes kirjades, et neil ei ole Eesti Riigi vastu mingeid varalisi nõudmisi. Sõja alustajatena kaotasid nad sõja ja IGASUGUSED varalised nõudmised tollest perioodist on lootusetult aegunud. Küll aga need isikud ja nende pärijad, kes on mitu korda eri riikidest saanud kompensatsiooni, on kohustatud Saksa riigile raha tagastama14. Teema on põhjalikult leidnud käsitlemist EV Riigikogu liikmetele saadetud elektronkirjas, mis on kättesaadav aadressil www.hot.ee/.... Sellele vaatamata on suures ulatuse n.ö. teistkordselt "tagastatud" kinnisvara nõudeõiguseta isikutele, kes lahkusid vabatahtlikult lepingute alusel Eesti territooriumilt15. Analoogilises küsimuses esitasid maadest ilma jäänud sakslased oma riigile hiiglasliku maksenõude, mis mõisteti välja Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt16. Näite 2 järeldus: Riigi poolne nõrk järelvalve on teinud võimalikuks massilised ebaseaduslikud kinnivaratehingud, mis on kaasa toonud arvukalt sundüürnikke, kahjustanud rahva vaimset ja füüsilist tervist ja viinud alla Eesti Vabariigi mainet rahvusvahelisel tasandil. Näide 3. Maade erastamine 1) Maa erastamise ostueesõigusega isikud esitavad nõuetekohase avalduse omavalitsusüksusele (hoonete juurde kuuluv pind, põllumajandusmaa jms.) 2) Omavalitsusüksus annab välja tõendi, et maadele pole laekunud tähtaegselt tagastamistaotlust või kinnitab nimekirja maadest, mis on saadaval erastamiseks. 3) Omavalitsusüksus "joonistab" krundilt välja tüki, mida siis "tagastab" või laseb erastada "oma inimestel" (näit. volikogu liikmetel). 4) Nõuetekohase avalduse esitanud isikud esitavad kaebuse esimese astme kohtusse, kus see jäetakse rahuldamata. Teise astme kohus jätab samuti seadusjärgse apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus, kui kolmanda astme kohus, lükkab kassatsioonkaebuse läbivaatamata kujul tagasi st.: ei anna mentelusluba. Näite 3 järeldus: Omavalitsusüksused koostöös kohtuvõimudega "kinnistavad" ebaseaduslikud otsused, mille tulemusena pannakse toime arvukalt kohtukuritegusid. Näide 4. ORAS sisemisest vastuolust Paljud perekonnad hoidsid oma rahalisi sääste EV pankades 20.saj. esimesel poolel. Neid hoiuseid laenasid pangad omakorda välja EV riigigarantiiga. Nende hoiustega ehitati näit. Korteriühistute majad, rajati asundustalusid jm. ORAS seadusega ei tunnistatud enam hoiuseid ega panku usaldanud hoiustajate õigusi, kuid laenuga ehitatud kinnisvara loeti ilma laenu tagasimaksmise nõudeta laenajate omandisse, millega tekitati olukord, kus need, kelle raha eest kinnisvara ehitati jäid ilma oma rahast ja need kellel oli kinnimaksmata laen tehti seadusjärgseteks omanikeks. Näite 4 järeldus: Omandireformi käigus "kingiti" laias ulatuses ühiskonnale kuuluvat vara nõudeõiguseta kitsale ringile isikutele. Ebaseaduslikud erastamised - tulenevad näidetes 1., 2., 3. ja 4 esitatud ebaseaduslikest tehingutet. IV PEATÜKK. ORAS RAKENDUSÜKSUSED 15. Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise Komisjonid (ÕVVTK komisjonid)- peamised ORAS rakendusüksused, kust vead on alguse saanud ÕVVTK komisjonide moodustamisega tekitati kohtute õigustes olevad institutsioonid, olukord mis on vastuolus EVs kehtiva ülima seadusandliku dokumendi - EV Põhiseadusega. ÕVVTK komisjonid üle kogu Eesti Vabariigi on teinud arvukalt kas tahtlikult või tahtmatult valesid tagastamisotsuseid, millede tagasipööramiseks on ainuke rakendusse jõudnud tee seni olnud üksikjuhtudega kohtutes käimine. 16. EV Erakondade programmilised ülesanded Kõik Eesti Vabariigis registreeritud erakonnad on deklareerinud kohustust lähtuda oma poliitilises tegevuses Põhiseadusest. Seega on nad kõik liitlased antud küsimuse lahendamisel. Koostööpartnerid on: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, Isamaaliit, Iseseisvuspartei, Keskkerakond, Kristlik Rahvapartei, Rahvaliit, Reformierakond, Res Publica, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vene Erakond Eestis. 17. Riigi julgeoleku ja järelvalveinstitutsioonid President, õiguskantsler, peaminister, justiitsminister, siseminister, Politseiamet, Kaitsepolitseiamet, Riigiprokuratuur, Riigikontroll on õigusnormidest kinnipidamist kontrollinud, tuvastanud seaduserikkumisi, pole aga ebaseaduslikke sätteid tühistanud ega teo toimepanijaid vastutusele võtnud. Ükski riigiinstitutsioon pole kas tahtnud või suutnud reageerida, et pöörata kuritegelik ebaseaduslik olukord seaduse kohaseks. Linnavalitsuste põhimäärused kohustavad linnavalitsusi tühistama ebaseaduslikud otsused ja korraldused nende ilmnemisel. Seda aga pole tehtud kordagi. Toimitud on vaid kohtuotsuse ajendil. 18. Ebaseaduslikud otsused ja nende vaidlustamine kohtus Vastavalt Põhiseadusele on Eesti kohtusüsteem 3-e astmeline, tegelikkuses on aga Riigikohtu juures asuv institutsioon, kelle pädevuses on menetlusloa andmine, neljas aste, millest tulenevalt paljud kohtuvaidlused ei ole jõudnud Riigikohtu saali ja on suundunud rahvusvahelistesse kohtutesse sh. Euroopa Kohtusse, ÜRO Kriminaalkohtusse jm. Samal ajal on arvukalt ühesugute baasandmetega kohtulahendid nii Haldus-, Ringkonna- kui Riigikohtus, mis on üksteisega risti vastukäivad. 19. Rahvusvahelised järelvalveinstitutsioonid Rahvusvahelised järelvalveinstitutsioonid jälgivad Eestis toimuvat oma vaatlejate kaudu, et lülituda pärast Eesti liitumist ühisesse Euroopa majandus- ja õigusruumi, mil asutakse selgitama ja likvideerima põhjuseid st. ka süüdlaste väljatoomist ja suunama Eesti õigusorganite tähelepanu süüdlaste õiglasel karistamisel. 20. Raport põhineb EV-s kehtival seadusandlusel, mis on kooskõlla viidud rahvusvaheliste lepetega, rahvusvahelistel lepetel ja allpool loetletud arhiivide materjalidel ning riigijuhtide seisukohtadel 20.1. EV õiguskantsler 20.2. EV Riigiarhiiv 20.3. Tallinna Linnaarhiiv 20.4. Tallinna Linnavalitsuse arhiiv 20.5. Arhiv vne`snei politiki Rossiiskoi Federatsii 20.6. Rossiiskii Gosudarstvennõi Arhiv Ekonomiki 20.7. Saksamaa Liitvabariigi president 20.8. Der Präsident Des Deutschen Bundestages 20.9. Bundesarhiiv 20.10. Kirchlicher Suchdienst HOK 20.11. Eraarhiivid Vabandame ette võimalike ebatäpsuste pärast tekstis. Samas palume teada anda võimalikest salajastest kokkulepetest, mis takistavad EVs riigivande andnud ametnikel ametiülesandeid täitmast läbipaistvalt vastavalt antud ametivandele ja lihtkodanikele arusaadavalt nii, nagu on arusaadav Põhiseaduses. Täiendused ja parandused palume saata: ctm@hot.ee Soovi korral võite osaleda Raporti väljaandmisega seotud kulude katmisel: Nordea Pank Eesti Filiaal MTÜ Arendia Elita von Wolsky FF 17000394851 EEK 17000394864 EUR 17000394877 GBR 17000394893 USD S.W.I.F.T. aadress: in favour of NDEAAEE2X Koostajad MÄRKUSED 1. Allakirjutanu pole kuulunud Nõukogude Liidu Kommunistlikkusse Parteisse ega ühessegi repressiivorganisse. 2. Allakirjutanu pole kuulunud Nõukogude Liidu Kommunistlikkusse Parteisse ega ühessegi repressiivorganisse. 3. Omavalitsusüksuste infobaaside andmetel 4. Arvestades praegu EV-s kehtivaid kinnisvarahindu. 5. Arvestustest on välja jäetud sakraalehitiste väärtused. 6. EVP - erastamisväärtpaber, millega kompenseeriti inimestele nõukogude reziimi ajal töötatud aeg (1 tööaasta = 19 EUR) ja kompenseeriti kompenseerimistaotluste alusel kinnisvara. 7. Eesti Päevaleht 17.02.2004 A.Kasmel "Haiged inimesed või haige ühiskond". 8. Vt. EV Põhiseadus, Euroopa Liidu Inimõiguste Konventsioon, Lapse Õiguste Konventsioon jt. seadusandlikud aktid. 9. Eesti Vabariigi Omandireformi Aluste Seadus. 10. EV Riigikogu arhiiv nimistu 2, säilik 1099. 11. Korterite aktsiaseltside seadus. Riigi Teataja 16.dets.1930 Nr. 98 Art 639 lk. 997-999. 12. Korterite aktsiaseltside seadus. Riigi Teataja 16.dets.1930 Nr. 98 Art 639 lk. 997-999. 13. Obroki maa - maa, mis anti kasutada iga-aastase maamaksu eest. 14. Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi kiri Gz.:503-553.32 EST, 15. Saksamaa LV president Wolfgang Thierse kiri 23.06.2000 jt. Justiitskuritegu. Baltisakslastele vara tagasi e. Molotovi-Ribbentropi pakt nr 2. 1939-1941. 1999-2000. Tallinn 2000, 104 lk. 16. Euronews 23.jaanuar 2004. ctm@hot.ee

Ma ei soovi midagi kinni mätsida. Ajakirjanduse maht ja inimese vastuvõtuvõime on piiratud ja seetõttu jääb ebaoluliste asjade imumisel oluline ilmumata. Näiteks tänu Hundimägi ja Tuusi sisutühjadele esinemistele on Eesti ajakirjandusel ja avalikkusel sundüürnike teemast mõneks ajaks isu täis. Kui olete sundüürnik siis andke oma asjalik panus kasvõi sellega, et ütlete, millist lahendust Teie soovite. Kas osta korter oma koduasumisse, üürida eluasemetoetuse abil oma praegust korterit edasi, kolida Skanska allüürnikuks Lasnamäele, unistate korterist väikeses 12 korteriga munitsipaalmajas Pelgulinnas, või midagi muud, mida? Kõik lahendused on võimalikud, ärge olege tagasihoidlik.

Kuidas selline seadusetus, millega on loodud võimas rahvusvaheline poliitiline relv Eesti Vabariigi vastu, on üldse võimalikuks saanud? Tuleb välja, et teistel rahvastel oli rohkem mõistust. Näide Saksamaalt, kuigi ka Eestis tegutsenud erastamiskonsultant Dr. Schmidt oli sakslane, siis sarnast erastamisskeemi kodurahu huvides Saksamaal ei kasutatud! Dresdeni üürnikeliit on Saksamaa suurim, 35 000 liikmega. SDV ajal ehitatud paneelmajad (mis olid juba ennegi ilusamad kui meie Lasnamäed) on taasühinemise tulemusena rikkalikult renoveeritud, sest sakslased ei jaganud kortereid rahapuuduses elavatele haldajatele kätte, vaid inimesed säilitasid oma kodu, jäädes või astudes ühistu liikmeks. Ühistusse, mida meie vaatamas käisime, kuulub 7200 korterit, ja selliste ressurssidega on juba võimalik mõndagi teha. Rajada haljastust, ehitada lasteaedu , isegi seltsielu korraldada. „Meie eesmärk elamumajanduses (ja mitte ainult siin) oli vältida rikaste ja vaeste klassi teket. Püüdsime riigi taasühinemise järel oma rahva võimalikult keskmisel tasemel järje peale viia. 17 aastat hiljem võime öelda, et oleme sellele eesmärgile väga lähedal," ütles Saksimaa Maapäeva liige, roheliste esindaja dr Gerstenberg. Saksamaal on 60% elanikest üürnikuseisuses ja üüriseadused on põhjalikult läbi töötatud, aga Eestis pole üüriseadust olemaski. Põhiline eelis Saksamaa üürnikeliiidu liikmel on õiguskindlustus, kus üürnike liit esindab vaidluste puhul üürnikku. Kalli advokaadi palkamine ei tule ju igaühel kõne alla ja alati pole sel mõtetki, kui seadused on paigas. Üürnike huve kaitsevad kõik erakonnad, sest valijad on suurel määral just üürnikud.

Vaata sina ei ole minu jaoks mingi Eesti riigi esindaja selles küsimuses. Asju aetakse hoopis teisiti. Vt. www. kodueest.ee

Ükski Eesti kodanik peale 101 Riigikogu liikme pole andnud oma nõusolekut jagada riigivara laiali, nii nagu seni tehti. Oleks vastav eelnõu olnud erakondade valimisplatformis, siis oleks valitud saadikud saanud ka rahva mandaadi. Täna meil asjad juba nii käivad, isegi ühe kuju saatus otsustati valimiste teel. Täna on ka korruptsioonivastane seadus ja kalli riigi kinnisvara kasutajad peavad saalist lahkuma, kui otsustataks, kas see vara anda poolmuidu kasutajatele. Täna oleme targemad ja isegi kõige ülbemad poliitikud teavad seda ning me võime nõuda senise ärastamispraktika lõpetamist. Kui me seda ei tee, siis hauduvad kavalpead jälle välja mingi tööandja eluruumi erastamise, teenindamiseks vajaliku maa määramise, maadevahetuse või midagi muud säärast ja tavalised abivajajate hulgad jäävad endiselt pika ninaga.

Valides Riigikogu, volitasid ka sina Riigikogu saadikuid riigivara muidu laiali jagama!Võib- olla olid sinu poolt valitud partei saadikud sellisele erastamisele vastu?

Kui trükid oma soovi avalikus veebilehes siin, siis saab seda igaüks teada. Kui saadad mingile asutusele või eraühingule, siis sinna see jääb. Praegu näiteks väidab Üürnike Liit koos Tallinna Linnavalitsusega, et sundüürnike enamus soovib kolida Lasnamäele ja Koplisse Erika tänavale suurtesse majadesse. Võib-olla see ongi nii, kuid lähteandmeid pole avalikustatud. Vabaturg

Tallinna Kesklinna valitsus jagas rendipindu korteriteks Pinna saaja Korteri aadress suurus 1. Linda Viljamaa Faehlmanni 48 86 m² 2. Toivo Niitvägi Vene 12 86,6 m² 3. Jevgeni Kampus Kullassepa 7 111,3 m² 4. Raido Rüütel Kullassepa 7 115 m² 5. Mihkel Greps Laboratooriumi 21 83,8 m² 6. Indrek Tuulik Laboratooriumi 21 3,1 m² 7. Urmas Sarapuu Laboratooriumi 21 97,1 m² 8. Janek Parkman Laboratooriumi 21 86,7 m² 9. Sulev Lääne Lai 34 131,5 m² 10. Vaiko Hussar*** Lai 36 137 m² 11. Kristel Kaar Lai 36 137,7m² 12. Alari Vadi Lai 36 43,6 m² 13. Marek Demjanov Tatari 5 111,2 m² 14. Angelika Koha Villardi 5 122,4 m² 15. Illi Ojavere Rataskaevu 5 155,1 m² 16. Marge Luik Lai 45 72,9 m² 17. Reet Siffer-Peltonen Lai 9 118,7 m² 18. Hans Juhmer Lai 9 69,1 m² 19. Suura Jakobson Rataskaevu 5 130,4 m² 20. Tarmo Hausson Rataskaevu 5 116,6 m² 21. Tauri Tõnov Pikk 67 152,8 m² 22. Eret Peremees Pikk 39 (hoovimaja) 23. AS Ergotar Mündi 2 130,5 m² 24. Mari Krull Pikk 49-1 56 m² 25. Mihkel Mürk Toom-Rüütli 5 86,4 m² ja 83,3 m² 26. Ene Berg Vene 25-17 (ruumid + pööning) 27. Anti Liiv Pikk 67 (ruumid 41–53 va 47) 28. Henn Zvorovski Pikk 62 43,5 m² 29. TSH Immobil Lai 7 147 m² Arenduse OÜ 31. Ain Kaljurand Rüütli 2 52,6 m² 32. AS Seregal Pikk 43/Vaimu 1 84 m² 33. Rein Karemäe Lai 34 104 m² 34. Jüri Jaama Sauna 6-8 35 m² 35. Aila Lepiksoo Pikk 67 (ruumid 12–25) 36. Toomas Sepp Pikk 67 (ruumid 35–54) 37. Marie Perna Pikk 67 (ruumid 26–34) 38. Madis Laas Lai 34 104,2 m² 39. Stockholmi Lai 34/Vaimu 3 108,5 m² Keskkonnainstituudi Tallinna filiaal 40. Kalle Salus Pikk 41-5 (ruumid 1. korrusel) 41. Kaljo Palo Kooli 7 70,3 m² 42. AS Traumland Uus 4/6 190 m² 43. Helmut Pukk Vene 21 43,7 m² 44. Mart Kesküla Kooli 4 49,3 m² 46. AS Roviido Pikk 55 500 m² 47. Tauno Kangro Uus 20/Aia 17 250 m² 48. Aet Maasik Lai 36a 137,7 m² 49. Katrin Särekanno Lai 11 132,9 m² 50. Priit Vookalju Laulupeo 18 36,4 m² 51. Igor Palla Vesivärava 20-12 27,1 m² 52. Silja Hiietamm***i 7 110 m² 53. Linnar Viik Lai 34 110 m² 54. Anvar Nuut Tartu mnt 6 36,2 m² 55. Olev Poll Lai 7 110 m² 56. OÜ Rikets Narva mnt 22 57. Mart Pauklin Lossi plats 4 165 m² 58. OÜ Urban Invest Suur-Karja 4 1297 m² Pikk 18/Pühavaimu 3 613,7 m² 59. Rene Reile Lossi plats 4 175 m² 60. Ivo Jaama Pikk 41 75,4 m² 61. Arvo Lebedev Viru 20 144,5 m² 62. Irina Popova, Väike-Karja 7 258,6 m² Galina Semenihhina 62. Stinger Group OÜ Viru 17 224,8 m² 62. Elmo Kulla Suur-Karja 11/Väike-Karja 6 44,7 m² 63. Helda Salus Munga 8 81,7 m² 64. Heino Torga Pärnu 8 174,5 m² 65. Tiiu Joller Lai 11 64,7 m² 66. Kersti Põierpaas Lai 11 87 m² 67. OÜ Urban Invest Pikk 29 1053 m² www.sloleht.ee/index.aspx?id=216871&q=Ahlberg

Mida ikka valida, kui Punaarmeest maha jäänud korterid parseldati vaikselt maha! Aga saadava elamispinna peab saama samadel tingimustel erastada nagu seda tegid teised Lasnamäe elanikud, kellest suur osa olid nn. hallipassimehed.

Tunnistan, et olin esimese Riigikogu valimise ajal Savisaare fänn ja valisin Rahvarinde inimest, kuid mingit kindlat erastamisplatformi polnud siis kellelgi. Savisaar isiklikult pooldas rubla eest erastamist, mis mulle sugugi ei meeldinud. Kui erastamise eelnõud ilmusid kirjutasin kümnetele Riigikogu liikmetele selle vastaseid kirju. Ainult üks vastas ja tema kohta väga ebalevalt. Vabaturg

Nendest erastamisplatformidest seda, et ORAS- le tehti üle 30 paranduse, vastavalt sellele, kuidas mõnel mõjukal tegelasel oli isiklikult vaja midagi tagasi saada. Nende seadusparanduse seadusparanduste kohta ütles ka ametisse astuv uus õiguskantsler Teder, et see oli liig.Tollal oli aga õiguskantsleril keelatud omandireformi kohta hinnangut anda, sest omavalitsuste tegevus ei kuulunud õiguskantsleri aga ka Riigikontrolli kompetentsi.

Aitäh, kuid see nimekiri on ammu suurtes päevalehtedes imunud ja siingi palju korratud. Olen kogu aeg üritanud tõestada, et Tallinna vanalinna kortereid turuhinnaga üürides ja müües saaks sundüürnike probleemi lahendada ja vanalinna korda teha ka veel. Muuseas see nimekiri on ainult osa Kesklinna linnaosa tehingutest. Tehinguid tehti aga igas linnaosas. Osa isegi nii peenelt, et sundüürnik ei vabastanudki oma vana korterit ja müüs uue enne maha, kui omanik asjast kuulis. Kuna Koonderakonna/Keskerakonna Linnavalitsus ei teavitanud sageli majaomanikke nende sundüürnike k-tehingutest, siis paljud sundüürnikud olid aastaid oma tehingukorterit välja üürinud, enne kui mõisavalitsuse revisjon asja avastas. Osa inimesi, kellele uued korterid anti ei olnudki veel sundüürnikud ning ei saanud selleks kunagi, kuna elamut ei tagastatudki. Aga kordan veel: olnu ei aita küsimust lahendada, räägime parem tulevikust ja lahendustest.

Ebaseaduslikke korteritehinguid oli 3000. Seega, kas rohkem kui seaduslikke? Komisjonile esitati andmed 21 pikaajalise hooldusremondiobjekti, 231 eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamise juhu ning 61 lõpule viidud ja 14 senini pooleli oleva taastamislepingu kohta. Eluruumi asustamisõigust müüdi aastail 1990–1997 vähemalt 3000 juhul. Pikaajalisse hooldusrenti antud hoonetest pole valdav osa linna omandusest väljunud, samas on neilt saadav renditulu väike ning võimalusel tuleks rendilepingud üle vaadata. Üksikute objektide võõrandamine toimus Tallinna linnavolikogu, mitte aga Kesklinna valitsuse otsusega. Märksa huvitavamad lood toimusid tööandja eluruumidega. Näiteks soosis saatus Levicomi usinaid töömehi Toomas Hendrik Ilvest, Eerik-Niiles Krossi ja Tõnis Paltsu, kes väsitavast päevatööst toibumiseks said enda käsutusse avarad korterid Toompeal. Kas tõesti oli siin mängus Keskerakonna käsi? Uhked elamised omandasid sel teel ka Jaan Manitski, Linnar Viik, Urmas Arumäe jmt, keda Keskerakonnaga seostada oleks kohatu. Luksuskorterid hankisid tööandja eluruumide erastamise teel veel AS Mesileib virgad töötajad Rosimannused, endine sportlane ja praegune ärimees Even Tudeberg, teravapilguline pealtnägija Vahur Kersna. Nii polegi põhjust imestada, miks tööandja eluruumide erastamist uurib keskerakondliku linnavalitsuse komisjon, mitte aga erapooletu ja kallutamatu KAPO. Liialt paljudest kunagistest tööandja eluruumis virelnud „lihttöölistest“ on saanud presidendid, luurekoordinaatorid, miljonärid, vallavanemad, telestaarid ja muud VIP-id. Massiline eluruumi asustamisõiguse müümine aastatel 1990–1997 põhines küll linnavolikogu otsusel, ent nende korterite arvel oleks saanud lahendada sundüürnike probleemi. Nagu näha, on valdava osa korteritehingute taga linnavolikogu kui kollektiivse omavalitsusorgani otsus, mis taas kord kummutab väited Keskerakonna juhtpositsioonist korteritehingute korraldamisel. Ei kuulunud toona ega kuulu nüüd Keskerakonda Jüri Ott, kelle allkirjad kinnitavat suurt osa korterilepingutest. Teenimatult on jäänud varju Hannes Kulbach, kes ei kuulunud linnaosavanemana tegutsemise ajal ühtegi erakonda. Kui eraldada enam kui 3000 sõlmitud lepingust need 15, millele kirjutas alla Elmar Sepp, siis selgub, et tema viis omavalitsusorgani järjepidevusest lähtudes ellu eelkäijate alustatut. Kohtus mõisteti korteritehingute juhtfiguuriks tehtud Sepp kõigis süüdistustes õigeks.

Eestis pole sisuliselt üürnike organisatsioone. Üürnike Liit ja teised sellised on Õigusjärgsete Omanike Liidu sarnased ERAOMANIKEKS SAADA TAHTJATE organistsioonid. ÕOL ajas tagastamise asja ja ÜL ajas ja ajab erastamise asja. Teil läänes on ju üürnike ühingud midagi ametiühingute sarnast, kuhu tööandjad ettevõtjad teatavasti ei kuulu. Üürnike Liitu kuulub hulgaliselt erastatud korterite omanikke ja liidu juhid on samuti korteriomanikud või majaomanikud. Tavalised üürnikud Eestis organiseerunud ei ole ja neid ei ole püüdnud "kodustada" ka ükski erakond. Tausta tuleb tunda, meil siin ekssoveetias ei tähenda sõnad ja sildid sama, mis teil. Ka DDR-s oli algul palju möödarääkimist ja vääritimõistmist. Vabaturg

Ära soga siin vett! Kes minevikku ei mäleta, see elab üldse tulevikuta. Sa tahad, et sundüürnike teema võetaks aastal 2008 üles nö. puhta lehena!Et, hakkame elama sõbralikult! Otsi lihtsameelseid edasi.

Meenutagem majandusministeeriumi juhtinud Mõõdukate ( Sotside )erakonda kuulunud Mihkel Pärnoja, kelle saamatu ja isegi kuritahtliku tehingu tulemusel tabas Mustamäe paljusid ühiselamuelanikke tõeline katastroof. Ebaseadusliku tehinguga tekitati suur hulk kodutuid inimesi. Selle ministri hilisema ja ebaõnnestunud umbusaldamise ajal Riigikogus teatasid nüüdsed sotsiaaldemokraadid, et usaldavad oma jüngrit. Ent see tehing oli riigile ääretult kahjulik. Viis Mustamäe maja, kus oli 847 korterit, milles elas kokku üle 1000 elaniku, müüdi 10 miljoniga. Ühe korteri hinnaks kujunes seega 10 652 krooni. Praegu aga müüb uusomanik taoliseid kortereid juba kuni 400 000 krooni tükk. Elanikel erastada ei lastud. Erastas Poskatðovile kuulunud firma Fennovara, mis nüüd kannab nimetust Capital kinnisvara.

Järgmises numbris jätame jamaga tegelemise, aga kuna Levicomi Toompea nõlva maja jälle ette söödeti siis palun väga: Majandustenhnikumi endine ühikas oli antud Humanitaarinstituudi kasutusse, see oli uue haridustempli juhtide Mart Susi ja Rein Raua suur võit. Telliti restaureerimisprojekt, entusiasm oli suur. Ja siis, hopaaa! anti Paltsu firmale. Ei mingeid proteste ajakirjanduses "kultuuri kaitseks!" nagu tollal tavaline. Sellest järeldan, et Levicom toetas Humanitaarinstituuti mingi suure summaga. Tollal oli ju sageli sigadus JOKK, aga heategu ebaseaduslik. Püüan alati inimeses esialgu head näha. Kardan, et tõde selle tehingu kohta ei kuule me kunagi, sest aus ülestunnistus avaks praegugi avalikus elus ja poliitikas tegevad inimesed kollase ajakirjanduse, politikaanide ja anonüümsete kommentaatorite turmtulele. Kuna tänaste kinnisvara hindadega võrreldes oli Humanitaarinstituudile oletatavasti tehtud kingitus ilmselt tagasihoidlik, siis oleks üldsuse negatiivne reaktsioon isegi mõistetav. Kuid tollel ajal olid tollased hinnad, ka turuhinnad. Ma ei arva, et Humanitaarinstituudi juhid ise midagi vahelt võtsid, pigem on nende julgus hariduse nimel riskida isiklikult maa sisse tambitud saada kiiduväärt. Pealegi on see kõik vaid minu oletus. Pole välistatud, et tuhandete korteritehingute seas on kümneid õige asja nimel tehtuid, kus keegi osapooltest isiklikku kasu ei saanud, kuid see ei õigusta tehinguid üldiselt. Sedaliiki vaesteabi vormid on ühiskonnale äärmiselt ohtlikud. Kes ei usu sõitku Lõuna-Itaaliasse puhkusele ja lugegu sealset kvaliteetajakirjandust.

MINA EI SAA ARU MISASJA SIIN VAIELDA ON?Millist ÕIGLUST taga aetakse?Selle asja nimi on KAPITALISM.Misasi see on õpetati ju koolis.Keegi ei saa öelda,et ei teadnud...MISASJA imestatakse nüüd???

Tallinna Linnavolikogu otsustas mitte erastada Kopli liine sealsetele üürnikele, ehkki tagastamisel need linnamajad ei kuulunud. Linn müüs majad suurärimees Siffile. Keegi ei saa keelata Siffi tellimast näiteks "Fennovaralt" väljatõstmisteenuse. Selliste sundüürnikest vabanemisele spetsialiseerunud nurgataguste kinnisvarabüroode teenuseid on kasutanud mitmed suured soliidsed firmad. Õnneks on õigusjärgsete omanike rahakott selliste palkamiseks kõhnavõitu olnud ja ilmselt on südametunnistuselgi oma osa olnud. Muuseas, kes on täna Linnavolikogus enamuses? Ja kas Koplist ei ole volikogus mitte üks Sults, Märt?

Kapitalism on vaba turg. Erastamine supersoodushindadega ei olnud kapitalism vaid bolðevistlik meelevaldsus, mis soodustas nõukogude ajal soodsamas olukorras olnud inimesi.