ma ei tea, kes saab kommenteerimise eest palkamina seda igal juhul ei saa, mul on mure inimeste pärast, kes seda paksu usuvad, mure oma kodumaa pärast, sest kui see peaks tõesti võimule saama ka eestis, siis on pehmelt öeldes perses
ärge rääkige siin asjade pankrotti laskmisest ja sellest, et valitsus laseb seda teha, võtke oma häälekandja kesknädala aruanded ette ja vaadake, kui hästi tuleb asju pankrotti lasta
Savisaar on suur rahva sõber, tema ei käi pingviinide paraadil, vaid joob hundimetsas külameestega viina
ilge rahvamees
aga kui on vaja saaremaale leedo juurde minna vaja oma noortekogu kotkast toppima, siis on nagu vip nagu vip ikka
nimelt kui sul on piisavalt paks rahakott, siis saad suvaliselt ajal end praamijärjekorrast mööda osta vms,säärane vip kaart (a-kaart originaalis)
suur rahvamees, tule ja joo minuga kaa teinekord saaremaale sõites viina, oleme nagu ühel pulgal, passime 6 tundi, ootame praami ja joome viina, oled ju selline rahvamees, küll siret kannatab ära need paar tundi :D

Oma arust suur tegija tahab olla sarapuu kes kogus valimistel 9häält ja ise veel riigi kogu liige-IRW.Keskerakondlasest Riigikogu liige Arvo Sarapuu kogus Järvamaal Roosna-Alliku vallas kandideerides vaid 9 häält.Nende häältega Sarapuu paraku vallavolikokku ei pääsenud.

Mõni Maapanga võlglase Paide K-Keskuse osanik saab alles nüüd teada, kui suure summa ta on justkui sinna paigutanud. ooblist hoonest pidi kujunema Kesk-Eesti pärl. Koht, kus pidada konverentse ja kuhu häbenemata tuua välismaa turiste. Praegu rehkendavad pankrotihaldurid, kuidas maja ületalve pidada. Rentnikud kipuvad uppuvalt laevalt pagema. Pankrotis Maapank tahab K-Keskuselt üle 21 miljoni. Kohalike jaoks on K-Keskuse sümboliks eksmaavanem Arvo Sarapuu.Järvamaalased olid aastaid harjunud, et ta on kohalik ettevõtja nr 1 ja kohalik riigiametnik nr 1.Riigiteenrite tegutsemist äris piiras alles 1995. a jaanuaris kehtestatud korruptsioonivastane seadus. See nõudis, et maavanemal peab eraettevõtlusega tegelemiseks olema peaministri luba.Mittetöötavaid seadusi on teisigi ja Toompeal pigistati silm kinni. Ka pärast seda, kui kohalikud ärimehed 1995. a suvel valitsuselt ta riigiteenistusest kõrvaldamist nõudsid. Maavanem Sarapuu jätkas suurosanikuna Paide K-Keskuses ning väiksema osanikuna Paide MEK-is.Arvo Sarapuu muutus omadele võõraks ja võõrastele omaks. Paidelased nägid temas eelkõige ärimeest: kuradi maavanem, kasutab K-keskuse jaoks ametiseisundit!

Ärikaaslased kurdavad tänagi: mida ta seal maavalitsuses jamas, K-Keskuse asjadega jutule ei pääsenud.«Võibolla tegin vea, et oma osalust afisheerisin, pidanuks tegema nagu Tallinna mehed, kes off-shore’idega on kusagil osanikud,» ironiseerib Sarapuu. «Seda oli negatiivselt tunda. Kohe. Et Arvo jamab siin linnas mingi firmaga.Paide K-Keskus kujunes tahes või tahtmata Arvo Sarapuu monumendiks iseendale.

Roosade prillidega ja ilma

Seal on hotell, pangakontor, pood jm. K-Keskuse pankrotihaldur Andres Hermet arutleb: kui keegi soostuks keskuse viie miljoniga ostma, peaks talle 7 miljonit peale maksma. K-Keskuse 12,3-miljoniline Maapanga laen on tagatud hüpoteegiga, s.t K-Keskuse endaga - uus ostja saab koos majaga kaela võlakohustuse. «Täiesti absurdne olukord! Ostjat praktiliselt ei ole.»

Ühes pangakrahhijärgses lehes viidati Sarapuu sõnadele: Maapangal õnnestub kindlasti K-Keskusele antud laenud tagasi saada. «Tema arvates on Kesk-Eestis asuva hoone väärtus kuni 35 miljonit krooni.»Praeguseks on ta roosad prillid eest võtnud: «Ostja saab sellised kohustused, et ta sureb sinna!Kinnisvara müügi seisukohalt on Paide üks Eesti lootusetumaid paiku. Maapank kaotab seoses Paide «suurprojektiga» vähemalt 15 miljonit.Ometi oli ehituse juures mees, kes oli 23-selt saanud ehitusfirma juhiks, 1988. aastast kohaliku täitevkomitee esimees, hiljem maavanem.



»




»

Kartsid klantspõrandat

Kuid tema ei olnud esimene. Maja oli kui lõks täitevkomitee esimeestele. Kõigepealt läks õnge Arvo Sarapuu eelkäija Andres Jalak. Ta proovis Paides koos Estkompeximiga käivitada jäätisetootmist. Kofkin jt nägid ärilist lootusetust ja jätsid ehituse pooleli. Tondiloss risustas kaks talve linna peatänavat. Lõpuks ostis selle 1,8 miljoniga perekond Sarapuu osalusega K-Keskus.«Poleks pidanud nina igale poole toppima,» kahetseb Sarapuu tagantjärele.Esimene laen, 2,2 miljonit võeti 30 protsendiga. See maksti tagasi - kaeti järgmise laenuga Maapangast.1994. a novembris avati seal Virumaa kommertspanga filiaal. Hiljem võttis selle üle Sarapuu abikaasa juhitud Maapanga kontor.Järgmisena said valmis hotell ja kauplus. Kommertskeskus läks maksma üle 10 miljoni.Pankrotihaldur Andres Hermet ütleb: kui selline tõesti heal tasemel hoone asuks Tallinnas, oleks 10-miljoniline investeering mõistetav. Kuid mitte Paides.Nad ei kujutanud ette, kes võinuks olla K-Keskuse klient. K-Keskuse üks juhtidest, Oskur Teder: «Osa kohalikest lausa pelgasid klantspõrandat. Nende tase oli, et võtan kaks õlut ja söön ajalehe pealt heeringat.Kutsusime veel viit inimest projektiga ühinema. Aga nemad küsisid, et olete hullud või? Ju neil oli õigus.»«Kompleks on Järvamaale eluliselt vajalik,» arvasid 1995-ndal klaase kokku lüües kõik omanikud. Need olid perekond Sarapuu, Raivo Tammiste ja Oskur Teder. Juba sama aasta lõpuks oli selge: laenud söövad maja ära. Edasine oli lihtsalt kunstlik vee peal hoidmine. Kogu vähene tulu jooksis automaatselt laenuintresside katteks.

Tuli nuputada kõikvõimalikke trikke, et firmat vee peal hoida.K-Keskus tagas 5-miljonilise Maapanga laenu OÜ-le Pearson, mis rendib praegu K-Keskuses Kuninga hotelli ja Kuldkrooni restorani. Põhimõtteliselt tuli see raha K-Keskusele tagasi.1995. a augustis varastati pearaamatupidaja autost K-Keskuse raamatupidamisdokumendid. Need olid pandud tavalisse faksikasti avatud K-Keskuse lähedale poollahtise ukseklaasiga Lada tagaistmele. Kadumine oli juhuslikult siis, kui Oskur Teder hakkas nõudma täit pilti firma majanduse kohta. Sarapuu tunnistab, et hiljem sunniti raamatupidaja lahkuma.
Paberid kaovad tuulde

Praegu mõjutab 1995. a vargus pankrotiprotsessi, sest haldurid tunnevad mõnestki dokumendist puudust.«Aktsionäride nõudmisel hakati varguse uurimisega tegelema alles 1995. a novembris,» kirjutas K-Keskuse juht Oskur Teder sel sügisel pankrotihaldurile.Üks peaosanikest meenutab, et muuhulgas kadus pabereid, mis kajastasid Maapanga osalust K-Keskuses.Maapank sai K-Keskuse miljonikrooniseks osanikuks mõneti kummaliselt. Terve mõistusega pank pidanuks eemale hoidma firmast, mis jõudis 1996. a lõpuks 1,5-miljonilise tegevuskahjumini. Ent kuidas sai Maapank Malle Eenmaa isikus öelda: ma ei usu firma tulevikku. Pank oli oma harukontori kohta sõlminud K-Keskusega 25-aastase rendilepingu ning teinud mitmemiljonilise ettemakse. Pank ja keskus olid otsekui ema ja laps.
K-Keskusel oli hädasti vaja raha poe sisustuse jaoks, kuid Maapank ei saanud isegi vaevlevale keskusele rohkem laenu anda. Pank otsustas kitsikusest pääsemiseks ise aktsionäriks hakata ja maksis aktsiate eest ühe miljoni. Sellega löödi kaks kärbest ühe hoobiga: ettevõte sai raha ning tõstis korraga edaspidiste laenude tarbeks aktsiakapitali, et näida usaldusväärsem.Pärast müüs K-Keskus aktsiad justkui tagasi ning miljon pandi kirja kui pangavõlg.
Aktsiakapitali tõsteti ka mitmel muul moel.Firma üks peaaktsionäridest, Oskur Teder ei suutnud imestust varjata, kui kuulis, et tema panuseks firma kapitali oli kirjutatud 688 000 krooni. «Mul ei ole sellist raha kusagilt võtta. Kui olnuks, pannuksin ta teenima mujale kui Paidesse.» Perekond Sarapuud on osanud nagu Tedergi K-Keskuse aktsiakapitali jaoks kõrvale panna 688 000 krooni. See summa loodeti katta tuleviku dividendidest.K-Keskuse huku üks põhjus oli see, et ehitushind aeti kõrgeks.

Maapanga Paide mudel

«Sarapuu jaoks pidi kõik olema excellent,» väidab kohalik ärimees Andres Jalak. Kõik ehitusmaterjalid olid kõrgeimal tasemel. Lihtsate paidelaste jaoks oli see alpimine, et neljakorruselisse hoonesse plaaniti lifti.See oli täna hullumeelsena tunduv katse ehitada vähekäidavasse Kesk-Eestisse peaaegu Hiltoni-klassi hotell.Sarapuu veenab: kõik hotelliprojektid on ükskõik millises riigis väga kulukad ja pikaajalised, tasuvusajaga kuni veerand sajandit.Oskur Teder räägib väsinult: hotell pole koht, kust raha tagasi tuleks. «Pank ei suutnud ka ise olukorda kainelt hinnata. Ta võinuks meid pidurdada.Teatud mõttes oli K-Keskus Maapanga mudel. Nagu Maapangagi puhul, polnud K-Keskuse mitmel osanikul pilti, mis firma raamatupidamises tegelikult toimub. Nagu Maapank, oli ka K-Keskus ehitatud mingi ebamäärase hea tuleviku lootuses.
Kohalike ärimeeste 15-miljonilise kahjumiga «näpuharjutuse» maksavad koos teiste Maapanga võlgadega kinni hoiustajad. Selline on teatavasti valitsuse otsus.

»

Kunagi juhtis Arvo Sarapuu (54) Maapanka. Pank läks aga põhja. Seejärel siirdus agar Järvamaa mees bussiärisse.
Nüüd juurutab Sarapuu parlamendisaadikuna innovatsioone riigi raha kasutamisel. Nimelt leidis ta riigieelarvest mõned laisalt seisvad kroonid, mis määratud selleks, et Riigikogu liikmetele hüvitataks mõistlikud, tööga seotud kulud.
Selle nn kuluhüvitise arvel lubab Sarapuu nüüd jagada oma valimisringkonnas lastele rõõmsaid jõulukingitusi.
Jah, laste meelespidamine on üllas ja kaunis tegu. Aga samamoodi võib öelda, et vargus on vargus, ükskõik milleks on kavas kulutada näpatud raha.
Valimisringkonnas oma populaarsuse tõstmiseks tehtavad kingitused võiks kinni maksta isiklikust, mitte rahva taskust. Meile kõigile meeldiks ilmselt teha oma kinke teistele kuuluva raha eest –aga enamikul lihtsalt pole seda võimalust.
Kui riigieelarvest oma valijale raha kinkimisel on Riigikogu leidlikkus muljetavaldav, siis majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamisel sageli mitte.

Taasiseseisvunud Eesti algusaastail tekkis hulgaliselt fonde ja pankasid, mille juhtumises ja hävingus on leitud sarnasusi Ponzi skeemiga. Ööl vastu 8. juunit 1998 otsustasid tollal Eesti suuruselt kuuenda kommertspanga, Eesti Maapanga nõukogu ja juhatus teha omanikele ettepaneku panga likvideerimiseks. Maapanga kontorite uksed suleti ning kätte jäi saamata 842 miljonit krooni hoiuseid, millest 260 miljonit krooni kuulus eraisikutele. Maapangas oli kokku umbes 100 000 kontot, neist eraisikute omi 90 000.Pedagoogide töötasusid jäi Eesti Maapanka kinni 1 158 000 krooni. Selle saajad olid 11 vallavalitsust, 13 kooli, kes pidid saama raha otse, üks haridusosakond ja üks haridusamet. Maapanga viimane juhatuse esimees Tiit Arge võrdles oma avalikes esinemistes seda põhjaläinud äriettevõtet riikliku püramiidskeemiga, mis elatus riigi raha sissevoolust ja endise pangajuhi Arvo Sarapuu tutvustest. Eeldades, et Maapanka pidevalt juurde voolanud hoiustajate ja riigi raha jagati laiali panga omanike, nende sõprade ja riigilt raha hankida aidanud isikute vahel või raisati ebaefektiivse panga ülalpidamiseks, ei saa rääkida klassikalisest püramiidskeemist ning on avaldatud arvamust, et tegemist oli Ponzi skeemi ja riigivarguse kombinatsiooniga

vaatasin sel nädalal EM iluuisutamises, mis oli väga huvitav ja meeliköitev. Ainult paar asja pani mõtlema tõsiselt: kuidas inimene, kes ei ole huvitatud Tallinna jäähallide tulevikust, ei taha rahastada seal noori sportlasi on järsku org. komitee esimees ja kutsutakse isegi naisüksiksõitjate autasustamisele. saalis istusid Eesti peaminister, Gruusia prseident, kelle kaasmaalane võitis pronksmedali. Üks nendest oleks võinud autasustada. Oleks olnud õiglasem. Savisaar lilli kätte andes isegi ei naeratanud kordagi, kas oli kartus oma linnavalitsuse tibide ees, mis need ütlevad pärast :-}}

_vaagija 2010-01-23 14:02:41
Lugesin siinsed ülipikad "kommentaarid" üle rea vaid selleks, et teada saada, kui suur peab olema vale, et seda uskuma hakata_

Ja kui suur see siis peab olema?

Samasuur kui vanade tippkommunistide võimuiha ja rahahullus.
IRW

Vaagija, palju neid tippkommuniste meil võimul ka on....kes nüüd kameeleonideks hakanud?

Veame kihla, et vaagija kaob selle küsimuse peale uttu.
IRW

Mis on küll tippkommunistidel viga?
1980-ndatel ei häbenenud oma punast piletit, aga nüüd poevad põõsasse kui neile seda meenutada.
IRW

Vaagija teab põhjust?

_vaagija 2010-01-23 14:47:57
to ahahah - lubadustel ja lubadustel on suur vahe: selge see, et enne välimisi on kõigill lubadused kõrged, _

Vaagija teab, et savisaarlased andsid lubaduse endile mersud istmike alla muretseda.

Kas vaagijal on juba Mersu kätte saadud...või pole talongi veel antud?

See Maapanga ja Paide keskel asuva Hotelli "Kolm Kuningat" afäär oli ülihuvitav lugeda kohalikel Järvamaalastel. Palju sai selgemaks ja ka viimastel valimistel kogutud -- 9 !? (oma perekonna liikmed) näitab Keskerakondlase Arvo Sarapuu olematut populaarsust kodulinnas. Tublit tööd on teinud keegi kõik siin detailselt avalikustates.

Pole tükk aega nii huvitav olnud.
Asi peab eestimaal ikka hull küll olema kui ühe tegeliku elu kirjeldava artikli peale nii vägev närviline tõmblemine hakkab.Teisalt jälle ilmselt pole pikka aega nii selget tõtt kirjutatud.Igal juhul Sarapuu on julge mees ja väärib lugupidamist.Valitsus aga peab hoolega mõtlema tulevase eesti elu peale,töötud,kes praegu kodus vaevlevad pärivad ühel päeval väga karmilt aru.Siis aga teiste sõimamine ja halvustamine ei aitaa.

to teras - "kas ei ole artikli autor mitte närvis,et tema vargused,valetamised ja pettused välja tulevad"
Kui artikli autor närvis oleks, siis olnuks ta vakka ja ei tulnuks välja parempoolsetele nii valusa tõega. Minu lugupidamine Arvo Sarapuule.

Vähemalt ühes asjas on anonüümsel klähvatsil õigus - Sarapuu väärib tõesti kõikide aferistide ja petturite lugupidamist ja imetlust. Küllap just seepärast imetlevad ja kaitsevad teda ka keskerakondlased, ikka on kellelt ÕPPIDA eesti elus nii vajalikke oskusi...

Sarapuu julge mees--väärib lugupidamist !? Kas paroodia. ? Muidugi meil on veel panku ja firmasi mida" mida põhja lasta". Las "JULGE" mees tegutseb , ei ole enam Nõukogude aeg kus "Sorvo" majandus -sulisi püüdis-- , nüüd laske "julgel mehel " Keskerakondlasel A Sarapuul, kes väärib "lugupidamist " tegutseda !

vaagija peab varastest ja petturitest lugu,vaagija ise ka varas ja pettur ning sarapuuga ühest pundis varga tegusid tegemas

vaagijale-millal varas oma varastamise pärast häbi on tndnud,tal juba see veres ja sündind vargana ja tema jaoks on see normaalne tegu,oi kuidas ma vihkan vargaid,pettureid ja valetajaid,sõrmed tuleks sellistel otsast ära lüüa nagu vanasti tehti,nii,et vaata ette vaagija kui järgmist vargust ette pllaanid sarapuuga-jääte näppudest ilma

Inimesed,kes Maapangast kirjutavad,kas ei tea asjast midagi või on pahatahtlikud.Kui see jant käis siis on inimesi,kes nägid ja kuulsid kui Mart Laar Rootsist tagasiteel lennukis laiutas,et nüüd me alles maameestele näitame.Ja näitasidki,sest rootslaste nõue oli,et Eesti riiki ei jää oma panka. Võeti üle kaks panka ja teised pidid lõpetama.Arvestus oli lihtne,nii saab teenustasud lakke viia ja ise nad õelutsesid,et kuhu ikka rahval minna on,valida on kahe panga vahel ja mõlemad kuuluvad neile. Laar viidi Rootsi panga nõukogusse kalli raha peale ja reformikatele anti raha,et eestimaalt teenitud kasumi saab rootsimaale viia. Nii lihtsalt ilma asjad käivadki ja kui keegi julgeb kobiseda siis on kommunist ja suli.
Eks varemgi on eestimaalasi lollitatud aga nii räigelt kui viimasel ajal ei teagi. Ei tasu rääkida ülevõetud ettevõtetest ega laenuorjusesse aetud rahvast.Ansiplased ja laarlased aga pugistavad vaikselt naeru ja korjavad koorukesi rootslaste laualt.Nii,et palju õnne kõigile.