2) 'mejje 20% toiduainete käibämaks miss mõjub kõige rängämalt just vaese ostja rahakotile tuleb viia Euroopa keskmise 10%-ni .'
taas pimesi kuuletumine mingile KÄIBÄ maksule mille alus on määramatta . näitäks kasvõi see miks me nõuame maksu neilt sissetoodavatelt kaupadelt mida me ise tööstuslikult ei tooda, näitäks panaanid ja muud lõunaviljad, vedelkütus ja kaas, telekad ja raadiokastid ja palju muud elutarbelist . kas tõesti vaid sellepärast et oma inime ned tingimatta kallimalt kättäsaaks ? kas selline mõtteviis ültse saab olla liiduvabariigi elukorralduse aluseks ? miks pole ka seda kunagi rahvalt küsitud, kasvõi pisteliselt öhes vallas igas maakonnas, näitäks kasvõi Märjamal ?
arusaaks ma küll vastastikusel alusel toimivast kaitsetollist kui kaitseme enda toodangut välisliiduvabariigi või riigi tehislikult päälämakstava kaubaliigi ülemvõimutsemisevastu . oli ju EL-i klikiriikide öheks eesmärgiks ka mejje põllumajanduse väljasuretamine just sel teel et soodustada enda (klikiliiduvabariikide) kallima omainnaga toodangut ühisest eurokassast neile päälämakstes et vastikute idaliiduvabariikide põllud söötisundi . aga sellest allpool .
meil pole vaja käibämaksu ega ka kümneid muid altkämaksutaolisi pisimakse, kõik paneb paika TARBIMISMAKS . se on tunduvalt lihtsam ning eranditeta . väljajääks vaid vaagia ja ta naabri kiviaegne omavaheline kaubavahetus (mina sulle kartulid, sina mulle pudel puskarit) miss avalikkuseette kunagi ei jõua .
ei saa eeskujuksvõtta mingit Euroopa keskmist miss on samuti tehislik ning väljamõeldud kabinetis et tootmises sahkerdada teiste 'vastikute' odavamalt tootjate vastu . ning loomulikult peaks selsimes vaagia pääkolu mõistma seda et ni 10 kuiga 20 on piisavalt ümmargused arvukesed et iilata oma tehislikkusega ehk alusetusega .

3) 'taastada Euroopa ettepanekul ettevõtete tulumaks .'
tuttav jura millel pole taas ei sisu ega tegu . kui riigi elukorraldus viia tarbimis maksule sis pole ültse oluline kass midagi toodab 1 selsimes vaagia või 'selsimes vaagia ja kamp' . neilt kambaosalistelt võetakse se tarbimismaks ju maha nii kui nii sest ka nemad ei elatu käpaimemisest vaid on sunnitud tarbima nagu selle kamba päälik selsimes vaagiagi . täjjästi jabur on siis siinjuures ka selle kaudne maksustamine et mingi tootmisvahend või tarbevara on soetatud juba tarbimis maksueest . selsimes vaagia roosa unistus loob aluse mitte ainult tarbimise maksustamiseks vaid ka tarbimise maksustamise maksustamiseks ning koguni mitme kortselt ! aga seda selsimes vaagiale selgeks ei tee sest ta pole kunagi läbimängind kasvõi 100 inimesega tehisriigi eluolu . palju kergem on laest võtta või karjuda nagu Tallinast või Vihulast keegi kepiga eesvehib .

4) 'kõrged riigilõivud langetada et ka vaene suudaks olla maksejõuline .'
taas pärl 'mejje matsi' auinnatavateseast . kõigepäält tuleb selgeksteha miss asi on 'kõrge' ja 'mittekõrge' . kass 'vaene' onn elukutse või amet ? milliseid riigilõive peab selsimes vaagia ültse silmas ? äki neid mis ta peab erinevalt tasuta loomupärasest koputamisest maksma minu kohtussekaebamiseeest ?
miss ültse puutub riigilõivudesse sis nende aluseks peaks olema enese äratasuvus . ei eita et paljud ümmargused arvud on tehislikud sest mitte keegi pole suvatsentki välja arvutada palju minki teene ültse maksab . selle lahendiks peakski olema taas kindel osa eelarvesse et kõiks ajaga kaasas, näitäks kui praegu on mingi lõiv 3,61€ sis eelarve 4,7%-se kasvujäräl järgmiselaastal 3,78€ . ja kui mingi kalli tehingutarbeks on vaja täita samapalju pabereid kui 100 korda odavamajaoks sis loomulikult on töö maht öhesugune ning ka lõiv peab olema samasuur . meeldetuleb ENSV aeg kui sai raha kaardigasaata, siis kaa tuli maksta summapäält ehki kaart ja teenus oli samaväärnä . ja eks samasugune tehislik ind võimutse tänagi paljudes lõivudes et ehki töökulu on sama tuleb tasuda rohkem just vajjeldava suuruseeest .
niiet selsimes vaagia sisutühja üüdlauseasemel peaks oopis kordasäädma lõivude alused, mitte aga mingite väljamõeldistealusel küsida selsimes vaagialt palju peab keegi millegieest tasuma .

5) 'OETT ettepanekul kehtestada kinnisvaramaks. '
kõigepäält on se europunt ise üks ülimalt jabur tehislik moodustis (ise endapärast) ning iga selle ettepanekut tuleb vaadata nägu ärapöörates et mitte selle ettepanejat mitte solvata . miss aga puutub nn kinnisvaramaksu sis taas tuleb enne kindlaksteha miss asi onn ültse 'kinnisvara' . olen seda muide ise varem uurind ning tean et viga näitäks ka maa lugemisel kinnisvaraulka on pärit juba Rooma õigusest ning mejje vaid usinate papagoidena kaagutame seda ka aastal 2012 nagu jumalast määratut . tegelikult on 'maa' oopis PÜSIVARA, kinnisvaraks võib pidada inimese endapoolt rajatud ehitisi ja rajatisi mida saab püsivara muutumatuksjättäs teisaldada . maja või muu oone mahub kinnisvaraulka kindlasti ent küntud põld enam mitte . sest küntust kui tegevuse tulemust sa edasi ei kanna . maja aga saab vabalt teisaldada teisekohta, kas siis tükkidena või tervikuna nihutades või vedades, olen neid juhte kõiki ise näind .
mis puutub püsivarra ehk maasse ja ültse loodusesse sis inime pole neist midagi loond ning puudub ka alus millegi maksustamiseks . oleme oma rumalas teiste lollide ahvimises jõud sinnani et me sunnime maksma oma töökuseeest seda põllumeest kess kasutab maad ühiskonna uvides, tootes sääl igapäävast elatist . lisaks maksustame tema saagi turustamist . ikka kõik sellenimel et tootja oma töökuseest võimalikult vähä saaks ning teised saaks temakulul elada ! vaat miss on selsimes vaagia ja teiste temataoliste ...päädä igasuguste töökusemaksude eesmärgiks !

6) 'lõpetada välisvirmade riigist raha väljakantimine (aastas kuni 15 miljardit €). '
kõigepäält ei taha ültse arutada seda selsimes vaagia unenägu et mejje liiduvabariigist viiakse välja 15 miljardit kui eelarve ise on vaid üle 6 . aga jäägu se tema unenägude seletajatemureks et me ülivähä tootes loome väärtusi 21 miljardieest ehk iga nägu (latsed ja vanurid kaasaarvates) looks kuus 1370€ ehk üle 20000 krooni, ainult töötajaidarvestades tuleks se topeldada .
aga põhimõte ise pole näiliselt ju paha . vajjeldamatu tõik on see et raha välja viiakse . aga seda teevad ka kodanikud ise . näitäks mina sest eelmisel suvel käisin korra autosõidul Polskas ja pussiga Rivjeeras . nii või naa ostime kütust ka väljaspol oma liiduvabariiki, maksime öömajaeest ja imelikul kombel tahime ka süjja . oma paarsada eurot ma mujale kantisin küll ent minusuguseid 'kahjureid' on mejje liiduvabariigis kümneid tuhandeid ja nemad ei piirdu ainult paarisaja euroga .
muidugi kandivad raha välja ka asutised, ni mejje kuiga teisteomad . kess aga nnab meile tööd se selleeest ka maksab . ja selsimes vaagia kohe selle ka maksustab . kõik see toimub aga nn 'sääduste' alusel . pole kuuld et "teisitimõtlejad" keskerakonnast tahaks mingeid taolisi makse tühistada . nad pole ka nii lollid nagu nende selsimes vaagia et teha siin tootmine ning meile andamiand tehislikult kõrgete maksudega võimatuks ehk mõttetuks . kui mõni neist kraaksupki sis õnneks on se old pigem üüdlausemoodi et ise sitaunnikust väljapaista .
muidugi äirib meid et 'sibi' ja 'sveed' kannavad välja miljoneid aga seda oleme soodustand me ise . miks me ise midagi ei loo aga kogu aeg kääd rüpes iriseme teiste ettevõtlikkuseüle ? kes kurat on süüdi kui su oma maja sulle kaelavariseb ? vaagia, et ei käi sind potileaitamas ?
muuseas aitaks ka tarbimismaks lahendada sellegi kantimise . kanditaks küll edasi aga raha ülekanne on ju samuti ostumüügi tehing ning sellelt tuleb tasuda tarbimis maksu ! vaat milles on tarbimismaksu ilu ja võlu, selsimes vaagia ! mitte aga sinu väljakannatamatust ädastpõhjustatud appikarje peldiku uksetaga .

7) 'suurepalgalistele kehtestada palga lagi .'
miks selsimes vaagia ei seleta miss asi on 'suur palk' ning miss on sellise määratluse aluseks ? minasain merel 12000kr kuus (puhtalt) ning ehki reiside vahel maalolles ei saand midagi, jäi mul palgast piisavalt üle . ENSV-s metsavahina sain 70rbl kuus ja metsatööeest pisut päälägi ning samuti ma palgaüle ei kurt . alles iljem trejjalina nägin kuidas teeniti ka 700rbl kuus aga seda teenitult . sain ise 200 aga mull ei tuld pähägi kadestada teist "suure"palgalist sest me saime palka oma tööeest ja minu tase rohkemat ei võimaldantki .
tahan öölda et millegi suureks või väikäsekstembeldamine on suhteline ning paljuski tingitud kas kadedusest või iseenda üleindamisest . kui ikka oled sita sitika ssis veereta oma palle ja istu oma unnikus aga ära raisk kire !
oopis teineasi on kliki iseendale palgakehtestamise alused . selle peaks tegelikult paikapanema rahvas sest valitsus peab ju täitma rahva vajadusi ning ülesannete täitmiseest ka tasusaama . ja jutt pole mitte mingist palgast eurodes vaid taas kindlast osast eelarvesse . kasvab eelarve, on valitsus ästi ülesandeittäit ning õigus saada ka vastavalt kasvavat palka . samuti saaks rahvas kehtestada suhtelise edukuseeest lisatasu, näitäks kui liiduvabariigi tulud kasvavad üle 5% sis saaks valitsus lisatasu juba kasvikuna .
seega pole jutt mitte vihast suurepalgalistevastu vaid palgasuhte kui tasustamisaluse kindlaksmääramises . näitäks kas pääministri palk on 5, 8 või 10 vähimpalka ehk minu jaotusejärgi täiselatisraha määra (vaatasin üle ka 2012.a ning täiselatisraha ehk ka vähimpalk kipub 370€ kanti kuus!) . samuti osad pääministri palgast teistele .

8) 'emapreemiate süsteem muuta õiglasemaks mis ka tegelikult aitaks meie iivet plussi viia .'
selles üleskutses on mitu osa: emapreemia, "õiglasem", iive, "plussiviia" .
kõigepäält õudne tõdeda palju sitta võib mahutada ühte vormilt süütusse lausesse !
miss asi onn 'emapreemia' ? tasu loodusele loomuliku emaduseeest ? emadusel onn oma aeg ning see pole loodusepoolest vähämalt teadaoleva ajalovältäl küll muutund . nagu ka jänäste, iirte ja elevantide emaduses . aga mejje oleme ise looduse ümberkujundajad ning tahame et naine täidaks ka mehe ülesandeid ! nii oleme ka naise pand tööle, meelitand naise mehelikke pahesitkasutama ning ka 'mehistuma' . selle tulemuseks ongi et meil pole enam naisi kui emasid, oleme sünnitand ema kui elukutse . kutsealal töötamise jätt aga naistele vabaks . ja miks peaks naine töötama sünnitajana ning seejäräl vel emana kui mujal tööl kohalkäimine on palju mugavam ? oma panuse onn and ka selsimes vaagia lemmikud kesknoored kes just selles Kesknädalas tulid välja uue kondoomiüleskutsega 'nikkugem aga ärgäm sünnitage' !
muidugi oleme omaaja lapsed ning vaikimisi tunnistame ka seda et kui ema on järglasetootmisetõttu mõne kuu oma tehislikult (!) 'põhitöölt' eemal sis peab talle selle ajaeest ka üvitistmaksma . muidugi taas ühiskassast sest sünnitamine pole enam auasi vaid riiklik kohustis ehk 'töö' . taas lahendaks selle minupakutud täiselatisraha, ent kindlaksmääratud ajaeest . aluseks aga ikkagi looduslik ülesanne, mitte aga kui 'töökohustis' .
miss asi onn "õiglane" ? no siin saaks selsimes vaagia palju vahtu ülespuhuda ent teen löhemalt sest aiman ette tulemust: 'õiglane on kõik see mille loeb õiglaseks selsimes vaagia' ! siinjuures puudub mõte selgitada loogika ja tunnete vastuolu või muud taolist . ma vaid kaotaks veel oma tuhat juuksekarva ning tolku mitte mingisugust .

9) 'lõpetada kapitalismi lõks - pankade kiirlaenude pakkumise puum, ka SMS kuss öhe kuuga tuleb 300€ eest tagastada 525€?! '
tule Puss oma Maarjama risti ja massimõrvaritega appi ning käi korra ka Märjamal ära !
igatahes mina küll ei tea et lisaks valitsuse rahavargusele juudi pankurite petmiseks oleks selle essemmessiliku võlavõtu sunduslikukskuulutand . see ikka selsimes vaagia enda otsustada kas ta ültse võtab laenu ning millise ajapäälä ja tagasimaksuga . samuti võiks selsimes vaagia juba mõista et lollidekättä raha ei tohi lihtsalt anda, nad teevad sellega endale kahju ! inime peab oma rumaluse ja ahnuseeest ka maksma, ning mitte tulu, käibä või tarbimismaksuga . neid asendab 'mõistusetuse' maks . teisestküljest on selline SMS isegi ää sest teeb ära tuhandete tasuliste küsitlejate töö - kui loll on mejje ühiskond !
aga et pisutki püüda mõelda selsimes vaagia ulmeliste unistustelainel sis temaasemel ma pakuks Ke keskklikile välja oopis liiakasuvõtmise ülempiiri sättä, näitäks 10% (taas kena ümmargune arv nagu kümnisele kohane) üle eelarve kasvu . kui eelarve on näitäks 6000000000€ ning laenad kuni 1 aastaks 1000€ sis järgmisel aasstal 6300000000€-se eelarvekorral (kasv 5%) tuleks tagasi maksta mitte üle 1000•1,05•1,1 = 1155€ ehk 15,5% . ehk kui selsimes vaagia saab naabrilt 1 paugu vastu vahtimist sis aastapärast tohib ta naabrile tagasivirutada 1,155 nätakat .

10) 'lõpetada eripinsid .'
vist ainus millega selsimes vaagiaga öhel meelel . ent muidugi vaid vormiliselt sest pinsi alusemääramisel me lähäks taas karvupidi kokku . siin vaid niipalju et tõesti kui ei tööta selsimes vaagia ja mina või Katariina sis ei tööta me ju võrtselt ning mejje jõudeolekueest ei saagi tasuda erinevalt . nagu ei tasustatta erinevalt ka Andruse ja selsimes vaagia und .

11) 'ühineda Euroopa sotsjaal artaga .'
tegemist on liiga üldise mõttelennuga . et seda üksipulgi lahtiseletada peaks teadma mida selsimes vaagia silmaspeab . kindlasti mitte aga mingi paberi kui tervikuga kus segamini maasika moos, sool ja viin .

jääb vel üle raaläältä ümbersuunamisevõimalus ehk otseööldes tulemuse võltsimine . et raalistoimuv pole silmaga näha sis selline kahtlus muidugi tekib . samuti teame et raalitsi saab ka muudmoodi sahkerdada, ka varastada . seega on kahtlustus vähämalt võimalustealusel põhjendatud . ent samas teame ka et näitäks pangaarvelt rahavarastades jäävad vargast jäljäd ning mejje arve taastatakse . sama saab teha ka äälätamisel . päälägi on pangad avatud iga pääv ning aastaid miss annab äkkäritele ka võimaluse ajajooksul sissemurda ent kui äälätamine onn avatud vaid 1 pääva sis sellest ajast jääb sahkerdamiseks napiks ning kui kellelgi ka midagi õnnestub sis jälgädepõhjal saab taastada ka esialgse tulemuse ehk ääläkaupa selle teekonna selsimes vaagialt Katariinale .
loomulikult on vajalik kindel jälgimispunt ent kas Ke ja So jätavad selle kasutamatta kui lootus on võimuaarata ? muidugi mitte . ja ma ei arva ültse et sääl minusugused tainapääd raalitahaasuks . niiet kui sahkerdada ka onn võimalik, saab tegeliku tulemuse alati väljaselgitada .
tänane lärm on põhjustatud pigem lärmajate rumalusest ning teiseltpoolt ka raaläälätuse korraldajate endi kogenematusest . antakse korraldus öhele pundile kess aga sellega saavad akkama kehvalt . ise olen pakkund et kõik oleks avalik ning siis saaks igaüks näha kess keda pooldab või ültse ei osale . on ka kella aeg millal onn äälätatud . ei saa ka keegi lihtsalt lärmitõsta et tema äält on kuritarvitatud sest raalitsi saab seda tagasiminnes ka selgitada . ainult loll lärmaja ei saa sellest vel aru .

13) 'taastada kärbitud omavalitsuste tulupaas .'
taas kisa tühja ehk vale asjapärast . kui võim kuulub rahvale sis peab ka rahvas ise määrama palju ja kellele ta ülesannete täitmiseks annab, mitte aga kerjama enda oma mingitelt iseakanutelt . seega on selsimes vaagia üüdlause mõeldud taas praeguse rahvapetmise kinnistamiseks, mitte aga võimu rahvaleandmiseks . öhestküljest saan ma selsimes vaagiast aru sest kurat teab kellele usaldaks rahvas elukorralduse aluste täitmise kui kaoks võimalus võimuga sahkerdada ent ma ei saa aru miks peab rahvas alluma just mingile ebasääduslikule klikile .
olen varem kohati mainind et tarbimismaksust pool lähäks ostja omavalitsusele ja pool müjja omavalitsusele . miss onn üle liiduvabariigi sis see lähäb võrdeliselt näokohta kõikidele omavalistustele . lihtne ja selge ning kõik vastaks majanduslikule tasemele . kui aga selsimes vaagial on käsi kogueag pikal ja kirves seljataga peidus sis muidugi eis aa ta selelst lihtsast tulualusest aru .

14) 'edendada Soome eeskujul normaalseid ja pragmaatilisi kaubandus ja kultuurilisi suhteid Venemaaga .'
näib et selsimes vaagia on pärit Marsilt või veelgi kaugemalt . igatahes elust samavõõrdund nagu uhvokas Andruski . mejje ei saa 100 korda võimsamale tegelasele kaelamääri oma alandlikkust kui too seda ise ei soovi . kui selsimes vaagial onn aga väljakäjja mingi altkämaksude või pugemise kava sis käigu välja ! vähämalt saame naerda .

15) 'ajalukku peavad jääma Eesti strateegilise vara - rautte, elektrijaamade, merelaevanduse, panganduse, samuti Mustpeade maja jt riigi ja rahva vara ärastamine .'
alustuseks ma minestuse ennetamiseks sügavalt ohkan . sest ned asjad juba ajalos ongi ! oletan et selsimes vaagia tahi oopis taolisi kavu ukkamõista ning ojjatada sarnaste sahkerdamisteeest tulevikus . nii oleks sis seda ka pidand esitama . ning tooma ka näitäid, muidu me elame ju paljuski võhiklike ajakirjanike ettesöödetut allaneelates . ültse ei too selsimes vaagia välja kess mida ja kellele onn ültse ärastand, mille eest ning kuidas on selleeest saadut kasutatud . minul nii põhjalikke teadmisi kui selsimes vaagial muidugi pole ning mulle pole ka omane mitte millegi põhjal lärmamaakata . tean vaid merelaevanduse ärastamise lugu ning selles oli tõesti tegu just ärastamisega . aga 90ndatel olid igasugused vaagiad vait ega käind pommivööga ringi oma õigusinõudmas . samuti ei teind selle takistamiseks midagi lollid keskerakondlased ehki näitäks ingelt rohkem ehitaja Kallo Kalev ise sai ka mõne aasta merelõhnanuusutada . merelaevandus pold nii allakäind ning kehvas seisus kui Ookean, ometi sahkerdatti kõik maha ning pandi miljonid tasku . tasuks sai Mart vaid mõnisada miljonit miss omakorda lasti tuulde . kääst anti sissesõidetud kaubaliinid, laevu ei uuendatud, elati vaid välisprahtiate armust kuni mejje ujuvaid kirste kuskil sadamais vel taluti (olime isegi korra Espanjas arestiall sest üks puudus ajas teist taga) . aga ma ei taha öölda et merelaevanduse erastamine oleks old põhimõtteliselt vale, nii on se siiski üle ilma . vale oli aga merelaevanduse killustamine ning sisu ävitamine . praegu võib vaid takkajärgi ojjata et kui laevad oleks õigelajal uuendatud ning lisaks senistele liinidele ka uusi juurdevõidetud (sellised võimalused on kaubavahetuse üldiste kõikumisteajal alati old) sis saaks me täna kordades rohkem suhtelist tulu kui saime kunagi öhekortselt kogu kremplit mahaärides . midagi ei pääst ka silmakirjalik nõue vaid mõnel laeval lippsäilitada, sisuliselt olid ned laevad ammu vormistatud mujale, üks minulaev näitäks Küprosele .

pangandust minuteada ei sahkerdand maha valitsus, vaid nende kasuahned ning saamatud omanikud . lihtsamalt: neile tehti ettepanek millest ei saand keelduda !
elektrijaamadega on lugu pigem nii et siin otsustab rohkem Prüssel kui mejje ise . küsimus on vaid omanikus ja innas, siittulenevalt ka elektri innas . ma ise ei pea aga sugugi kahjulikuks se põlevkivi raiskamine nii lõpetada et põlevkivielektri osa viia näitäks 5%-le, sedagi lähäma 10 aastavältäl . kui maksamegi tuule, päikäse, puidu, vee ja turbaeest esialgu rohkem sis tulevikus jäämä sõltumatuks ning saame inda elugavõrreldes alloida .

16) 'taastada Eesti talu ja põllumajandus .'
oi kurat kuidas ma tahaks seda näha kuidas selsimes vaagia peksab praegused talunikud lajjali ning toob asemele uued kess oskavad külvata ja lõigata . kuidas Etkar oma talus vikatigavehib ja Katariina kummikud jalas sigadeaedikust sõnnikutangutab ning selsimes vaagia ise silitab mõnust kõhtu ning mõtleb et 'pärast seda tulgu või valged sokid ja pasuna koor kirikuajja väraval' .
kõigepäält tuleb ikkagi alustada turust ning tõdemusest et 20 aastaga peaks olema ka pakkumise ja nõudmise suhted paikaloksund . kui ikka keegi ei taha või ei suuda talupidada sis seda ta ka ei tee ning ei tohigi teha sest tühjatöödata pole kaa mõtet, meil äpusid niigi karjas küll .

17) 'taodelda võrdõiguslikke põllumajandustoetusi Euroopast nagu suutis seda Polska .'
ei mingeid toetusi, selsimes vaagia ! jäta see endale igaveseks meelde et igal asjal onn oma ind ning selekallal tehislik nikerdamine lööb eluskujunevad suhted nii sassi et isegi Etkar korda ei loo . oopis vastu pidi, tuleks kaodata igasugused toetused ning lasta võistlus vabaks . just seda lubati ka meile kui sinna uude liitumeelitatti . kuss nüüd on se lubatud vaba võistlus ?
muidugi teati seda ette et seda pole ega tule . sest Euroopa liitu oli vaja ju ennekõike oma turu kaitseks ning selle toodangu jaotamiseks vaesemakssunnitud liiduvabariikidesse . oli ju Eestigi põllumajanduse ävitamise eesmärgiks meid kinnistada kui telliaid klikiriikide ülemakstavatelt põllumeestelt . kas seda enne ei teatud ? vägagi ästi teati aga nänn kui altkämaks oli meelitavam ning tunded onn and tagasilöögi aastaid iljem . nüüd onn aga palju raskem ning kulukam oma majandust taas jalgelesaada kuiga väga tahaks . vaat see on juba iseseisvuse reeturite panus millest me niipea ei toibu, ning sedagi alles siis kui sellest tobedast "liidust" lahtisaame .
asja oleks parandand mejje kaitsetoll samas suuruses kuipalju mujal päälämakstakse aga seda ei lubata nüüd uues päälinnas .

18) 'lõpetada Tallinna volikogus raiskamine mis tekitatti volikogu kohtade arvu kunstliku suurendamisega .'
igatahes kena et selsimes Märjamalt 'oolib' ka liiduvabariigi päälinnas toimuvavastu . tegelikult peaks aga igasuguse esindatuse äramäärama selle elanikkond ise, mitte aga ebasäädsulikult võimulesokutatud klikk . just säält peaks algama, mitte aga lambist viitama Tallinale või muudele omavalistustele mis samuti on klikkide 'omanduses' .

19) 'üks tööaasta peab võrduma ühe staasiaastaga !'
ega ei pea küll ! töötamisaeg ja mittetöötamisaeg on 2 ise asja ning neid tuleb ka lahus käsitleda . kui jutuks on vanuri elatisraha sis seda peaks saama kõik võrtselt (minujärgi täna 370€ kuus !) . sest nad enam ei tööta ning nad ei tööta ju võrtselt . tegelikult määrab kõik ära töötamisajal väljateenitu . sellest ostustab inime ise kas ta saab või tahab midagi tulevikku kanda või joob kohe kõik maha . laps ja vanur peavad saama aga vastavalt oma ealistele nõudmistele elatisraha võrtselt, mitte aga silmade värvi, neetide arvu või erakondliku ajaloojärgi . nagu mainisin saaks selsimes vaagia minu jaotusejärgi täna 370€ täiselatisraha kuus . et see teda ei rahulda, pole enam minu äda .

20) 'loovutame Euroopa innatõusude esikoha .'
kuradi ää ettepanek ! oleks ma Tomm, paneks kohe selsimes vaagiale tärni rinda ! aga esiviisikus tahaks küllolla, muidu kurvastab Andrus sedavõrd et lahkub oma ebasääduslikult kohalt sootuks aga mujal võib ta veel rohkem kahjuteha !
ültse ei tuleks aga arvestada mejje tootmise olematust, kehva turuvõitmist ning majandussääduste toimimist põhimõtteliselt . oleme jõud kuristiku äärdä aga selsimes vaagia jõuab meist oma edumeelsete mõtetega kohe mööda .

21) ... 100) kuluvad nn jne jne alla, samuti minu nendekallal närimine .

101) 'nii et astmeline tulumaks tuleb kogu Euroopa-Ameerika eeskujul niikuinii, vastasel korral kaotab mejje väikäriik jätkusuutlikkuse - ja tuleb kenasti siia alles 101. ettepanekuna .'
siin pean kordama juba varemvastatut: oleks kena küll kui kõik saaks paljaksvarastada, siis ei peaks enam keegi tööttegema !

lõpuks omaltpoolt südamlikud tänusõnad selsimes vaagiale Märjamaalt tänase puhkepääva õntsakstegemisel !

12) 'lõpetada põhisääduse vastased e-valimised .'
olen nõus vaid sellega et me rikume niigi sitta põhisäädust nii et aitab . ja iga pääv sest viimased 20 aastat ju ebasääduslikult valitud klikk võimul ongi . aga see põhisäädusele kusemine on juba niivõrd igapäävaseks arjumuseksaand et kliki ja lolli rahvapoolt isegi omamoodi "säädustund" .
loomulikult rikutakkse meil põhisäädust ka kuupäävadega omavolitsi sahkerdades . põhisääduse §60 ütleb öheselt et 'riigikogu korralised valimised toimuvad märtsigu esimesel pühabal neljandal aastal miss järgnäb riigikogu eelmiste valimiste aastale' .
tegelikult valitakkse/äälätatakse juba palju varem ning põhisäädust täpsält täitäs ei tohiks neid varasemaid mittemääratul pääval saadud tulemusi ültse arvestada . samas §60-s on küll ka sätä et 'riigikogu valimise korra sätästab riigikogu valimise säädus' aga see säädus onn alam ning ei saa enam muuta põhisääduses öheselt määratut ehk valimist/äälätamist 1 kindlal pääval .

muidugi ootab selsimes vaagia nüüd võidukalt mida ma kostan selle raalitsi valimisekohta . aga kostan seda et põhisääduses pole ültse sätästatud mill viisil äälätatakse . selelotsustab juba vastav alam säädus ning selle paneb kokku riigikogu ehk tänaselkujul Ke, So, Re ja IR . rahvalt loomulikult midagi ei küsita . ent samas on tõsi ka see et aeg kirjutab ette oma ning raaliajastul ei saa me eitada ka sellekasutamist nagu ei keelusta me labidatootjate uvides ka traktoreid . niiet raalitsi äälätamine onn enesest mõistetav ning seda kõigile raugameelsetele ENSV-aeksetele partei ja valitsusepoolt ettesokutatud valitavatepoolt äälätamaskäinutele vaatamatta .
ent asja iva peitub siiski selles kas se raaläälätus vastab ka üldnõudele ehk kas se on ka salajane . jätan siin arutlematta et ma ise pean igasugust salastamist lubamatuks aga püjjan seda oopis kaeda salastamis ja varjamisimuliste seisukohalt . et põhisäädus seda 'salajasust' ise lahti ei seleta sis jääb kõik sääduseteha ja ehk veelgienam mejje enda suhtumiseotsustada . 'salajasuse' all on peetud silmas et ümbruskond ei saa teada sinu 'valikut' ehk su jumalus ei saa teada et sa temasse ei usu . praegu arvatakkse et kui oled sedeli kastilast (ma ise pole kunagi valimas käind, seepärast ma kirjeldan seda vaid sääduse sätäte ja teiste jutujärgi) sis keegi kurat ei saa enam teada mida sa sinna paberile plärtsisid . tegelikult muidugi saab, kui seda vaid tahaks . jäätakse ju paberile ni näpujärljäd kuiga oma teeennaa ning vajadusel saab ka isiku kindlaksteha . seda pole aga vaja sest 1 ääl sadade tuhandeteseas midagi ei määra ning ka üks tavaline inime üle 7 inimese meeltega ei aara . raaläälätuses jäävad teistmoodi jäljäd ent ka siin saab äälätada ikkagi vaid isikutti . ainus tõsine viga on küll see et lubatakkse äälätada mitu korda ehk varasemat äält mujalesuunata . mõni toob veana esile ka seda et öhe äälätamisel võivad teised tema juuresolla ning teda mõjutada . tegelikult on se siiski äälätaja enda otsustada millal, kuss ja kelle juuresolekul oma ääl öhele või teisele petisele ohverdada . se jääb alati äälätaja enda vastutusele . kui valimine viidaks vastavausse põhisäädusega ning ka mina saaks äälätada sis minu elu eesmärgiks küll pole varjata et ma ei ääläta selsimes vaagia poolt, olgu ta või teistest väiksäm petis ning tegudeasemel ainult luulutaks .

9. osa jäi välja sest liigne pikkus ei last kohe läbi .

et selsimes vaagia mu tuju nii üleslõi et pidin vahepääl temaauks tassi kakottegema sis 8) iibest ja selle 'plussiviimisest' jäi oopis vahele .
miks pole selsimes vaagia viitsind endale selgeksteha mida se mõiste 'iive' ültse tähändab ? siis ei panustaks ta sellelele kui mingile ime rohule . onn ju iive lihtsalt aastakümnete takka sündide ja surmade arvuline võrdlus sest tänased suriad on sündind ju enamassti eelmisesajandi 20ndatest 40ndateni . võrrelda nüüd sündinute arvu siissündinute tänase suremisega onn otseööldes 'lolluste lollus' . et seda aga kasuattakse sis ikka sellepärast et ka rahvast lollikspeetakse . ja ka see vastab tegelikkusele sest eks kuule või loe me aeg ajalt ikka ajakirjanikest luuletajate ädakisa või võidurõõmu iibe äkilise kasvu või languüle . nagu õiskab aegajalt ka Tallina linnavalitsus kui ülemeelitatud noored sünnitavad rohkem kui vanad jõuavad eest ärasurra .
sisu onn ikkagi laste arvus naisekohta . kui se onn alla 2 sis mingit taastootmist ei toimu, selleks on vaja 2,05-2,1 last naisekohta . meil on se mejje "iilgava" iibekasvukõrval aga endiselt 1,6 kandis ning 70 aastapärast uued selsimehed vaagiad oleks päris õnnetud sest pole enam alust isegi kraaksumiseks ega krooksumiseks .
oopis omaette lugu onn aga elanike arv ehk täpsämalt mõistlik elanike arv mejje asualal 50 ja 100 aastapärast . sest just siis annab tunda mejje tänane juurdekasv . kas siis onn vel samapalju taastumatut kütust et saame selle taevalasta ning miljonitele soojateha ? 99% mitte . peame ikka toetuma omaenese taastuvatele varudele ning sellele rajama ka tulevaste põlvede eluolu . see eeldab aga seda et tänase 1,3-miljonilise elanikkonnaasemel oleks meijjealal elutseda 4-5 korda väiksämal kogukonnal . siis suudaks se loodust ävitamatta ka ennast odavalt ülalpidada .
tahan sellega öölda seda et lärm mejje vähäse rahvaarvuüle onn üle mõistuse loll . miljaardit me nagunii ei sünnita ega suuna ka üle ilma muid maidvallutama et siis oma elamisalaõivata . meil jääb pigem üle enda asuala allesoida ning elanike arvu talutavais piiresoida . võimalik et meile sobivaim arv on 300000, võibolla kannatab välja ka 400000, täpsält seda ette ei tea aga oma elatustaset säilitadatahtes tuleb seda ikkagi ettenäha . me ei taha ju samu tingimusi nagu oli keskajal, siis peaks me ülal ka 3 või 5 miljonit .
niiet siittulenevalt on rumal ka selsimes vaagia salaunelm miljonitest eestlastest mejje asualal . pole küll võimatu et selsimes vaagia saadaks nad kõik kus kurat mujale sulaseks aga ta pole seda otse välja ööld ning ma ei saa talle ka sellist unistust pääkollupanna .

Hea vaagija ,te soovite kinnisvaramaksu kehtestamist,aga kas seda ettepaneku tehes mõtlesite ka sellele,et see tõstab kodumaise põllumajandustoodangu hinda nii turgudel kui poodides.Kas te olete nõus rohkem maksma?

too tundmatu vastaja! Esiteks sinu parandus: ma ei ole seltsimees ja teiseks ka mite üheski erakonnas, sest sel juhul ma ei saaks vastata ja rääkida erapoolituseks. Minu eelmine kommentaar on võetud tegelikusest, kuidas on meil ja kuidas on mujal maailmas esileedide staatusega ja tegevustega. Samuti enda kiitusega inimesed tavalised oma töödega hakkama ei saa, Tööd teevad need kes ei pööra enesele tähelepnu ja teevad südametunnistusega. Isegi sinu solvangud proua Ilvese aadressil on väga kohatud, kui arvestada seda kuidas sa ennast ülistad. Tundmatu, mina soovin küll sellise targa inimesega rääkida, ju sul ei ole enam midagi öelda :-)!
Mis puutub mineviku, siis seda ei saa paljud unustada ja samuti nende järeltulijad. Kes ei tea mineviku, ei ole oleviku ega tuleviku. Sellest mis on olnud, tuleb rääkida. Samuti soovitan mõelda sügavalt President Ilvese kõne üle Tartus Eesti Vabariigi sünnipäeval. Seal oli sinusugustele päris palju mõtlemisainet.

Olen varemgi õelnud, et Enn Oja mula põhimõtteliselt ei loe - seekord teen siis erandi ja lasin pilgul diagonaalis sellest jurast üle käia ning märkasin mõnda asjalikku lõiku, mis väärivad vastamist.

"see ikka selsimes vaagia enda otsustada kas ta ültse võtab laenu ning millise ajapäälä ja tagasimaksuga . samuti võiks selsimes vaagia juba mõista et lollidekättä raha ei tohi lihtsalt anda, nad teevad sellega endale kahju !" Siia toon ühe näite elust: ühe noormehe isa ja ema pühkisid kodumaa tolmu jalgadelt ja läksid Soome tööle, laps jäi vanaisa-vanaema kasvatada. Peagi õppis noormees kodumaiseid "hüvesid" pruukima - tasahilju "õppis" vanavanemate pangakaarte kasutama ja kui need olid kasiinodes tühjaks mängitud, hakkas kiirlaene massiliselt võtma, nii et vanemate kinnisvara oli juba ohus ja ees ootas kuuse alla tõstmine. Sellest oli veel vähe - kui järjekordselt narkotsi ostmiseks raha otsas, siis lavastas kodus vanavanemate ees hüsteeriahoo ja põrandal väherdes palus "härdasti" vanaema, et too laenaks naabritelt - ta peab võla ära maksma, vastasel korral tullakse teda homme arreteerima. Vanaema jooksis jalad rakku ja kui kõik sugulased, tuttavad, naabrid said asjast aimu ning keeldusid, siis vanaema laenas hirmuga ka härdatelt koguduse liikmetelt... Miks ma sellest räägin? Aga sellepärast, et sellises olukorras on kohustatud riik sekkuma, kuid meil on olematu riik - õhuke, kui pärgamendipaber...

"igatahes elust samavõõrdund nagu uhvokas Andruski . mejje ei saa 100 korda võimsamale tegelasele kaelamääri oma alandlikkust kui too seda ise ei soovi" - aga kuidas siis Soome, Läti, Leedu suudavad küll 100 korda võimsamale end kaela määrida - ma ei teagi, kas Klaipedasse on juba lubatud Andruse ausammas püstitatud - seal kasvas "tänu" meie Pronksile transiit ju mitmekordseks.

"15) 'ajalukku peavad jääma Eesti strateegilise vara - rautte, elektrijaamade, merelaevanduse, panganduse, samuti Mustpeade maja jt riigi ja rahva vara ärastamine .'
alustuseks ma minestuse ennetamiseks sügavalt ohkan . sest ned asjad juba ajalos ongi !" Ei ole ajaloos - pangandus ja Mustpeade Maja on tänane päev ja kus on garantii, et homme ei hakka me taas raudteed ja elektrijaamu Putinile maha parseldama?

"pangandust minuteada ei sahkerdand maha valitsus, vaid nende kasuahned ning saamatud omanikud" Kas siis kasuahned omanikud valitsevad meie riiki?

"mida ma kostan selle raalitsi valimisekohta . aga kostan seda et põhisääduses pole ültse sätästatud mill viisil äälätatakse" Aga mina kostan seda , et Põhiseaduses on must-valgel kirjas, et valimised peavad olema kõigile salajased, ühetaolised ja võrdsed. Punkt.

Inimese elus on palju võimalusi selleks,et hoida keel hammaste taga.

Ärge jätke neist mitte mitte ainsatki
kasutamata.
Sama lugu on ka neti kasutamisel,
sest kui keel on hammaste taga
ja hambad on risti,saab kõik
netivõimalused ära kasutada.
Selline võimaluste kasutamine ei
meeldi võimuritele,poliitpervertidele,
võltsisamaalastele,pankuritele,
pededele,monopolidele,Ansipile,
Mikserile,Laarile,Savisaarele.
Selline mittemeeldimine ei ole hea ja
kasulik,sest kui meeldid kõigile,siis
kõik on ka Sinuga rahul.
Ja see teeb Sinu liiga rahulikuks.
Ei maksa raisata närve poliitika peale,sest piisab ainult rahast poliitikutele ja nad jäävad ka
Sinuga rahule.
Raha tegemisel kasuta nippe,
lihtsaid,odavaid ja kiirelt teostatavaid tüngatrikke ja ka
suuremaid tüngakäkkisid.
Loe kommentaare ehk mullmollitusi
tingimusel,kui oled alles algaja ja armetu tünameister võ kui puudb raha tegemiseks vajalik tüngateadlikkus.
*** NB!!! The concept is easy!!!
The same way that you burn wood and make heat energy, you should be able to burn metals and get electricity. The difference is that you are not really burning any thing; instead, you are producing a condition for oxidization which by itself is the same as slow burning.