Head Eesti Vabariigi aastapäeva, nemo!

loomulikult, "Eesti eelkõige"

Vapsid pidasid tekkinud raskuste üheks olulisemaks põhjuseks meie Põhiseadust, mis tõi kaasa keskse võimu (riigivõimu) nõrkuse, viis võimu vabariigi valitsuselt suuresti saagi printsiibil teostatavate erakondade tagatubadesse ja selle kaudu demagoogilisse omavahelisse rivaalitsemisse. Muide, sama viga on ka praegusel Põhiseadusel, mis kirjutati suuremalt jaolt maha EW kehtinud Põhiseadusest. Rahvuslik vapside liikumine oligi tingitud meie riigi segasest sisepoliitilisest olukorrast ja vajadusest stabiilsema riigikorra järele. Põhiseadus tuli parandada ja muuta. Ka praegu on karjuv vajadus muudetud ja parandatud Põhiseaduse järele. On näha, et Eesti edasiminek poliitiliselt kui ka majanduslikult, on takerdunud just vana nn revolutsiooniaegse Põhiseaduse taha.

riigivõim koosneb kolmest komponendist: seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust; EV I põhiseadus andis ülitugevuse (mitte nõrkuse) ühele neist – parlamendile;

kuna aga parlament oli ülitugev siis valitsused said tema mängukannideks; ehk teiste sõnadega, heaks valitsemiseks on vaja võimude tasakaalu;

I põhiseadus sai parlamendi poole kaldu tänu ajameeleoludele ja Asutava Kogu koosseisule (palju sotse) – need mehed lähtusid põhimõttest „võim kuulub rahvale“, sõnad, mida tänapäevgi üsna tihti kuuleb; ja et rahvas valitseb oma saadikute kaudu siis nõnda parlamendikeskne I Põhiseadus sündiski;

praktikas sündis sellisest võimujaotusest aga see, mida rahvas „lehmakauplemiseks“ nimetama hakkas, pidev kemplemine ja sagedased valitsuskriisid; ajapikku tekkis I Põhiseaduse muutmise idee paljudel, ka Põllumeestekogudel (kuhu kuulus Päts), selles mõttes polnud vabsid (selline oli tollane kirjapilt) mingi erand ning I Põhiseaduse reformimise vajadust pole nende avastuseks pidada mõtet; küll liitsid nad oma erakondade vastasele propagandale teisigi elemente, nagu kommunismivastasus (selle rünnaku alla langesid ka sotsid eesotsas Reiga) ning veidi fašistlike liikumiste väliseid elemente; nende Soome analoog on lapualaste liikumine ning sealsest arengust võib näha, kuhu vabsid soodsate asjaolude kokkusattumisel välja oleksid võinud jõuda (avaliku väljaastumiseni riigivõimu vastu (nagu Mäntsäla mäss teispool lahte);

„vabside liikumine oli rahvaliikumine, saavutanud suure populaarsuse läbi massiivse, väga massiivse ja rahvale pealeläinud propaganda (kõnekoosolekud, oma leht „Võitlus“); vabsid ratsutasid üliparlamentarismist maad võtnud tülgastust tekitanud lehmakauplemise, sagedaste valitsuskriiside ja kommunismivastasuse laineharjal (Eesti sotside välissidemed ulatusid ka Moskvani); nende väljatöötatud autoritaarne Põhiseadus jõustus 24.01.1934 nähes ette tugeva käe – presidendivõimu kehtestamise“ - kirjutasin kommis praeguse lehenumbri lugejakirjale „Meie ajaloo puudutamine jätab sügavaid muljeid“;

kui keegi väidab, et praegune Põhiseadus „kirjutati suuremalt jaolt maha EW kehtinud Põhiseadusest“ siis peab ta ilmselt silmas EV IIIndat, 1938 aasta Põhiseadust. See Põhiseadus aga vormistas Eesti presidentaalse vabariigina, mida me ju täna kusagil ei näe ning nägi ette kahekojalise parlamendi liikmete arvuga 80 + 40; kus need kojad siis on, kui ta „suuremalt jaolt“ mahakirjutatud on?

vigade parandus: varasem viidatud komm on kirjutatud vastuseks Elmar Hollmanni lugejakirjale "Repliik ajaloo ja tänapäeva teemadel" (viites on eksitavalt osundatud käesolevale kirjale)

debatid tulised mis kuhugi ei vii...kodu külm ja rahakott tühi tänavad tanke täis...lapsi kutsutakse üles vaimustuma tankidest jm tapariistadest...mida veel tahta ja kuhu on veel edasi minna?

Polnud see Päts ega keegi neist patuta.
Päts ja Lsaidoner ja üks veel panid 2 panka lõhki.Sulastaadi viimsed veeringud korstnasse.

Tolleaegne vapsid olid tekitatud välismaalt....
Vapsidega ei saa EKRET võrrelda,neil oli rohkem sisu ja julgust ja head tahet.Aga vähe teadmisi diplomaatiast ja maailmapoliitikast ja salamõrtsukate võimalustest ja tegutsemismotiividest.

viimane kommenteerija juba väärtustab vabse kuid peab neid millegipärast võõramaa sordiks;

vabsid olid aga ehe kodumaine looming vaid mõningate välismaistelt liikumistelt laenatud atribuutikaga;

ning probleem, mida nad lahendama asusid, oli samuti puht isamaine; maailmapoliitika ja diplomaatia puutus sinna vähe kui üldse; need küsimused muutunuksid vabside juhtkonnale aktuaalseks alles peale võimulejõudmist

vabside liikumise tekke motiivid Oiderma mälestustes:

„Eesti oli demokraatlik vabariik. Kõrgemaks võimuks oli rahvas. Rahva huvide raames erakonnad ehk parteid esinesid oma kandidaatide nime nimekirjadega Riigikogu valimistel. Ükski erakond ei saanud Riigikogu valimistel absoluutset enamust ja valitsus tuli seepärast moodustada erakondade koalisatsiooni alusel. Aastast 1919 kuni 1933. aastani oli meil 20 valitsust ja samal ajavahemikul valitsuste eesotsas 10 eri riigivanemat. Neist kümnest toon näiteks Jaan Teemanti, kes oli riigivanemaks neli korda.
... ... ...
Erakondade tegevus oli arenenud selles suunas, et unustati rahvas, viimast vajati veel ainult kui hääletusmaterjali. Häälte andmine erakondade nimekirjadele tõi esile olukorra, et erakondade juhtkonnad, ka parlamendis, kujunesid elukutselisteks. Ka olid alatised valitsuste muudatused rahvale väga kulukad, sest väljalangenud valitsusliikmetele maksti kolm kuud palka järele. Samaaegselt levis rahva seas ka väljendus: riigi asi hea asi, omakasu peaasi.
... ... ...
Niisuguses olukorras selgus rahvale ja ka valitsusliikmetel põhiseaduse muutmise vajadus. Kuid erakondade poliitikute tõttu ei suudetud jõuda kokkuleppele. Sellises olukorras tekkis rahval kahtlus, kas Eesti on võimeline tegutsema välise hädaohu vastu. See oli ka olukord, mis mõjustas Eesti Vabadussõja juhtivaid ohvitsere kokku tulema, et [luua]organisatsioon kõigile Eesti Vabadussõjast osa võtnud võitlejatele.
Esimeseks suuremaks vabadusõjalaste kokkutulekuks oli juulis 1932 korraldatud Põhja-Eesti vabadussõjalaste päev Tapal. Sinna saabus 3500 vabadusõjalast. Kõnedega esinesid kindral Larka, advokaat Sirk ja advokaat Telg, kes kõik olid Vabadusristi kavalerid. Viimased kaks selgitasid vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise kava (vastavalt 2. kongressi 1931.a. otsustele).“
Gustav Oiderma. Mälestusi.

Küsimus nemole: kas vabadussõjalased = vabsid? Kõikjal meedias öeldakse millegipärast vapsid.

Nemolik iseäratsus nagu hiigelpikad laused ja oma mõttekäikude plokkidesse jaotaminegi.

ajaloost kõneldes võib hõngu lisamiseks kasutada ka omaaegset kirjapilti (VABadusõjalased – VABsid), viitasin sellele ka korra eespool; et b-st ajapikku p saab on aga eesti kirjakeeles tavaline