Eesti Energia ja teised odavmüügil

Kõige päevakohasem on Eesti Energia äraandmine, mida avalikkusele „söödavaks tegemiseks" nimetatakse tagasihoidlikult „ettevõtte börsile viimiseks". Suures börsituhinas on unustatud selgitada, kus see börs ikkagi on ja kas Eesti Energiale kapitali hankimise mõistes sobiv noteerimiskoht üldsegi eksisteerib.

Tallinna börs jääb Eesti Energia noteerimiseks õhukeseks

Tallinna börsi turukapitalisatsioon noteeritud aktsiate lõikes ehk siis börsil olevate aktsiate koguväärtus on praeguse seisuga, sõltuvalt kauplemispäevast, suurusjärgus 1,2 miljardit eurot.

Teatud esmase visiooni kohaselt võib riik börsile viia 49% Eesti Energiast ja selle aktsiaemissiooni mahuks võiks kujuneda 500 miljonit eurot või pisut enam.  Seega moodustaksid Eesti Energia aktsiad, jämedalt võttes, ühe kolmandiku Tallinna börsi turukapitalisatsioonist. Teisiti öeldes, Tallinna börsi kõigi ülejäänud aktsiate koguväärtus hakkab olema vaid kaks korda niipalju, kui Eesti Energia noteeritud aktsiate väärtus.

Börsile minnakse idee kohaselt üldiselt selleks, et kaasata täiendavat kapitali. Piisava kapitali tagamiseks peavad börs ja börsiga seotud investorite ring olema piisavalt tugevad, et uut emissiooni suuta välja osta. Kui Tallinna börs peale Eesti Energia aktsiate noteerimist peaks sisuliselt hetkega kasvama kolmandiku võrra, kas selleks on investorite suutlikkus ikkagi olemas? Kas investoritel on tagataskus või Eesti rahval kusagil peidus sedasorti vaba raha 500 miljonit eurot ehk 7,8 miljardit krooni, mille eest Eesti Energia aktsiaid osta? Või loodetakse rahalaeva välismaalt?

Loomulikult pole valitsus teatanud, et ta Eesti Energia ilmtingimata Tallinna börsile viib. Ehk plaanitakse noteerimist New Yorgis, Londonis, Hongkongis või hoopiski Sao Paulo börsil Brasiilias? Nendel aktsiaturgudel on kahtlemata rohkem suutlikkust uut emissiooni välja osta, kuid pole kindel, kas seal just Eesti Energia peale tormi joostakse.

Samas, kui börsilemineku eesmärgiks on aktsiad vaikselt omadele mängida, on seda parem teha just kodust kaugel, olukorras, kus keegi aktsiate vastu eriti huvi ei tunne ja seega on võimalik osalus eriti odavalt kätte saada.

Börsi madalseis soodustab odavat äraandmist

Tallinna börs on tõsises madalseisus ja ilmselt ei toibu veel mõnda aega. Kui täna on Tallinna börsil olevate aktsiate koguväärtus suurusjärgus 1,2 miljardit eurot, siis 7. veebruaril 2007 oli vastav näitaja 5,5 miljardit eurot.  Selle aja jooksul on börsil noteeritud aktsiate väärtus langenud suurusjärgus 80%.

Kõik saavad aru, et kui turg on madalseisus, siis on varad odavad - väga kahjulik müüjale ja kasulik ostjale. Ehk -  Eesti Energiat börsile pannes on olukord kahjulik riigile ja kasulik neile, kes neid aktsiaid odavast väljamüügist ostavad.

Saamaks täit pilti Eesti Energia odava väljamüügi riigikahjulikkusest on hea kavandatavat aktsiamüüki tinglikult võrrelda kinnisvaraturuga. Võtame näite, et Tallinnas on müügis kuus tuhat korterit. Tänased hinnad on võrreldes tippaegadega langenud suurusjärgus 50%.  Turul aktiivset nõudlust ei ole ja kiirest müügist huvitatud müüjad peavad oma korterid andma ära poolmuidu. Nüüd tuleb turule ootamatult veel kolm tuhat korterit, mis tuleb kiiresti maha müüa, - turul olevate korterite hulk tõuseb kolmandiku võrra. Mis hinnaga neid täiendavaid kortereid ostetaks ja kas neile oleks täna nõudlust? Kui tahta neist kiiresti lahti saada, tuleb suur osa kortereist müüa totaalselt alla turuhinna või jagada rahvale peaaegu tasuta.

Täpselt sama olukord on ka Eesti Energia aktsiatega, mis tõstavad madalseisus oleva turu mahtu kolmandiku võrra. Vahe on vaid selles, et kui kinnisvaraturg on langenud 50%, siis aktsiaturg on tippajaga võrreldes all 80%, ning kui kinnisvara vajaks suur osa ühiskonnast, siis aktsiainvestorid on vaid teatud hulk inimesi.

Eesti Energia ei elavdaks börsi

Kui tänasele Tallinna kinnisvaraturule tuleks kolm tuhat täiendavat korterit, siis kinnisvaraspetsialistid ilmselt ei arvaks, et tegemist on turu elavdamise parima viisiga.

Kas need kolm tuhat täiendavat korterit tooksid Eestisse välisinvesteeringuid? Analoogia põhjal jääb arusaamatuks, millel põhineb Eesti Energia börsileviimise pooldajate väide, et Eesti Energia elavdaks aktsiaturgu ja köidaks välisinvestorite tähelepanu. Kui tõsiselt süveneda, siis kõlavad Eesti Energia odavmüügi toetusargumendid pisut naljakalt.

Eesti Energia aktsiate tänane viimine Tallinna börsile kalduks ikkagi riikliku energiafirma poolenisti jõuga ja tasuta äraandmise suunas. Kahtlemata on see parim ajastus, kui eesmärgiks on riigi vara odav kantimine väljavalitud huvitatud osapooltele.

AS-i Eesti Energia börsilepanekuga müüakse ka Eesti Energia tütarfirma Eesti Põlevkivi ehk uue nimega ettevõte AS Eesti Energia Kaevandused. Viimasele kuuluvad karjäärid, kaevandused, maad, metsad, raudteefirma ja maailmas unikaalne oskusteave põlevkivitöötlemisest.

Üks pool Eesti Põlevkivi varade äraandmisest on see, et riik jääb ilma strateegilistest varadest. Teine pool on ikkagi äraandmise hind. Nagu mainitud, on Tallinna börsi aktsiate väärtus tippajaga võrreldes all 80%. Kui nüüd panna reaalsed varad, nagu maad, metsad jms müüki läbi aktsiaemissiooni, siis sisuliselt müüakse ju need varad ainult 20 protsendiga nende turuhinnast (ehk siis 80-protsendise allahindlusega).

Arvestades kapitali vähesust ja Eesti Energia emissiooni mahukust võrreldes Tallinna aktsiaturu suurusega, võib allahindlus kujuneda veelgi suuremaks - lihtsalt ei leidu piisavalt raha, ja hinnad lähevad veel täiendavalt alla.

Strateegilised varad 10 protsendiga nende turuväärtusest

Kui näiteks Eesti Energia kinnistuid üritada müüa vabal turul otse, saaks tulenevalt majanduslangusest teha 50% allahindlust. Läbi aktsiaemissiooni saab aga läbi mängida 80-90-protsendise allahindluse. Siin ongi üks oluline iva, miks riigivarade odavat väljamüüki on otsustatud korraldada läbi börsile viimise.

Seega, kes soovib osta Eesti strateegilisi maavarasid, maid, raudteid, elektrijaamu ja kõike muud, mida Eesti Energia omab, 10-15-protsendise hinnaga reaalsest hinnatavast turuväärtusest, neil on mõistlik lunastada endale pilet emiteeritavate aktsiate ostmiseks.

Eesti Energia müügi puhul ei saa mööda vaadata ka teise tütarfirma - AS-i Eesti Energia Narva Elektrijaamade - äraandmisest. Tegemist on Balti regiooni ühe tähtsaima elektrienergiatootjaga, mis varustab nii Balti riike kui ka Põhjamaid.

Eesti Energia äraandmine on vaid üks osa süsteemsest ja hästi kavandatud riikliku vara laialijagamisest.

Samas illustreerib see näide ilmekalt, kui tehniliselt, taktikaliselt ja rahaliselt läbi mõeldud selline varade väljaviimine tegelikult on ning kui keerukas on riigi tühjendusmüügi masinavärgile vastu astuda.

JAAN ÕMBLUS, ettevõtja

[esiletõste]

ODAV LÕBU: Eesti Energia aktsiate tänane viimine Tallinna börsile kalduks riikliku energiafirma poolenisti jõuga ja tasuta äraandmisle. Kahtlemata on see parim ajastus, kui eesmärgiks on riigi vara odav kantimine väljavalitutele.

Jaga |