![]() Miks nimetame sundüürnikud eelisüürnikeks?
K
2008-02-20 09:12:54
Vabariigi suure juubeli künnisel pole sundüürnikel asja
selle tähtpäevaga.Mida pole seda pole.Kui ma üldse paneks
lipu lauale,siis vaid koos leinalindiga.Sest see minu
kauaoodatud EESTI VABARIIK TÕI NII MINU KUI PALJUDE TEISTE
INIMESTE PERESSE LEINA,KOTIGA ÕNNETUST,TERVISE KAOTUST.Meie
jäime oma muredega ihuüksi siin maailmas.Õigust tegi
alatus,rahavõim,korruptsioon.
Kas
2008-02-20 09:15:45
leinalindiga riigilipu väljapanemine on karistatav meie
vabas vabariigis?
Lemme Krimm
2008-02-20 09:31:21
Ka mina panen leinalipu välja ja karistage mind! Siis
kaeban Euroopa Inimõiguste Kohtusse, et ma ei või tähistada
iseenda genotsiidi Eesti Vabariigi poolt.
Vabaturg
2008-02-20 10:05:44
Luiged ja Hundimägid ajavad enesekindlalt lolli jama, sest
nad ei tunne sundüürnike teemat üldse. Kuid Lenk, Tuus ja
nn. üürnikeaktivistid ajavad veel jaburamat juttu meelega.
Nemad valdavad teemat, kuid ilmselt väga mitmesugustel
põhjustel ei ole huvitatud sellest ausalt ja
demagoogitsemata rääkima. Millegipärast eelistavad
keskerakondlased sundüürnike õnnetuse tegelikku olemust
varjata ja esitada selle asemel igasugu väjamõeldud
põhjendusi. Ja lahendada ei soovi Keskerakond sundüürnike
küsimust üldse. Ainuke vahend, mis üürnikke rahuldab, on ju
oma päriskodu. Seda pakub Keskerakond K-korteritehinguna
vähestele väjavalitutele, kasutades neid peibutuspartidena
teiste meelitamiseks. Munitsipaalehitus, millega
Keskerakond praalib, ei kaota ju sundüürnike probleemi vaid
nimetab nad ümber munitsipaalüürnikeks, põhimõtteliselt
sama trikk, mida Hundimägi soovitas. Munitsipaalüürnik on
samuti sunnismaine. Kolimistoetusele, mis võimaldaks
sundüürnikul oma kodu osta, on just Keskerakond pidevalt
vastu seisnud. Ja üüritoetust, mis võimaldaks sundüürnikul
normaalsetes tingimustes ja normaalses psühhokliimas oma
probleemi lõplikku lahendamist oodata ei ole rakendatud ka
just Keskerakonna ja nn. üürnike aktivistide vastuseisu
tõttu. Mullu ja tänavu lõppesid(vad)sadade sundüürnike 13
aastased sooduslepingud ja üüritoetust oleks neile hädasti
vaja, sest munitsipaalkorterid ei valmi õigeaegselt ning
endised sundüürnikud peavad aasta või rohkemgi tegelikku
üüri maksma, paljudi lisaks ka kaks korda kolima. Üürnike
Liidu nii sundüürnikevaenulikku käitumist saab seletada
vaid nende juhtide seotusega paari suurema
kinnisvarafirmaga, kes munitsipaalelamuid ehitavad,
haldavad ja hooldavad ning linnale munitsipaalpinda hulgi
rendivad. Üüritoetuse rakendamise korral viiksid üürnikud
ju selle toetuse üle linna laiali ja mingi ühe suurfirma
eelistamine osutuks võimatuks. Tuletan meelde, et IRL
soovis möödunud aastal tõsta Tallinnas kolimistoetuse 300
000 kronni peale, kuid Keskerakond piirdus 75000-ga. Kohe
valmivad elamud Lasnamäel, kuhu Tallinn sundüürnikke
allüürnikena majutab ei ole isegi mitte munitsipaalelamud,
st. need ei ole linna omad, vaid linn üürib neid erafirmalt
Skanska. Mingist erastamisest ei tasu seal unistadagi. Sama
lugu on alles planeeritava Raadiku elamukompleksiga. Linn
võiks sama suure raha eest ja sama maksegraafiku järgi
tasuda hoopis sundüürnike oma kodu ostmise liisingu
osamakseid, kuid ei tee seda. Lisaks sponsorite nuumamisele
on munitsipaalsundüürnike pidamine kasulik ka poliitilises
plaanis: soodusüürnik kardab ju pidevalt üüritõusu ja on
igavesti sõltuv Linaavolikogu enamusest.
Teine Eestlane
2008-02-20 10:29:46
Näib,et sellegi lehenumbri naelaks
(kommenteeritavusaktiivsuse poolest) kujuneb Eestisse
sundüürnike tekitamise keerukas ja kirev, üle ookeanide
ulatuva tegevustikuga ajalugu ning valusa
rahvuslik-ajaloolise probleemi
lahendamine-mittelahendamine, milles leiame nii võikaid kui
ka humanistlikke seiku. Vältimaks asjatut kähmlemist ja
tühja vaimuvaevamist, tuleks pöörata pilk lähiajalukku ja
kasvõi vaadata Kesknädala eelmises numbris (samuti
varasemates) ilmunud vastavasisuliste või nendega
kuidagipidi seotud materjalide kohta kirjutatud
kommentaare. Asi väärib vaeva - kommentaaristikus leidub
hulgi olulisi andmeid ja väärtuslikke mõtteid, mis tasuvad
ülekordamist - kasvõi eesti rahvusliku mälu alalhoidmise ja
korrigeerimise mõttes. See teeks kommentaarikogumitest,
mida mõned võimurid tahaksid parimal meelel ära hävitada
või ära keelata või kahtlasteks kuulutada jne, omamoodi
Mälu Ühiskondliku Uurimise Instituudi.
delf
2008-02-20 10:46:55
Aga miks erastati Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe jne. korterid
surrogaatraha EVP-hinna eest, kui seda oleks saanud teha
turuhinnaga.
Ühe EVP eest sai tollal erastada ühe ruutmeetri head
elamispinda. EVP-sid väljastati tööstaaþi alusel, seega
saadi korterid praktiliselt tasuta.
46 miljardi krooni eest tekitasid riigile kahju ainult
Tallinnas EVP-de eest elamispinna erastanud isikud. Terve
Eesti kohta on selline "kommunistlik kingitus" kohutav,
arvestades tollast raha kurssi. Lisaks erastati ettevõtteid
ja maad EVP hinnaga.
sahkerdaja
2008-02-20 10:49:19
Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna
Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga.
Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele
mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade
elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel!
(vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995).
Vot nii täideti Eestis põhiseaduse võrdõiguslikkuse
printsiipi!
Huvitav, milline on nüüd nende majade staatus?
Väljastatud EVP-l puudus rahaline kate ehk kattevara. Ühe
ja sama hulga EVP-de eest sai erastada erineva
turuväärtusega elamispindu, maad ja ettevõtteid.
Sellise osakute ideega soositi üht kitsast elanikegruppi,
neid kel nõukogude ajal oli võimalus saada riigilt tasuta
korter. Ja eelkõige polnud need eestlased, vaid mujalt
tulnud pagulased.
Ja kuhu kadusid Punaarmeest maha jäänud korterid?
Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja
linnapea Jaak Tamm.
tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=14860
teataja
2008-02-20 10:53:04
Eesti Vabariik valmistub tähistama oma 90. aastapäeva.
Pidulike sündmuste haripunktis, veebruaris-märtsis toimub
Tallinna Kunstihoones EKL-i aastanäitus, mis kannab
pealkirja Vabaduse väljak(22.02-30.03.2008). See käsitleb
omandireformiga kaasnenud UUE ÜLEKOHTU teemat. Kaks
kunstnikku, Marko Mäetamm ja Anu Juurak on võtnud nõuks
teha näitusele ühise töö, mis kujutab ELAVA INIMESE KEELES
võimu- ja omandisuhteid - ehk tuua näitusele sundüürnike
teema.
O'Naba
2008-02-20 11:01:36
Keskerakond on tõesti sõnades sundüürnike probleemi kõvasti
"lahendanud". Teised pole sedagi teinud. Paraku tuleb
tõdeda, et aur on vile peale ära läinud ja vagunid rongi
tagant valitutele vaikselt maha parseldatud.
mõjukas
2008-02-20 11:11:00
1989. hilissügissel oli teada saabuvast
justiitsvägivallast, mille generaatoriks oli mõjukas
väliseestlaste seltskond. Siis oli võimalik veel
justiitsrepressioone vältida, pehmendada aga kodueestlane
ei uskunud, et väliseestlane kodueestlase tänavale viskab
ja valitsus vabad korterid maha sahkerdab. Teistes
postkommunistlikes riikides selline represseerimine läbi ei
läinud. Tegelikult oli suur süüdlane ka Rahvarinde valitsus
ja ka Rahvarinde saadikud.
Eesti, allkirjastades aastal 1991 Helsinki 1975
kokkulepped, tunnistas end Eesti NSV õigusjärgseks ja siit
lähtub ka kogu tagastamise õiguspärasus.
Vabaturule
2008-02-20 11:26:14
Tallinna Raepressi enda teadetes ja Pealinna lehes on
olnud, et linn maksab Skanskale 100 kr. ruudust kuus.
Lepinguperioodiks aga märgiti 10 aastat. Skanska eelmised
juhid J. Otsa ja O. Hermann tegutsevad nüüd O. Kruudale
kuuluvas kinnisvarakvartalis. Urmas Sõõrumaa ja Oliver
Kruuda firmad said enda valdusse kümme pealinna
koolihoonet, mille nad järgmise kahe aasta jooksul korda
teevad. Linn ostab majad 30 aasta jooksul firmadelt
igakuiste üürimaksetega välja.
Vabaturg
2008-02-20 11:42:35
Tavaline sundüürispetsiifikat mittetundev inimene on
loomulikult üllatunud, kui kuuleb-näeb, et kaks täiesti
ühesuguse jõukusega peret maksavad täpselt ühesuguse
teenuse eest erinevat hinda ja see erinevus on koguni
nelja- kuni kümnekordne. Kui vähem maksja oleks invaliid,
paljulapseline või vaene pensionär, siis oleks see
tavakodanikule mõistetav. Kui tavakodanik veel kuuleb, et
lisaks sellele on ühel üürnikuperel veel õigus saada tasuta
korter kingituseks ja et kõigil selle pere noortel on
õigus täiskasvanuna 20 aastat elada munitsipaalkorteris 5 x
tegelikust väiksema üüri eest, siis hämmastub tavakodanik
veel enam. See on loomulik siiras hämmastus ja teda ei
tuleks selle eest halvustama hakata. Tavakodanikule tuleb
sundüürnike küsimust selgitada. Kuid selgitamise asemel on
ajakirjandusse ja poliitilisse ruumi aastate jooksul
paisatud suurel hulgal samateemalist poliitpropagandat,
tõelist rämpsu, meediamüra ning demagoogiat. See on
küsimuse lahendamist ainult takistanud. Algupäraselt
täiesti neutraalne (ja kergesti lahendatav) probleem on
propagandasõja tulemusel muutunud solvumise ja vihkamise
ussipesaks. Tean , et igas erakonnas, igas üürnike ühingus
on tavalisi inimesi, kes on huvitatud sundüüri küsimuse
lahendamisest ja nad on masendatud oma juhtideks valitud
inimeste solvavatest ja tüli kiskuvatest esinemistest. Mis
oleks kui jätaks järgmisest Kesknädala numbrist alates
poliitikute vanade pattude meenutamise ja ohkamise, mida
omavalitsused ja riik kõik OLEKS saanud teha. Kui räägiks
ainult sellest mida veel SAAB teha. Kas lehe toimetus ei
võiks paluda MKMinisteeriumi ja Tallinna ning Pärnu
Linnavalitsust teha üks lühikokkuvõte sellest mida on
tehtud, mida tehakse ja mida kavatsetakse sundüürnike heaks
teha (ilma teisi süüdistamata). Ja meie siis
kommenteeriksime seda kirjutist lisasoovitustega. Nõustun
"Teise Eestlsega", et oleme üksteisele enam-vähem kõik
ära öelnud ja korrata pole mõtet. Mul on lootust, et
ettepanek võetakse vastu, sest nii teemas püsivat ja
viisaka seltskonnaga kommentaariumi annab ajakirjanduses
otsida. Lahendusteni!
Ants
2008-02-20 11:54:35
LEMME KRIMM keegi ei karista Sind leinalipu välapaneku
korral, vastupidi see näitab Sinu patriotismi. Kuid loodan
,et Sul ikka kalender on kodus millal väljapanna.? Võin ka
meeldetuletada :
9. märts Tallinna pommitamise -- venelaste poolt tostatud
terror- rünnaku päeval .25 märts küüditamise mälestus
päeval ja 14 juunil esimesel Eesti rahva vastu teostatud
genotsiidi -küüditamise aastapäeval. Usu minu juttu
mittekeegi ei ütle sulle halba sõna, rääkimata
karistamisest.
Vabaturule
2008-02-20 11:55:51
Miks sa tahad poliitikute vanad patud ja sigatsemised
valijate eest kinni mätsida? Miks sa oma kommentaariga
tekitad meediamüra ja demagoogiat?
Sundüürnike probleemi lahendamist on takistanud riigi
soovimatus sundüürnike teemaga tegeleda, delegeerides kogu
omandireformi läbiviimise omavalitsustele.
Antsule
2008-02-20 12:00:05
Märtsipommitamisel osalesid ka Inglise ja Kanada
lendurid.Seega võib näidata ka teisi lippe!
Ka küüditamistesse suhtusid liitlasriigid mõistvalt, sest
ka nemad küüditasid neile ohtlikke kodanikke - sakslasi ja
jaapanlasi.
baltendeutsch
2008-02-20 12:01:45
Võrdse kohtlemise printsiipi rakendades peab tagasi andma
vara mõlemale grupile, s.o nii 1939. kui ka 1941. aastal
lahkunud baltisakslastele. See tähendab omandireformi
taasavamist, kus õigustatud subjektide hulka lülitatakse
veel need tuhanded baltisakslased, 1939. aasta ümberasujad,
kes Eesti seadusi aktsepteerides seni vara tagastamise
taotlust ei esitanud. Teiseks, et omandireform kestab veel
vähemalt 50 aastat, kuna tulevad ju uued kaebused
isikutelt, kelle õigusi taas rikutakse.
memento
2008-02-20 12:04:13
Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse
tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on
vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni,
justiitsministrid K. Kama ja U.Arumäe, kes
institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi
viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures
õiguskantslerilt ja Riigikontrollilt võeti õigus
kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi
vastavust Põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis
sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile! Kuritegelikule
teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus,
mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt
hääletasid 22 isamaalast, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last jt.
Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid
Ignar Fjuk. Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal
laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust
nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus"
jne. Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse,
mis oleks
tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse
või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud,
otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni ja selle lisaprotokollide
ratifitseerimisest, tegi reservatsiooni, et konventsiooni
ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis
omandireformi seadustele! Sellega seadustati Eestis
euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine
omandireformi läbiviimisel. Vastav kaebus on edastatud
Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Kodueestlane
2008-02-20 12:04:23
to Mõjukas. Ajakirjanduses ilmunud statistika andmeil on
väliseestlasi vara tagasisaajate hulgas väga vähe.
Kodueestis on aga samas palju inimesi, kelle viha
väliseestlaste vastu tõusis sellest, et nood neile 1988
aasta külaskäigu ajal küllalt karvast kasukat ei kinkinud
vaid ainult restorani viisid, kunstimuuseumi sõidutasid ja
kole palju raamatuid kaasa andsid. See pettunud seltskond
ei jäta juhust kasutamata, et midagi jälle "rikastele"
sugulastele süüks panna. Sundüürnike küsimusega pole ei
väliseestlastel ega varade tagastamisel mingit seost.Süüdi
on ebavõrdne riigivara ja munitsipaalvara erastamine. Oleks
sundüürnikele antud piisavalt raha, oleks nad saanud endale
kohe päriskodu osta ja enamus koguni oma kasutatava
korteri, sest enamik majaomanikke müüs oma vara korterite
kaupa maha.
Lemme Krimm
2008-02-20 12:09:42
Mina ei olnud märtsis sündinudki, seetõttu saan ma leinata
seda, mis konkreetselt minule on tehtud.Pommitamiste ja
küüditamiste päevi peavad kõik eestlased ja mäluga on mul
kõik korras
kompenseerija
2008-02-20 12:13:25
Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme,
mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja
olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga. Nagu nüüd
on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk
poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks
tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid
anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et
vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja Saksamaa vastu.
Tähelepanuta on jäetud ka see, et rahvusvahelise õiguse
kohaselt tuleb konfliktis osalenud riikides
seadusevastaselt konfiskeeritud varad tagastada rahulepingu
või vaherahukokkuleppe raames. Ei Eesti Vabariik ega ka
poliitiliste otsustega õigusjärgseteks omanikeks nimetatud
isikud pole esitanud kahjutasude nõuet välisriikidele,
milliste tegevus kahju põhjustas. Aga Omandireformi aluste
seadus ütleb, et vara tagastamine endistele omanikele või
nende järglastele ei tohi kahjustada teiste isikute
seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Ükski
Eesti kodanik pole andnud nõusolekut oma raha ja vara
kasutamiseks võõrriikide aktsioonide hüvitamiseks.
Poliitilist kokkulepet erinevate poliitiliste jõudude vahel
selleks sõlmitud ei ole. Samuti pole korraldatud
referendumist sellise konstitutsioonivastase otsuse
tegemiseks. Ja veel. Vastavalt 1940. aastal kehtinud Balti
Eraõiguse järgi pärandasid kunagised omanikud oma
pärijatele võõrandamatu kohustuse maksta oma võlad. Selles
osas Balti Eraõigust ei tunnistata, kuid juhtudel, kus see
vastab endiste omanike huvidele, Balti Eraõigust
rakendatakse.
|