Päts on olnud Eesti ajaloos kõige vastuolulisem isik. Inimesed on tema suhtes võtnud seisukoha isiklikest mälestustes, kellel lapsena silitas pead ja kelle saatis vangilaagrisse ja asumisele.
Eks ajaloolased peavad nüüd vaagima, nagu ka L.Meri suhtes, mida ta meie riigile ja rahvale head või halba tegi.
Eilses saates korraks keerasin saate ,,Otse kümnesse,, peale, kuulasin veidi Kunnase militaarseid soove katta meie maa tankidega ja ausalt öelda hakkas vastu. Mehed võiks siiski ükskord maha istuda ja hakata reaalselt mõtlema, et tänapäeval ei sõdita enam tankidega. Sa võid ju neid panna kasvõi külg külje kõrvale ja vaenlase lennuvägi ja raketid lasevad nad mõne minutiga vanarauaks. Meie relv on diplomaatia. Vahest tundub, et meie mehed elavad ikka veel Vabadussõja uimas, kus me võitsime ainult tänu sellele, et bolševistlik Venemaa ja keiserlik Saksamaa oli 1.M.Sõja tagajärjel verest tühjaks jooksnud. Tänapäeval võivad sõdida ainult majanduslikult ja militaarselt kõrgelt arenenud riigid. Me võiks oma kuke moodi kiremised ükskord jätta.

Eesti tsaaririigi osana kust ilmasõtta mobiliseeriti ca 100 000 meest oli samamoodi verest tühjaks jooksnud kui emamaa ise, peaks selliste väljendite pruukija teadma;

„Kui ei oleks olnud Koltšaki, Denikini, Judenitši ja Milleri vägesid, s.o. Vene valgeid vägesid, kõik enamlaste jõud oleks saadetud Balti maadesse ja Poola vastu.

Aga Eestis mõtlevad, et võitlus Põhja-Läänes oli kõige ägedam.“

Juhan Tõrvand, Eesti kindralstaabi ülem, Eesti vabaduse eest Kornilovi ja Denikini juures võidelnu

Olen väitnud ja ei tagane väitest, et nõndanim. vapsid on leidnud Eesti ajaloos rehabiliteerimist ainult ja üheselt sel asjaolul, et nad ei saanud võimule ja see on suuresti Pätsi teene. Pätsi vastu võitlevad "uusvapsid"
Mussolini Itaalias, Hitler Saksamaal võtsid võimu ja need riigid "saavutasid suurt edu" Sarnased "liikumised" tekkisid üle Euroopa mis impeeriumite languse tagajärjel oli siplemas rahvusluse kammitsais. Tuntuim on vast Osvald Mosley Inglismaal kes seal lõpuks vangistati. Midagi samasugust toimus isegi USA-s. Kõik need liikumised olid loonud poolsõjaväestatud parteid, nagu see oli ka vapside puhul. Vapside võimuletulekuga oleks Eestist saanud kahtlemata (?) Suur-Saksamaa liitlane, Nõukogude baasid sisse toomata jäänud, kommunistide riigipööre toimumata agfa võime kindlad olla - suur sõda poleks toimumata jäänud ja Hitleri Saksamaa ametlike liitlastena oleks meie käsi samamoodi käinud kui käis kogu Ida-Euroopa käsi mis langes kommunistide režiimi alla. Seejuures on vägagi kahtlane, et kas me oleksime elanud ENSV-s, vast ehk oblastis Bribaltika. See artikkel ajab "uusvapsidel" närvi mustaks muidugi?

Mardus 2017-02-22 12:33:59 Tänan! On iseloomulik, et vapside kohta on ajaloolist informatsiooni nö käe ulatuses väga piiratult. Kui, siis seda, et Päts organiseeris Sirgi kõrvaldamise ja muu samas laadis.

Mida see Päts siis lõppude lõpuks tegi - kui vaadata aega enne 1939. aastat? Põhimõtteliselt vaid neid asju, mida vapsid plaanisid võimuletuleku korral teha. Ning nüüd äkki - Päts on suur diktaator ja demokraatia lammutaja ent vapsid, kellede agenda ta üle võttis - ülimad demokraadid. Omaenda oksesse lämbumise hirm teid ei kummita?

Eesti riigi edasise saatuse määras siiski see, et Vabadussõjas oma verd valanud ja võidelnud sõjamehed ja nende juhid muudeti kurjategijateks ja seda ainult Pätsi ja tema kaaskonna võimuahnusest. See määras ka Eesti riigi lõpliku saatuse 1940

http://vapsid.weebly.com/paumltsi-diktatuur.html#.WK4KiIGLTcs

1955. aastal toimusid NATO liikmesriigi Türgi linnades pogrommid kreeklaste kallal. Tapeti maha ka NATO koosseisu kuulunud kreeklastest ohvitserid. Sama juhtus ka ette jäänud armeenlaste ja juutidega. NATO oli abitu ja Lääne üldsus püüdis toimunu maha vaikida.
https://en.wikipedia.org/wiki/Istanbul_pogrom

MARDUS! Kes ja kus on meil need "uusvapsid"?Punaparunitest EKRElased?
No andke andeks!

kui möelda, kelleks kiruks vabsid praegused liberdemokraadid siis kahtlemata parempoolseks äärmusluseks; niipalju on EKREl nendega siis ühist, et sama silti üritatakse külge kleepida neilegi

maali maalt 2017-02-22 08:12:23

---Meie relv on diplomaatia---

Täiesti nõus, maali! Lisaks on ka meie püüdeks (õppetunnid ajaloost) mitte jääda isolatsiooni. Ka kuulumine NATO-sse ja EL-i on meie relvadeks. Teades, et Eesti asub ida- ja läänemaailma piiril oleks ikka väga naiivne arvata, et me saaks siin ilma poolt valimata, nagu mingis vaakumis hõljudes, eksisteerida. Ja kui juba pool valida, siis on selleks ajaloolistel (ja ka tänapäevastel) põhjustel lääs. Lääs on see suund kus me teame, et meie omariiklusel on kordades rohkem perspektiivi kui idas.

XIII sajand – läänlaste sissetung katkestab järgnevaks 700ks aastakse Eesti alal toimuvad arengud omariikluse väljakunumise suunal;

1343 – Jüriöö ülestõus –vabanemispüüe surutakse orduvägede poolt veriselt maha; Eesti kuningad tapetake Paides

alates 1709 - balti-sakslaste ülemvõim jätkub, nüüd Vene tsaaririigi koosseisus

1917 - Vene Ajutine Valitsus lubab Eesti ala varasemad kaks kubermangu liita üheks rahvuslikuks
üksuseks (esimene suurem pluss Idale)

1918 – Saksa okupatsioonivõimud väljakuulutatud Eesti Vabariiki ei tunnusta; Pätsi aetakse taga

1920 – Lenin-Uljanovi valitsus tunnustab Eesti Vabariiki (II pluss Idale)

1940 – N Liit annekteerib Eesti

1991 – Vene Föderatsiooni tunnustab Eesti Vabariiki (III pluss Idale)

2004 – Euroopa Liit omastab osa Eesti riiklikust pädevusest

Nemo muidugi teab, et tema toodud idapoolsed "plussid" võivad vist ära petta ainult lolle. Tema poolt näidatud Vene poolsete - mitte tema tahtest olenevate, välise paratamatuse sunnil - sundkäikude vastu võib vabalt seada kümneid eesti rahvast kestmist ja Eesti riiklust ohustavaid Venemaa poolt initsieeritud sündmusi kus tegutseb Vene poole tahe ilma välise surve või siseriikliku hädavajaduseta.

globalistide propakursuste abiturient võib nüüd palju tahab tirelit lüüa – tema totakat väidet meie kordades rohkemast omariikluse perspektiivist Läänes ei näita ajatabelis miski;

kui meil hakkasid tekkima riikluse alged Lääs tuli ja anastas meid; kogu pikas 700 aastases okupatsioonis ei pakkunud eesrindlik Lääs meile mingeid võimalusi riikluse arendamiseks; ja ega nad meid paratamatusest rõhunud, neile see meeldis;

kui me end iseseisvaks kuulutasime tuli Lääs uuesti, et siia Balti hertsogiriik luua aga sai tappa seistes paratamatuse ees koju tagasi liduda; eks me seepärast tähistagi Võidupühana võitu sakslaste ehk Lääne, mitte Vene üle;

kui paarkümmend aastat hiljem hakati looma Uut Euroopat, siis selles jälle polnud Eestil kohta – H. Mäe „omavalitsus“ võis talvevarustuseta Venemaad vallutama tulnutele küll villaseid sokke koguda kui eestlased ise kuulusid väljasuretamisele, välja arvatud mõningane protsent aarialikuma väljanägemisega eksemplare keda germaniseerimiskõlbulikeks oleks loetud; ega eestlaste germaniseerimine polnuks paratamatus, see lihtsalt meeldis Lääne kõrgema kultuuri kandjatele:

tunnustanud ilma mingi sunduseta 1991. aastal Eesti Vabariiki, kusjuures isegi Bush oma sama aasta suvel Kiievis peetud kõnes oli veel kutsunud üles mitte kõigutama Nõukogude liidri paati, s. o on kutsus üles säilitama Nõukogude Liitu pidamata millekski Eesti vabadust anastab Lääs alates 2004ndast kaudu Euroopa Liidu jällegi osade kaupa meie riiklikku suveräänsust, pumpab meid tühjaks tööjõuressursidest, sunnib nende asemel peale võõrast rassist ja usust kvoodipagulasi ning viib välja kasumi – keegi peale idiootliku kallutaja ei nimetakse seda meie erakordseks perspektiiviks Läänes – kogu ajatabel näitab kõrvalekaldumatult üht – Lääs tuli, lämmatamaks meie tekkiva riikluse algeid, ekspluateeris ja orjastas meid sajanditeks ja kui me taas saime Venelt kätte iseseisvuse leidis Lääs varsti uue tee, kuidas meid jälle oma kanna alla suruda – nende jaoks ei ole see paratamatus, nende jaoks on see nende unelmate poliitika

sa tiblastunud nemo mine kohe päriselt oma igatsetud unelmate Venesse tagasi, ei ole vaja siin "kannatada" Lääne "anastamist" ja muidusööjana pidevalt vingudes Eesti riiki sõimata

sa globalistide pime tööriist – Eesti eest tuleb seista siin, mitte väljamaal kalkuneid kitkudes, kuigi ka neid neid võib mõista - „eluline paratamatus“ sunnib meie kaasmaalasi hülgama kümnete tuhandete kaupa Lääne „õitsvas oaasis“ õilmitseva kodumaa pelgalt oma igapäevaste eluvajaduste rahuldamiseks

Vapsid valasid verd meie Eesti eest, mille tagajärjel saavutasime iseseisvuse, mida me praegu pühitseme. Kas Päts või tema jüngrid valasid verd? Me ei tea ega saa kunagi teada, milline oleks olnud meie saatus, kui Larka, kelle populaarsus rahva seas oli tohutult kõrge, oleks valitud presidendiks. Vapsid, need meie kangelased saadeti vanglatesse, küüditati saartele, kus kohast nad ei tohtinud lahkuda oma pere juurde. Me alati tapame oma kangelasi.
Ega Eesti saatus poleks olnud teistsugune, sest selliste väikeriikide elu ja olu sõltub ikka suurriikidest ja nende huvidest ja kokkulepetest.
Ega Eestis pole midagi muutunud, ajaratas käib ikka mööda spiraali. 1991a. saavutasime uuesti vabaduse ja samuti, kelle juhtimisel, jõul ja mõistusel see toimus (E.Savisaar), hakati kohe teda represseerima, sest võimu võtsid jälle need, kes tegid koostööd internatsidega ja KGB-ga.
Kui S.Endre viimaselt KGB juhilt R.Sillarilt küsis, et mida teha, et võimu juurde ei pääseks endised kgblased, siis Sillari vastas, et aga nad tulid ju ja on praegu võimu juures. Just valiti presidendiks L. Meri ja peaminister oli Laar.
Sellise suhtumisega oma riiki, oma kangelastesse, me võime kaotada kõik. Uskuda mingit ,,päästmise,, juttu ülemeremaade meestelt, on tobedus. Me võidame alles siis, kui me usaldame iseendit ja meie juhte ning kangelasi, mitte ei upita võimule mesikeelseid, lausvalesid jutustavaid inimesi, kelle ainus eesmärk on orjarahva paljaks varastamine.
Kahjuks on sellest orjarahva staatusest väga raske lahti saada.

just selle määratlematuse tõttu ägedaid kihutuskõnesid pidavate ja mõningaid fašistlike liikumiste väliseid atribuute kasutavate vabside valitsemises, kui nad võimule oleks tulnud, Päts ja Laidoner nad ennetavalt kõrvaldasidki; läinud pärast Riigipööret parlamendi ette tervitati neid aplausiga, ka Tõnisson ise tuli kätt suruma; seepärast on seda riigipööre mõnikord ka ka Päts – Laidoner -Rei riigipöördeks nimetatud;

mis puutub Pätsi sõdimistesse, siis Esimese ilmasõja ajal oli ta juba üle 40 aasta vana, reservlipiniku auastmes kuid arst teda rindekõlbulikuks ei pidanud. Palus siis end määrata Peeter Suure merekindluse juurde, mida ka võimaldati;

1918. aastal, nagu juba eespool kirjutatud, ajasid sakslased Pätsi aga taga ja tabasidki; vabanes ta nende küüsist alles novembris 1918 ja mitte kõige paremas füüsilises vormis; 27.11.1918 juhatas ta juba valitsuse istungit kui tulid teated punavägede rünnakust; valitsuses oli edasise käitumisjoone kohta mitmeid arvamusi, Päts pooldas vastupanu; see oligi tema sõjast osavõtt, peale peaministri oli ta sellal ka sõjaminister

Nemo on siin vist küll kõige arukam sõnavõtja. Nii arvavad need, kel mõtlemisvõime veel alles.

Raske on kalduda siia või sinna praegusel ajal,seda võib ainult analüüsida takka järgi.Osa spekuleerib nii ja osa naa,kõigil nagu oleks õigus...
Kui mõelda Petserimaa osa ja Narva taguse okupatsioonile ja selle üle 5% vabatahtlikult annetamisele,mis sai osaks Meri presidendiks oleku ajal.Võrreldes Pätsiga,mida Meri siis väärib?Analoogia on olemas ja olukord ka veel värske.