http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=5240
Kes käskis avada Estonia visiiri?

KL surmamõistetute nimekirjad olid ja on olemas! Kas KAPO ei peaks mitte seda teemat uurima?

Kas nende nimekirjade näol võib ollla tegemist genotsiidiga? Kindlasti on lugejate sseas juriste ja küsimus neile: "Kas KAPO saab veel alustada juurdlust nende surmale määratud nimekirjade koostamise loos? Asjaosalised on ju praegu enamuses veel elus.

http://raun.kongress.ee/07ajalugu/ek19901991.html
Eesti Kongress 1990-1991
Mait Raun
käsikiri 1999

1990. a. veebruaris taasloodud Kaitseliit avaldas soovi alluda Vabariigi Valitsusele eksiilis. Sõjaminister Jüri Toomepuu organiseeris toetusi USAst. Kaitseliidus tekkisid nii suured vastuolud, et juhataja Kalle Eller oli sunnitud lahkuma. Ta hakkas 1991.a. augustis organiseerima Eesti sõjaväge ja ütles, et allub ainult Vabariigi Valitsusele eksiilis. Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel leidis, et asi on ennatlik, ja palus, et keegi sõidaks Tallinna, et küsimust lahendada. Nõupidamisest Rüütliga võtsid osa Valitsusest Toomepuu ja Peeter Luksep. Veidi hiljem taheti valitsust kaasa tõmmata võimu relvastatud
ülevõtmise kavas Kaitseliidu abil, mida sepitses Uno Ruus Kanadast.

Aga jäägrikriisi üks põhjus oli ka see, et Lennart Meri tühistas nn eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Marki antud sõjalised auastmed, samas kui Nõukogude armees teeninutele jäeti need nö üks – ühele alles.
Õige oleks olnud tühistada ka Heinrich Marki tiitel “peaminister presidendi ülesannetes”, sest ükski riik või organisatsioon sellist eksiilvalitsust ei tunnustanud.

Enne Riigikogu valimisi 1992. aasta 20. septembril oli Eestis sõjaväelise riigipöörde pooldajaid, et viia valimised läbi kaitseliidu range kontrolli all. Olukorda riigis destabiliseeriti ka kütuse ja toiduainete kriisi tekitamisega.
1992. aasta 2. veebruaril toimus Estonia kontsertsaalis Eesti Kongressi istungjärk, mida juhtis Eesti Komitee. Üheks eesmärgiks oli kukutada Tiit Vähi valitsus.
Kongressi tervitas nn eksiilvalitsuse välisminister Jüri Toomepuu. Osalesid 127 osaliselt relvastatud kaitseliitlast. kel oli teiste malevate toetus ja oodati vaid käsku Toompeale minekuks.
Ettevõtmine jäi pooleli, sest kongressil esinenud Tiit Vähi kõne võttis ajutiselt pinged maha, pealegi oli peamine vaenlane Savisaar 30. jaanuaril valitsusjuhi ameti maha pannud.
Aga 1992. aasta 2. juunil alustas välismaalt finantseeritud Kaitsealgatuskeskus (ülem Kalle Eller) Kalevi pataljoni juures õppekompanii loomist, mis sai tuntuks Jäägrikompaniina ja oli mõeldud riigipöörde läbiviimiseks enne Riigikogu valimisi septembris.
Presidendi kandidaadiks oli Kanada väliseestlane Uno Ruus.
Takistuseks sai aga nõukogude - aegsete ohvitseride ja politseistruktuuride vastuseis.

„Päevaleht” 26.08.1993
Eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Mark:
Uno Ruus tegi ettepaneku võtta Eestis võim relvadega

Eksiilvalitsuse minister Mihkel Mathiesen tegi koos Uno Ruusiga Kanadast riigipöörde ettepaneku Eesti Kaitseväe staabiülemale Ants Laaneotsale, kirjutas Tiit Vähi valitsuse kaitseminister Ülo Uluots 9.augusti 1993. a. „Postimehes”.

1992. aasta 9. septembril üritatasid tundmatud isikud hõivata KL –i staapi Toompeal.

Sama aasta septembris loodi salajane infokeskus KL-i tegevuse uurimiseks, mis tegutses aastani 1996, sest KL-i enda luure ei jaganud tõepärast infot.

16.oktoobri Eesti Ekspressis ilmus vinge artikkel Laaneotsa ja üldse nõukogude ohvitseride kohta, mis oli seotud eelmisel päeval loodud Nõmme Valitsusega.

5. detsembril sõlmiti nn kodurahu leping, mille allkirjastasid justiitsminister Kama, kaitsealgatuse keskuse ülem Eller, siseminister Parek, kaitseminister Rebas ja kaitsejõudude peastabi ülem Laaneots.

http://www.20.ee/et
Eesti rahvas tähistab sel aastal kahte olulist sündmust – 20. augustil möödub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning Eesti pealinn Tallinn on uhkusega kandmas Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Et seda meeldejäävalt tähistada ja tänada riike, kes Eesti iseseisvust kakskümmend aastat tagasi julgelt tunnustasid, toimub 20. augustil kel 18:00 Tallinna Lauluväljakul rõõmus ja helge kontsertpidustus Vabaduse laul.

Mida üldsus arvab sellest 17.02.1990.a. KL loomise kuupäevast? Minu arusaamist mööda ei loodud sel päeval tegelikult uut organisatsiooni, vaid "tehti ettepanek KL taastamiseks". Tegelikult loodi Eesti KL 10. novembril 1990.a. Tartu Suurkogul, kus valiti juhtorganid ja kinnitati Põhikiri, mis sai kõigile KL-s kohustuslikuks. Suurkogule valti kohtadel delegaadid - malev 3 esindajad, lipkond 2 ja üksik üksus 1 esindaja. See oli ülevabariigilse KL loomise demokraatlik algus.

1991. aasta 24. augustil olid Moskvas president Jeltsini juures Rüütel, Toome, Müllerson ja Almann, kes tegid Vene Föderatsiooni presidendile selgeks, et on vajalik tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval.

NB! Nagu Tartu rahu sõlmimise aegu, nii oli ka siis oma roll teatud jookidel!

http://www.ohtuleht.ee/439457
20 aastat Eesti Teist Vabariiki.

http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=405&tx_ttnews[backPid]=376&cHash=44cea9cf87
Kaarel Tarand
Kui suur on 20. august?
Mida me 20. augustil tähistame? Kas seda, et ajaloos oli üks järjekordne päev, kui tervet eesti rahvast maha ei tapetud?

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=6284
Mis päästaks eesti rahva
Kaarel Tarand

Vaid mõni kuu pärast Eesti taasiseseisvumist, 1991. aasta jõulu esimesel pühal, kirjutas rahvusülikoolis kolmandal kursusel eesti keelt õppiv Kaarel Tarand (EÜS) loo, milles oma maa ja rahvuse arengu salgamine tegi silmad ette ka toonastele internatsidele.

Nimetada 20. augustil tähistatav riigipüha ümber rahvusliku ühtsuse päevaks
Andres Laiapea
Sisestatud: 23. august 2010

1998. aastal võttis Riigikogu vastu pühade ja tähtpäevade seaduse, mille kohaselt 20. august on riigipüha, mida nimetatakse taasiseseisvumispäevaks. Kahjuks on see algusest peale vastakaid arvamusi tekitanud otsus jätkuvalt teravate vaidluste allikaks, mõjudes mitte üksnes ühiskonda liitvalt, vaid sageli ka lõhestavalt. Seetõttu võiks kaaluda kõnealuse riigipüha tähenduse laiendamist selle ümbernimetamise kaudu. 20. augustil tähistatava riigipüha praegune nimetus viitab otseselt 1991. aasta 20. augustil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt langetatud otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. Hinnangud selle konkreetse otsuse tähtsusele Eesti iseseisvuse taastamise protsessis on jätkuvalt väga erinevad. Samas ei kahtle peaaegu keegi, et see otsus väljendas meie rahva üldist tahet. Ülemnõukogu otsus rääkis iseseisvuse taastamisest, kuid riigipüha praegune nimetus räägib taasiseseisvumisest. Viimane sõnaühend on tekitanud mõistelise segaduse, mistõttu on meie riigi ametisolev president loobunud kõnealuse riigipüha ametliku nimetuse kasutamisest ning kutsunud ka teisi üles nimetama seda iseseisvuse taastamise aastapäevaks. Sellist olukorda, kus riigi president ei kasuta sihilikult riigipüha ametlikku nimetust ja soovitab hoiduda selle kasutamisest ka teistel, ei saa pidada normaalseks. Taasiseseisvumispäeva nime kandva riigipüha kehtestamisest on möödunud tänaseks enam kui 12 aastat, kuid poliitilised vaidlused, mis puudutavad 1991. aasta 20. augustil Ülemnõukogu poolt langetatud otsuse kaalu ja kohta Eesti ajaloos, ei ilmuta vaibumise märke. See näitab, et midagi läks kõnealuse riigipüha kehtestamisel väga valesti. Minu arvates tehti viga siis, kui rõhuasetus läks Ülemnõukogu poolt vastuvõetud juriidilisele aktile, mille tähtsust võidakse hinnata erinevalt, mitte rahva suhteliselt üksmeelsele tahtele, mida see Ülemnõukogu otsus väljendas. Seda tahet oli juba selgelt demonstreeritud samal aastal toimunud rahvahääletusel ja see väljendus taas augustiputši päevadel. Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest sündis, sest seda tahtis meie rahvas. Seda tõsiasja võiks kajastada ka riigipüha ametlik nimetus. Usun, et sellisel juhul suurendaks see riigipüha tõesti ühiskonna sidusust ja ühtekuuluvustunnet ega mõjuks enam kohati nii lõhestavalt.

http://www.nommevalitsus.org/?p=7567
Üheks müütiliseks daatumiks Eesti ajaloos on 20. august 1991.

http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=115:rein-jaerlik-miks-on-20-august-riigipueha&catid=19:peale-venemaa-viimast-okupatsiooni&Itemid=58

Rein Järlik: Miks on 20. august riigipüha?

to Tean 2011-08-15 09:11:20

Eks mingid "mustad nimekirjad" on olemas ilmselt igas riigis, küsimus on vaid selles, et neid koostavad vaid julgeolekuasutused, nimekirjad on kaetud riigisaladusega, ja need ei tohi avalikkuse ette lekkida.(Eestis on julgeolekuasutusteks teabeteenistus, kaitsepolitsei ja sõjaväeluure. Kapole on antud lisaks veel mõned politseifunktsioonid.)
Seliste nimekirjade alusel teostas nõukogude võim küüditamisi, sama ka USA-s, ja sakslased jälitasid jällegi omakorda neile ebasobivaid isikuid.

http://www.ohtuleht.ee/439564
"Mehed ei nuta": 20 aastat Eesti sporti - kas elame veel?

http://20aastat.postimees.ee/533174/terk-tuleviku-ennustustest-suutsime-tanast-eestit-ette-naha/
Erik Terk:
Meenutades 1990. aastate uuringuid ja ennustusi, ütles Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute instituudi juht Erik Terk, et osa toonaseid arengustsenaariume suutsid üsna hästi viidata sellisele riigile, kuhu me praegu jõudnud oleme.
«Mingite kvantitatiivsete näitajate alusel rääkides, elatustase jm, me tolleaegsetes ennustustes vast väga palju mööda ei pannudki,» rääkis Terk Postimees.ee’le.
Tema sõnul hakkas juba 1990ndate aastate keskel paistma, et Eestil on küllalt suur šanss sattuda arengustsenaariumisse, mida nimetati Skandinaavia perifeeriaks, vahepeal ka Lõuna-Soomeks.
«Eks ta sinnapoole olegi läinud, mille kohta võib ju öelda, et parem Skandinaavia kui mõne muu riigi või regiooni kiiluvees. Aga mis on ikka perifeeria.»
http://www.ohtuleht.ee/381629
IMF: Rootsi pankade tegevus laostas baltlased.
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15286
Tagasi õitsvasse eilsesse?

http://www.sportkeskus.ee/index.php?page=90&action=article&article_id=829

Tänavu 16.augustil tähistab Nõmme Spordikeskus oma 75. juubelit. Juubelipidustused toimuvad 20.augustil, Taasiseseisvumispäeva 20. aastapäeval. Ilus kokkulangevus!

Sel päeval korraldab keskus vastuvõtu pikaaegsetele koostööpartneritele ja pakub meeleoluka kultuuriprogrammi külastajatele. Kõik sellel päeval pääsme lunastanud saavad tasuta juubelipidustustest osavõtu Nõmme Spordikeskuse poolt kingitusena!

Päevakava on järgmine:

09.00 - 18.00 - avatud ujula ja suanad

11.00 - 20.00 - Nõmme Seikluspargilt päevapakkumine - 20% tavahindadest

18.00 - 19.00 - Marvi Vallaste trio esinemine

19.00 - 19.30 - Nõmme LOV vanema Erki Korpi sõnavõtt ja tervitused

19.30 - 20.15 - Tallinna TV saade Nõmme Spordikeskus - 75

20.15 - 20.45 - ajaloolane Leho Lõhmus räägib spordikeskuse ajaloost

20.45 - 22.15 - esineb Uku Suviste

Taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri kutsus Ameerika presidenti 1992 aastal „meile” Kamtšatkale kala püüdma! Ameerika president tema kutset vastu ei võtnud. Takistuseks sai see banaalne tõsiasi, et 1992 aastal ei kuulunud Kamtšatka iseseisva Eesti Vabariigi koosseisu, vaid oli osa Vene Föderatsioonist.