to Ants-Jaanus
Ja kas Läänest tulnud investor ei vii kasumi Eestist välja?

vaagijale

Loomulikult viib, aga sellest me mõistagi avalikult ei räägi! Nii on poliitiliselt korrektne.

Ants (2011-04-11 09:01:49) on Eesti tegeliku "arengutee" tabavalt sõnastanud. Paraku sellist saatust on Eestile toonud meie kõige vingemad "iseseisvuslased". Küllap rahvas neid ükskord neab. Aga võib-olla rumalad eestlased on hoopiski õnnelikud sellise arengukäigu üle? Kui ikka kästakse õnnelik olla, siis ollaksegi õnnelikud, isegi suurde õnnetusse aetuna.

1920. aasta 12. aprillil loodi kapo, mis aastal 1925 nimetati ümber poliitiliseks politseiks, ja millel oli kandevroll 1934. aasta vaikiva ajastu kehtestamises ja valimiste võltsimises.
Aastal 1936 korraldas Päts kehtivat põhiseadust eirates rahvahääletuse Rahvuskogu moodustamiseks, mille ülesanne olnuks muuta põhiseadus. Kummaliselt läbiviidud hääletusel sai Rahvuskogu 75% poolthääli, mida Pätsi poolt kontrollitav ajakirjandus tõlgendas kui suurt poolehoiuavaldust Pätsile. Fakt on aga, et see hääletus ei olnud demokraatlik. Vahepeal oli viidud vanglatesse veel üle 700 inimese ja kogu riigi propaganda- ja administratiivmasin pandi tööle poolthääletamise kasuks. Igasugune poolehoid vastuhääletamisele oli keelatud ja vastu hääletama kutsujaid koguni karistati. Esimest korda tuvastati Eesti valimistel ka laiaulatuslikku võltsimist. Need valimised olid seetõttu mõnevõrra sarnased Nõukogude-aegsete valimistega.
Rahvarinnet tunnevad tänapäeval eestlased laulva revolutsiooni ajast. Aga juba 1936. aastal moodustas valitsus Rahvuskogu liikmeskonna valimiseks “Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde” (RR).
Oma kandidaatide tutvustamiseks ja kiitmiseks ning teiste halvustamiseks oli RRil täielik sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Kõikide teiste kandidaatide suhtes jäid kehtima kõik eneseavaldamise kohta varem kehtestatud kitsendused. Valimiseelne olukord muutus nii ebademokraatlikuks, et neli endist riigivanemat esitasid selle kohta Pätsile memorandumi, mis avaldati Helsingis. Suurelt osalt boikoteerisid demokraatiat nõudvad Pätsi vastased valimisi. Nii kujuneski olukord, kus kaheksakümnest valimisringkonnast viiekümnes oli üles seatud ainult Pätsi Isamaaliidu kandidaadid. Valimised toimusidki ainult 30 ringkonnas. Oponeerimata kandidaadid loeti valituks ilma hääletuseta.
Rahvuskogu valmistaski uue põhiseaduse ja see pandi maksma Pätsi dekreediga, ilma rahvahääletuseta. Uus põhiseadus astus jõusse 1. jaanuaril 1938. Seda võib nimetada Pätsi põhiseaduseks. Tema toimetamisel ja tema poolt kehtestatud valimisreeglite alusel loodi Rahvuskogu, põhiseaduse kava, tema juhtimisel võeti see Rahvuskogus vastu ja tema dekreediga see kehtestati. Võrreldes eelnevaga, vähendas see rahva õigusi, suurendas riigipea võimu ega garanteerinud enam kategooriliselt kodanike põhiõigusi. Nõnda kehtestatud riigikord ei olnud enam rahvavalitsuslik-parlamentaarne. See oli uus riigikord millele peaminister Eenpalu pani nimeks “juhitav demokraatia”.
http://www.parnupostimees.ee/?id=298701
Kuidas EW ajal valimistulemusi võltsiti!

E - maile saab lugeda serveri omanik, sama on ka tööportaalide jm-ga.

Kui avada tööotsija konto mõne ajalehe tööpartaalis, siis on see isik ka kommenteerijana toimetusele teada.

Ohuallikana kirjeldab kapo ka intelligentseid spioonitarkvarasid. «Enamasti mälupulgale peidetud pahavara võib leida ligipääsu ka suletud (internetiga ühendamata) arvutivõrku, kus kogub märkamatult kokku vajaliku dokumentatsiooni, salvestab end sobival võimalusel taas mõnele mälupulgale ning selle pulga järgmisel kasutamisel internetiühendusega arvutis saadab info edasi tuvastamatutele nn emalaevadele,» kirjeldab kapo. Üheks selliseks näiteks on arvutiviirus nimega agent.btz
http://www.postimees.ee/?id=417971
Nii saab ka e - valimiste kohta detailse info kätte, samuti võivad sellist varianti kasutada Eesti eriteenistused ise.

E-valimised on sobilikud vaid mõnele totalitaarsele riigile.

Eestile sobivad E- valimised ja Eesti saab anda eeskuju kõigile arenenud riikidele -E-valimistele läheb kiiresti üle kogu maailm

Antsule
Juba viis aastat tagasi sai selgeks vaieldud, et e-valimised demokraatlikule riigile, kui ebausaldusväärsed ja ebaturvalised, ei sobi. Nii otsustasid ka kõik teised riigid ja tänaseks pidavat veel e-valimised toimima vaid mõnes Šveitsi kantonis.