See nimetu pläriseja peab küll olema üks erakordselt tigestunud KESKERAKONDLANE kes kogu aeg numbrist numbrisse toksib mingit nõmedat loba ANSIPIST , kes talle olevat kora kallaleajanud... Ärnud siis käinud Ansipi sahvris moosivargil siis poleks olnud vaja ka sellisele pikanäpumehele koera kallale ässitada...

_selgitus 2010-01-20 21:29:31
Sarapuu ei olnud EKP Paide rajoonikomitee esimene sekretär, vaid sekretär, enne kui ta kolmeks aastaks Paide MEK juhiks sai._

Sekretäär-masinakirjutaja/stenografist.

20 jaanuaril karistas riik põllumehi sellega, et maksis PRIA rahadega 1,2 MILJARDIT krooni põllumeestele. Kas sellist Eestit me tahtsimegi, kus kesikud vigisevad iga põllumajanduse toetuse peale?

Väike parandus 2010-01-21 00:56:51 aga kommunist oli ta ikkagi ja on praegultki

Õige küll,et esiisade maa tagasisaamisest oli rõõmu nii mõnelgi.Isegi rajoonikomitee sekretär peaks teadma,et kogu see ponnistus jooksis liiva just teiesuguste tõttu,kes ärastasid kogu põllutehnika,parseldasid maha piimakombinaadid ja hoidsid alles kolhoosid ehk nn. ühistud.Nüüd taote sinnasamasse kogu ELi toetuse ja seakisa kostab ikka taevani.

Need ühistud, kui on asjalikud inimesed eesotsas, mitte tuuletallajad, siis on nad edukad ja kasu Eesti põllumajandusele. Ega üks mees kui tal on ikka 100 ha. maad ja veel sigala või lüpsikari, ei jõuagi suurt midagi ära teha. Meil on ikka veel palju hingega põllumehi, aga probleeme on neil palju. Ei aita kui Sarapuu seletab Keskerakonna ajalehes, mida paljud eestlased ei loe, istub riigikogus ja midagi ei tee maaelu ja põllumjanduse edendamiseks. Vaadake kui paljud koolid, lasteaiad, kauplused, apteegid, postkontorid on suletud maal või on inimste kodudest kaugel. Riigikogu on selleks, et võidelda inimeste õiguste eest, selle asemel nad mõtlevad Toompeal ainult kuidas omal palka tõsta, hüvitistest auto või maja liisingut maksta, kuidas mööda maailma ringi sõita ja tegemata töö eest raha taskusse panna! Siin ei ole süüdi majanduslangus, valitsus vaid just riigikogu oma tegemata töödega, kus üks erakond süüdistab teist ja töö lonkab selle tagajärjel kahe jalaga korraga!

See on tore, et eestlased tootmisjuhid ja peaspetaslistid olid kommunistid, mitte ideelided, sest muidu oleks Moskva Eesti päris ära venestanud ja eestlased Siberi aladele välja saatnud. Nii oli kavas juba Vladimir Uljanovil ja seda hakkas teostama Jossif Džugašvili.

Seitsme ja poole miljoni krooni jäljetu kadumine Maapanga Jõhvi kontorist, millest Eesti Päevaleht täna kirjutab, on isegi Maapanga kohta võrdlemisi ebatavaline pettus, mis justkui kuulutas avatuks otseste, juhtkonna mahitatud riisumiste perioodi panga ajaloos. Kriminaalse maiguga ajastule eelnes Maapanga klannistumine, sõpruskondlike ja perekondlike sidemete pikk põimumine süsteemiks, mis pumpas riigi raha maakonnajuhtide, maapoliitikute, endiste riigiettevõtete direktorite ja kolhoosiesimeeste taskusse. Maapanka ei hukutanud juhtimisvead, vaid panga juhtide vene ajast pärit harjumus pidada riigi raha enda omaks.Allakäik algas laenudest, mida panga juhid jagasid omameestele ilma korralike ärikavade ja tagatisteta. Üks veidramaid näiteid on lausa krahhi eelõhtul endisele põllumajandusministrile Ilmar Mändmetsale antud laen, mille piisavaks tagatiseks pidas pank 50 tonni köömneid.Maapank tähendas endistele kolhoosiesimeestele ja punadirektoritele aastatepikkust eraäri võõraste kulude ja kirjadega, mis käis umbes nii: võtame Maapanga kaudu odavalt riigi raha ja teeme äri. Kui hästi läheb, anname raha pangale tagasi ja kasumi võtame endale. Kui ei lähe hästi, pole kah midagi hullu – pank kannab ebaõnnestunud laenu kahjumisse.Tuntumatest ettevõtetest ehitasid vaheldumisi nii Maapanka kui ka kalatööstust juhtinud Malle Eenmaa ja Endel Pilder sel kombel üles erafirma Viru Rand (läks hästi). Maavanem Arvo Sarapuu poolt oma perefirmale (aktsionärideks abikaasa ja lapsed) erastatud Paide kesklinn ehk K-Keskus, mille peamiseks äriideeks oli samuti Maapanga imeodav raha, seevastu lõpetas pankrotiga (ei läinud hästi). Ajapikku koondusid Maapanga nimelise rahapumba ümber ka raha andjad ehk riigiametnikud ja nende sugulased, kellest mõni võeti ka panka palgale. Maapanga nõukogu sekretärina ja Eenmaa abilisena töötas rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi abikaasa Kaja Lellep. Arvo Sarapuu pani kohe peale juhatuse esimeheks saamist marketingidirektori ja juhatuse liikmena ametisse oma väimehe Margo Tomingase. Malle Eenmaa ei turgutanud Maapanga rahaga mitte ainult oma mehe Tiit Eenmaa firmasid, vaid müüs nende kaudu ka panga vara. Veidraim näide on INKO Balti panga pandina Maapangale jäänud kuldehted, mille Maapank otsustas müüki panna Rakveres asuvas Tiit Eenmaa kullapoes.
Rahajõgi suundus Maapanka ja sealt edasi erataskusse peamiselt kolmest allikast: Hüvitusfondist, Maaelu krediteerimise fondist ja riigikassast. Vastutasuks pakkusid Maapanga juhid raha andjaile samu hüvesid, mida ise nautisid.

Kui võrrelda näiteks Maapangast sooduslaenu saanud inimeste nimekirja Maarahva Ühenduse 1995. aasta valimisnimekirjaga, siis kipuvad kaks paberit kattuvate nimede rohkuse tõttu segi minema.Tallinna linna rahavooge juhtis Maapanga endine tegevdirektor ja juhatuse aseesimees, praegune abilinnapea Ants Leemets. Riigikassa rahavoogude mõjutamiseks pidi Maapanga juht Arvo Sarapuu helistama riigikantselei direktorile, endisele maavanemast kolleegile Tarmo Männile. Maapangas loodud klassikalise püramiidskeemi, kus aastaid kaeti kahjumit kolmest näiliselt põhjatust allikast pealevoolava riigi rahajõega, purustas sügisene börsikrahh. Eenmaa toel panga juhatuse esimeheks saanud Arvo Sarapuu pidi hakkama lisaraha otsima väljastpoolt tutvusringkonda ja komistas samuti Hüvitusfondi kaudu Maapanga leidnud Nordika kindlustusseltsi juhtide Peeter Sedini ja Tiit Arge otsa.Et Maapanka võimalikele ostjatele ahvatlevamana näidata, tegi Sarapuu vajaduse korral kuu viimasel päeval mõne fiktiivse tehingu, mis panga õhku täis pumpas. Nii ei saanudki Nordika esindajad pikka aega aru, kuhu nad sattunud on. Nüüd võivad nad see-eest hommikust õhtuni lugeda kriminaalse värvinguga pabereid, millest selgub näiteks, et Sarapuu müüs Maapanga 31 miljoni kroonise bilansiväärtusega liisingufirma Pantlis 100 000 krooni eest maha osaühingule Markostein, mille osanik ta ise on. Vähe sellest: vahetult enne krahhi, 3. Juunil, kantis Sarapuu Hansa Liisingust Pantlisile üle ka oma ametiauto Honda Legend kasutusrendi lepingu.

Vot selline pätt ja kaabakas on seltsimees arvo sarapuu

Külitate ja logelete siis seal Vargamäel, et midagi tehtud ei saa.

Infotunnis vaatad, saalis paar pead tukkumas....eks agaralt "valijatega kohtumas" kindlasti. IRW IRW IRW.

Kui sõna võtate, siis ainult sarkasm ja sapp tuleb suust.
Vastik vaadata.

Saamat isegi aru artikli sisust võib öelda,et oma eesmärgi on ta igal juhul täitnud,sest isegi palgalised kommijad on aru saanud,et Sarapuu räägib valitsuse saamatusest täit tõtt.Selle juures Sarapuu sõimamine ei tee valitsust targemaks ega paremaks.

Saamat isegi aru artikli sisust võib öelda,et oma eesmärgi on ta igal juhul täitnud,sest isegi palgalised kommijad on aru saanud,et Sarapuu räägib valitsuse saamatusest täit tõtt.Selle juures Sarapuu sõimamine ei tee valitsust targemaks ega paremaks.

Eile Toompeale kogunenud talupidajad ei süüdistanud Maapangas hävinud raha pärast asjatult valitsust ja pangainspektsiooni, kuid täiesti teenimatult on varju jäänud Maapanga juhtkonna vastutus krahhi eest. Pangainspektsioon kontrollib ja valvab nagu liikluspolitsei liiklust, aga rumal on õnnetuste põhjustajateks pidada sauamehi.Maapanga hukuni viinud juhatusse kuulusid Arvo Sarapuu, Margo Tomingas, Erki Veismann ja Vambola Tammiksaar. Kuni aktsionäride üldkoosolekuni tänavu aprillis olid Maapanga nõukogus Malle Eenmaa, Andre Küüsvek, Toomas Hage, Heiti Hääl ja Hamid Ladjevardi. Nemad vastutasid Maapanga hea käekäigu, klientide raha ja aktsionäride vara eest.Eilne Eesti Ekspress kirjutab, et panga juhatuse esimehe Arvo Sarapuu lahkumise ajaks oli pank juhtkonna poolt tegelikult juba paljaks riisutud. Fiktiivsete tehingutega kõrvaldati Maapangast sadu miljoneid kroone, üha suureneva augu katteks käis aga Sarapuu poliitikutelt isiklikke sidemeid ära kasutades riigi raha lunimas.Kelle taskut täitis Maapank? Petutehinguid korraldasid vahetult peamiselt panga noored direktorid Ahti Aho, Ain Kelus, Kalev Raidjõe, Andres Lõhmus, aga loomulikult ei saanud pangaametnikud seda teha juhtkonna teadmata. Vähemalt korra võttis isegi nõukogu liige Toomas Hage isiklikult Leedu Snorase panga kaudu sulas välja 32 miljonit krooni Maapanga raha.
Ent lühinägelik oleks pidada riisutud raha ainsaks asupaigaks pankurite taskut. Panka juhtis tegelikult valitsusliit, Koonderakonna ja Maarahva Ühendus. Seepärast pole ka ime, et maapoliitikud tegelikelt süüdlastelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks ründavad nüüd keskpanka ja pangainspektsiooni. Miljoneid kroone Maapanga raha maksuvabade firmade kaudu välja võtnud Andres Lõhmuse palkas Tallinna volikogu esimees Edgar Savisaar linnavolikogu rahandusnõunikuks.Maapanga krahh ei tähenda üksnes kurba majandussündmust, vaid ka äärmiselt tõsist poliitilist skandaali, mis võib viia valitsuse langemiseni. Seepärast võivad talupidajad olla rahulikud: valitsus teeb kõik endast oleneva, et maksumaksjate kulul skandaali summutada ja Maapanga klientidele raha välja maksta.

Ja selline PIKANÄPUMEES veel kaagutab siin,maapanga rahad panid hakkama,sul tuleks käe luud purumurda ja kirvega näpud otsast maha lüüa,kuramuse varganägu

Palgalised kommijad keskenduvad Sarapuu põmmimisele aga siin internetis ei anna kuidagi parandada isamaalaste laarlaste tehtud röövtöid maal ja põllumajanduse põhjalaskmisel.Põllumajanduse ja maaelu põhjalaskmine on ikka praegu reformi ja IRLi töövõit,Sarapuu ei ole küll abiks saanud olla.
Mõtlema paneb see kuidas herilasepesa sumisema hakkas järelikult on põhjust.

tänu savisaarele on põllumajandus põhjas,sest see aeg kui tema oli peaminister siis ta keeras väga suure jama kokku

savisaar viis eesti väga kehvasse seisu 90-ndatel-21. augustil 2006. meenutas ETV-s majandusminister Edgar Savisaare nõunik Heido Vitsur 15 aasta tagust aega Eesti majanduses. Tähelepanuväärne oli Heido intervjuu lõpp: “... asjad on puudulikult dokumenteeritud. Ajalugu on läbiarutamata ja läbimõtestamata. Kui ajalugu ei ole siis igaüks mõtleb ajaloo ise välja ja tegelikku ajalugu tema tegelikus taustsüsteemis keegi ei tea...” Kas Vitsuri mõte tekkis lugedes raamatut “Peaminister”?

Suurriiklikult mõtlevat Moskvat huvitab alati ääremaade majanduslik sõltuvus Moskvast. Ministrite Nõukogu esimees aastail 1990-1992 oli kas rumal või hoopis isemajandada püüdva Eesti tahtlik õõnestaja/nõrgestaja? Edgari tegutsemine neil aastail ei jäta muid tõlgendamise võimalusi… Nagu meie aja Stirlitz eestlastest “fašistide” hulgas.

Ajalookäsitlus Rahvarinde asutamiskongressil
Rahvamehelikku kunstnikku Heinz Valku teatakse põhiliselt ta lühikese repliigi: "Ükskord me võidame nii-kui-nii!" tõttu. Rahvarinde ikoon pidas mitu head kõnet. Meenutan 1988. aasta 2. oktoobril Rahvarinde asutamiskongressil peetut:
"Me tahame ka riigivõimu selget ja ühemõttelist hinnangut stalinismile kui inimsuse vastasele süsteemile. Ei aita mõnede negatiivsete tähendustega sõnade seadmisest kunagise rahvaste juhi, õpetaja ja isa nime ette. Stalinism tuleb hukka mõista terviklikult ilma igasuguste mööndusteta, tuleb teda võrdsustada fašismi ja rassismiga. Ning raiuda siis see kohtuotsus meie riigiseaduste raamatusse, ainult siis võime me kindlad olla, et mingil ööl ei peatu meie koduukse ees musta kongiga masin.
Koos stalinismi muude jõledustega tuleb mask maha rebida ka tema šovinistlik-suurriiklikult välispoliitikalt, Molotovi-Rippentropi pakti salalehtede ja kahe supermõrtsuka vennastumissuudluse õnnistusel toimunud Eesti Vabariiigi annekteerimine Punaarmee poolt 1940. aastal tuleb ametlikult tunnistada stalinismi julmaks vägivallaks neutraalse ja kaitsetu väikeriigi kallal.”

_päris naljakas 2010-01-21 14:27:00
Palgalised kommijad keskenduvad Sarapuu põmmimisele aga siin internetis ei anna kuidagi parandada isamaalaste laarlaste tehtud röövtöid maal ja põllumajanduse põhjalaskmisel._

Muidugi, eks vanad kommunistid kiunuvad siiani, et kolhoosid/sovhoosid kokku kukkusid
Mis kiunute, saite ju küll 1990-ndatel neid varasid endile kantida....kõik endised kolhoosi punaseltsimehed nüüd suured "ärimehed"....sumisemas sini-must-valge lipp laua peal.
IRW

savisaar viis eesti väga kehvasse seisu 90-ndatel-Heinz Valgu kõne pälvis suure aplausi, mitte ei vilistatud välja. Seega oli tegu Rahvarinde ajalookäsitlusega! Aga Edgar räägib Mart Laari ajaloost? Järjekorne tõend Savisaare soovist muuta Rahvarinde tegelikku olemust selliseks nagu soovis seda näha KGB? Toona poleks ma uskunud, et stalinismi tuleb Eestis hukka mõista ka 21 aastat hiljem! Nagu oleks mõnede inimeste mälust see võigas minevik kustutatud?

Käibemaksu kaotamine ja Eesti rahatuks jooks
Riigieelarvest moodustab suure osa käibemaks. Maksu korjamine kaudselt ostudesse peidetud hinnavahe kaudu on efektiivsem kui korjata seda kodanike palkadelt tulumaksu võttes. Nii tehti ka nõukaajal kui käibemaksu süsteem rajanes jae- ja hulgihinnal, millede vahe kandsid kaubandusettevõtted riigikassasse. Riigi eelarvesse laekuvast jae- ja hulgihinna vahest rahastati teadust, kultuuri ja maksti pensione ja palku riigi ning omavalitsuste ametnikele jpm. Eelviimane Ülemnõukogu võttis 1989 aastal vastu hinnaseaduse, mis tühistas seni kehtinud kahe hinnakirja süsteemi.

Mida tehti Eestis aastail 1990-1992? Valitsus ei rakendanud riigi eelarve täitmiseks uut viisi käibemaksu korjamiseks. Nii kestis see kuni Tiit Vähi valitsuse poolt läbiviidud rahareformini 20. juunil 1992. Siis viidi sisse ka uued maksud, mida Savisaare valitsus pidanuks rakendama juba 2,5 aastat varem! Kogu oma kahe aastase valitsemise jooksul Edgar ei osanud või ei julenud kehtestada käibemaksu! Kas seetõttu tollal alustanud ettevõtjad nagu Kofkin, Sõõrumaa, Leedo jpt Edgarit sponseerimist väärivaks sõbraks peavadki? Nende unelmate maksuterminaator Savisaar tegi õheima riigi Eesti ajaloos! Keskerakond on nüüd ristivastupidisel seisukohal? Ainult võimujanus populist suudab riigikorra muutudes oma vaateid 100% muuta.

20. august 1991.
Vabaduse väljakul kell 16 alanud miitingul demokraatia toetuseks kohtasin erakonnakaaslasi. Kuulsin, et Rahvarinde leeri ja Kodanike komitee liikumise erinevate seisukohtade lepitamised edenevad ja ehk tehakse täna õhtul otsus ära. Toompea otsust tuli väga pikalt oodata. ETV tegi otseülekande.

savisaar viis eesti väga kehvasse seisu 90-ndatel-Kell 23 pani Ülo Nugis lõpuks hääletusele korduvalt redigeeritud otsuse «Eesti riiklikust iseseisvusest». Vajati 53 häält, et senisest ENSVst saaks jälle Eesti Vabariik. Kell 23.02 näitas häälte lugemise tabloo, et otsuse poolt on 69. TV vahendusel jälginud kogu Eesti rahva hing hõiskas sel viimasel 20. augusti tunnil. Lõpuks leiti üksmeel ja julgeti teha otsus, mida oodati juba aastast 1988. Tänastele noortele üks võrdlus. Kui väga teineteist armastav paar on 3-4 aastat oodanud ja pikisilmi lootnud last saada ja siis äkki tuleb rõõmusõnum rasedusest! Midagi sarnast tunti tollal hinges.

Ehkki riigil puudus oma raha, rahva poolt valitud parlament ja riigipea, ka ministrite nõukogu esimees tundus tagurlik ja riiki okupeerisid jätkuvalt võõrväed, sai rahvas tugeva impulsi, et reaalne de facto iseseisvus pole enam mägede taga. Ainus kes sellel õhtul Toompeal ei rõõmustanud ega löönud ETV kaamerate ees pokaale kokku oli ministrite nõukogu esimees Edgar Savisaar… Kas ta mõtles tagasiastumisest?

Vaevalt. Aga palju olnuks teisiti kui jätkanuks Tiit Vähi. Kohe alustatuks ettevalmistustega krooni kasutuselevõtuks aastavahetusel nagu oodati. Samuti tehtuks ka maksureform varem ja ehk saanuks Eesti ka juba aastaks 1992 oma esimese eelarve? Käibemaksu ja kõrgemaid tööjõumakse hakatuks koguma 6 kuud varem. Eesti riik olnuks märksa tugevam ja paremad ametnikud ei siirdunuks mujale.

Savisaare informeeritus ja KGB-sõbrad
Räägitud on Edgari heast informeeritusest (nädal enne putši ütles Savisaar Teet Kallasele: “aga äkki seda liidulepingut ei tulegi?”) ja sidemetest kõrgete sõjaväelastega. Korraldati satelliidivalve Edgari kaatriga Helsingist Tallinna toomisel. Kas putšistid, kes kontrollisid piirivalvet ja piiriületuspunkte, andnuks piirivalvekaatrit toomaks ära NSV Liidust lahkuda sooviva ENSV valitsusjuhti? Ilmaski ei. Kuidas paljakäsi tüsenev ministrite nõukogu esimees teletorni hõivanud tankikolonni Pihkvasse tagasi “saatis”?

Majanduse olukord aastail 1990-1991
Aastatel 1990.-1991. oli üle 95% Eesti ettevõtlusest riiklik. Savisaar valitsusjuhina tegutses nii nagu riigimajandus ja riiklikud ettevõtted oleks Eesti õitsenguks ainuõige tee. Miks ta ei pidanud vajalikuks taastada käibemaksu kogumist eelarvesse? Ilmselt ta tollal ei mõistnud maksude olemust, sest valitsus sai riigiettevõtetelt kasumina teenitud raha ära võtta, muidugi juhul kui asutuse juht(kond) oli eetiline ja ei teinud kõrvale vahedajat millele jäeti kasum. "Konverteeritava" rubla korral aga saanuks seda ka juurde trükkida?

.