Kindlasti väga huvitav väljapanek. Kodukaitse ja Eesti piirivalve taastamisest on üldse vähe kirjutatud ja kui, siis liiga lünklikult. Toompea ja Eesti kaitsmisest 1991.a. püütakse vaikida, just-kui seda ei oleks olnud. Ometi tehti tollal ära suur töö ja Toompea osutus Nõukogude dessatnikutele vallutamiseks liiga raskeks, misjärel rünnati Pirita Teletorni, aga selle äravõtmise takistamiseks oli Eesti riik teinud hea ettevalmistuse ja raadiosõjas võitis Eesti!

http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=33094
EV 20+, Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva tseremoniaalne tähistamine leiab aset laupäeval, 20. augustil 2011. a. algusega kell 13.00 Toronto Eesti Majas, 958 Broadview Avenue.
Kakskümmend aastat on juba möödunud ajast, mil raudse eesriie tagused ikestatud riigid võisid end taas lugeda osaks vanast Euroopast ja uuest vabast maailmast.

http://www.24tundi.ee/525470/jarva-malev-korraldab-taasiseseisvumispaeval-rattaretke/
20. augustil korraldab kaitseliidu Järva malev Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud rattaretke, millest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi.

Rattamatk algab kl 9 Türilt Järva maleva staabi juurest ning viib Järva maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul matkajad osaliselt nii mööda maanteed kui ka mööda kauneid Järvamaa metsateid 25 kilomeetri kaugusele Tagametsa skaudilaagrisse.
Lisaks tervislike eluviiside edendamisele püüab Järva malev ratteretkega teadvustada inimestele ka 20. augusti kui vahest ehk ühe tähtsaima päeva tähtsust Eesti riikluse loos. «Tahaksime, et inimesed mõtleksid rohkem meie riigile oluliste tähtpäevade peale ning et 20. august oleks nende jaoks midagi enamat kui vaid töölt saadud vaba päev,» selgitas ta.

http://www.le.ee/?a=uudised&b=8485
Taasiseseisvumispäeva tähtsamad üritused Haapsalus korraldab kirik, mis tähistab ühtlasi esimese Eesti Missio 20. aastapäeva.

Missio on omamoodi reklaamüritus, mille põhirõhk on kirikust väljapoole, neile, kes muidu kirikus ei käi. 20 aastat tagasi täpselt samal päeval Eesti taasiseseisvumisega peeti Eesti esimene Missio Haapsalus ja Pärnus.

Loen 09 Aug 2011 01:24
Teema: 20. aastat vabadust? (1)

Mulle on jäänud tunne, et Eestis ei meenuta keegi neid inimesi, kes kakskümmend astat tagasi tegutsesid meie vabanemise nimel. Rootsis toimub suur Baltikumi riigipeade kohtumine, kus lüüakse klaase kokku võidu auks. Tallinnas peetakse Islandi päeva, kes 22. augustil tunnustas Eestit iseseisva riigina. Aga need tollased inimesed tunduvad ajaloost kadunutena olevad.
1 0 Vasta Saada uus kommentaar Loe seda teemat

aga leedu? 09 Aug 2011 02:38
Teema: Re: 20. aastat vabadust?

1991. aasta 22. augustil tunnustas Eestit iseseisva riigina ka Leedu!
http://www.eesti.ca/?op=allComments&article=33109&sort=1

Vaatasin huvi pärast,kus Eesti meedias on veel teadet selle näituse avamisest, aga leidsin, et sõnad "Kodukaitse loomine" ja "21. august 1991 a." praegu üüdistekünnist ei ületa. Ilmselt on asi selles, et võimul olevate parteide juhtfiguurid tegelesid sel ajal oma naha ja varanatukese päästmisega.

ongi nii, et võimulolijate jaoks on oma riigi taastamine kõige kibedam aeg nende elus. Mõelge vaid kui soojad ja mugavad kohad nad endile olid lipitsenud ja nüüd tuli mingi RR seltskond, eesotsas Savisaarega ja tegi, tänu nende aastaid kestnud pugemisele ja lipitsemisele, saadud heaolu maatasa. See aeg tuleb maha vaikida ja vaikimisega olematuks teha, aga Savisaart tuleb elu lõpuni selle eest mõnitada.

http://www.parnupostimees.ee/520602/mihhail-gorbatsovi-saladokumendid-paljastavad/

Ka Saksa kantsler Helmuth Kohl oli vastu Balti riikide iseseisvumisele.
Samas Saksa välisministeerium eesotsas Joachim von Ribbentropiga tunnustas Eesti iseseisvust eesotsas dr Hjalmar Mäega 1945. aasta 24. veebruaril.

1940. aasta 9. augustil, mil klaariti USA poolt esitatud protestinooti oma riigi kodanike varade natsionaliseerimise asjus NSV Liidu poolt nn okupeeritud aladel, kadus võrdväärsete partnerite, USA ja NSV Liidu, vahel tehtud kompromissi tulemusena Balti küsimuses termin “okupatsioon” ja asendus mõistega “teatud territooriumide inkorporeerimisega” ("Postimees" 06.04.1994). See USA - poolne järeleandmine NSV Liidule, kes muidu poleks protestinoodi teksti aktsepteerinud, on põhimõttelise tähtsusega. Nimelt rahvusvahelise õiguse terminil “okupatsioon” on kindel tähendus, mõistet “teatud alade inkorporeerimist” võib tõlgendada aga suvaliselt. Tolle kokkuleppe tagajärjed on kaugeleulatuvad ja neid on tunda Eesti vabadusvõitluses tänaseni. Eesti kuld jäi USA-sse EW ja eraisikute võlgade katteks ning maha jäänud USA varade kompensatsiooniks. Eesti endine suursaadik USA-s esindas mitte EW-d kui riiki, vaid EW ideed.

Ja jänkide esindaja juhib meie riiki...

Aga muidu tuleb ju Rüütel!

Kasulik on NSV Liidu USA suhete puhul tutvuda suursaadik Joseph Daviese isikuga.
http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_E._Davies
Too härra valmistas ette lepingu, mis tuntud kui Roosevelt - Stalini leping.
Selle sisu on varjus, sest Kongressi otsused keelasid välisriikide relvastamist.
Davies sai Lenini ordeni, olles vahemees USA sõjaarhitektide kitsa ringi ja Kremli vahel.
Väga ebameeldiv tegelane.
Sealtkaudu jõuab seltskonnani USAs, kes oli huvitatud Euroopa sovietiseerimisest.
London Citys olid jõud, kes mahitasid Churchilli ja nn sõjaparteid.
Enamust neist jõududest ühendas ka ühine etniline päritolu.
Selle seltskonna olemasolu ja tegevuse tõttu ei olnud Eestil 1939-40 mitte kusagilt abi oodata. Tuli looota kas iseendale või õnnele.

Kellelt siis palus Eesti abi kui baaside lepingut 1939. aasta suvel – sügisel peale suruti?
Teada on, et Saksamaalt, ja kolmes kõige olulisemas punktis Saksamaa keeldus.
Kuid Läti ja Soome?
Laidoner ütles 01.01.1940 sõjaväejuhtidele peetud uusaastakõnes: "Meil on inimesi kes arvavad, et oleksime pidanud Soome appi kutsuma. Meie katsusime teha kõik mis võimalik. Kui meil septembrkuul kriitilised ajad olid, siis Soome välisminister ei leidnud võimalust Eesti saadikut vastu võtta ja viimane sai jutule ühe osakonna direktori juurde. Soome ütles kategooriliselt, et tema midagi meie heaks teha ei saa.
Endise Eesti välisministri abi Öpik mälestustes, et Tallinnas olnud selge, et Soome ei saa Eestit abistada. Sellele vaatamata olevat tema palunud saadik Möllersonil Soome valitsusega konsulteerida ja et Möllerson olevatki tervelt kaks päeva saanud kokku välisminister Erkkoga.
Öpiku kinnitusel polevat aga oma haige tädi juurde sõitnud või ise haigestunud Soome välisminister leidnud Eestile nii kriitilisel momendil hetkegi, et saadik ära kuulata.
Ka Läti kohta väideti sedasama, et Läti ülemjuhatja keeldus kokku saamisest ja abist.

1940. aasta 6. augustil astus Eesti vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu ja Rahvasteliidust välja. Välisriigid likvideerisid oma saatkonnad Eestis, sest Moskvas olid nende saatkonnad olemas.
Rahvasteliit ei võtnud hiljem Uluotsalt & Co- lt liikmemakse vastu.
ÜRO loomise aegu ei lastud eestlasi sinna ligigi. Rahvusvaheliselt tunnustatud valitsusliin oli Päts - Varese liin. Seda valitsusliini jätkati ka Teherani, Jalta jne konverentside otsuste põhjal.
1917. aastal kehtestati Nõukogude Venemaal ja 1940. aastal Eestis Wall Streeti režiim.
http://www.paksplace.com/skull&bones.htm

Lugedes ülalt väga huvitavat teavet ja saan teha ainult ühe järelduse - Eestil oli 20.augustil 1991 õige valida iseseisvus. E.S. oma seltskonnaga tabas parima aja selle sammu astumiseks, mida nüüd lutsivad ekskommarid ja usa lakeid.

Milline on PÄTS-VARESE Liin ! Päts oli Eesti Wabariigi viimane president kes peale seda kui vene tankid Tallinna okupeerisid ja võimu ülevõtsid pidi selle loovutama Stalini esindaja Zdanovi korraldusel võimu Varesele . Varesel polnud midagi rääkida ta oli okupantide marionett ja lasi ennast lõpuks ise maha kui nägi ,et temast on saanud oma rahvareetur . Mis "Pätsu-Varese" liinist siin räägitakse ???. Kas Päts pani omal tahtel Varese peaministriks või !? Ja okupatsiooni tingimustel kui võõrväe tankid olid Tallinna okupeerinud on ka kõik Pätsu sunniviisilised käsud ÕIGUSTÜHISED - Lõpetage juba kord see nõukogude vene propaganda jutt eestlaste "vabatahtlikult" Nõukogude Liitu astumisest . .

to Ants
Sarnaseid Päts - Varese liine ja valimisi tunnustab Eesti näiteks Afganistanis ja Iraagis aga ka Balkanil!

Sama võis näha ka Saksamaa ja Austria puhul.
Liitlased sõlmisid Saksamaaga rahu alles 1990. aasta 12. septembril, mis jõustus 1991. aasta 15. märtsil. ( Võib - olla võeti siis vastu mingi otsus ka Baltikumi suhtes?)
http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?t=5904&start=40&sid=77867854900ad92d810c652a2ebc737e
Aga "Kanzlerakti" järgi on Saksamaa USA vasall aastani 2099!

Pealegi astus Eesti Vabariik NSV Liidust välja vastavalt selle konstitutsioonist lähtuvale õigusele, mitte et osapooled oleks leppinud kokku okupatsiooni lõpetamise kohta nagu see oli Austrias või Saksamaal.
Ka omandireform ja juulilepped näitasid ilmekalt, et Nõukogude okupatsiooni ei olnud.

1991. aasta 20. augustil toimusid Leningradis ja Moskvas suured miitingud ГКЧП vastu.
Samal päeval pidid Kasastan, Valgevene, Usbekistan, Tadžikistan ja Venemaa allkirjastama uue liidulepingu, mis aga jäi ära. Venemaa oli deklareerinud enda iseseisvust juba 1990. aasta 12. juunil ja polnud liidulepingust huvitatud.

ÜRITUSE KAVA:

Traditsiooniliselt asetatakse lilled Vabaduse kella jalamile ning Toompeal ja Teletorni juures asuvate mälestuskivide juurde.

12:00 Lippude heiskamise tseremoonia Vabaduse väljaku nõlval
Vabaduse väljaku nõlval toimub lippude heiskamise tseremoonia keskpäeval.

15:00 Poola rahvaliikumise „Solidarnost“ mälestuskivi ja Tallinna Chopini pingi avamine Jaani kiriku platsil
Jaani kiriku kõrval asuval haljasalal avatakse Poola rahvaliikumise Solidaarsus (Solidarność) mälestuskivi. Kommunistliku režiimi kokkuvarisemisel suurt rolli mänginud rahvaliikumise tekkimisest möödub tänavu 30 aastat. Ühtlasi avatakse Jaani kiriku esisel platsil istujale muusikat mängiv Chopini pink tähistamaks kuulsa helilooja 200. sünniaastapäeva. Chopini pink ja rahvaliikumise Solidaarsus mälestuskivi on Poola Vabariigi suursaatkonna kingitus Tallinnale.

17:00 "Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011" Eesti linnade tuuri avalöök Vabaduse väljakul
Kell 17 juhatatakse Vabaduse väljakul sisse „Tallinn - Euroopa kultuuripealinn 2011" Eesti linnade tuur, mille eesmärgiks on tutvustada kultuuripealinna programmi ka teistes Eesti linnades.
Taasiseseisvumispäeva puhul tehakse tagasivaade 20. augusti sündmustele 19 aastat tagasi.

19:00 Eesti filmimuusika kontsert Vabaduse väljakul
Eesti filmimuusika pärleid esitavad Ott Lepland, Maria Listra, Getter Jaani, Margus Vaher, Jalmar Vabarna ja Toomas Krall. Soliste saadab ansambel Margus Kappeli juhatusel. Kaastegev on ka ETV Lastekoor.
Eesti filmimuusika on üllatavalt rikkalik ning sisaldab tohutul hulgal häid ja väga häid ning armastatud muusikapalu.