http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=1358
Miks Tallinna pommitamist juhendasid inglased?

Põhjus on lihtne. Inglastel olid Saksamaa linnade lauspommitamise näol olemas juba nimetamisväärsed kogemused. Oma kogemusi ruttasid nad edasi andma ka partnerile ja sõbrale Stalinile.

http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/789
USA lennuväebaas Punaarmee tagalas piirkonnas: Poltava- Pripjatin- Mirgorod, pommitati Rumeenia sadamalinnu, kavatseti pommitada puruks ka Riia tööstuspiirkonnad.

Vabandan trükivea pärast, mis kommentaari pealkirja sattus. Autor.

http://www.vz.ru/society/2007/7/13/94076.html
Inglased kirjutavad ajalugu ümber. Näiteks kooli lõpetanu ei peagi teadma, kes olid Churchill, Hitler ja Stalin.

http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/998
Saksa – Inglise suhetest: kuningakoda
http://www.duel.ru/200301/?01_6_3
Kui aga rääkida "imelikust sõjast", mis peale 1939. aasta 1. septembrit läänerindel toimus, siis on väidetud, et käisid läbirääkimised Saksa rahandussüsteemi muutmiseks nagu Lääs seda soovis näha.

Sel ajal kui käisid rasked lahingud Itaalias Monte Cassino all, korraldas Tallinna Reaalkooli vilistlane ja III Reichi peaokultist Alfred Rosenberg rituaali Prantsusmaal Montsegueri kloostri varemetel, et kutsuda appi ka jõude teispoolsusest.

http://en.wikipedia.org/wiki/Monts%C3%A9gur#cite_note-1
The Nazis at Montségur?
The Nazis learned of the myths surrounding Montségur from a man named Otto Rahn in 1929, one year after the probable formation of the Ahnenerbe, an institution for research into German racial and cultural ancestry. Rahn wrote two bestseller Grail edited journals linking Montségur and Cathars with the Holy Grail: Kreuzzug gegen den Gral ("Crusade Against the Grail") in 1933 and Luzifers Hofgesind ("Lucifer's Court") in 1937. Rahn joined the SS "Totenkopf" unit as a junior NCO in 1936, the same year that Heinrich Himmler took overall control of the Ahnenerbe, proclaiming himself chairman of the Kuratorium. Rahn was then seconded on detached duty to the South of France in search of the Grail. Himmler's wish was to try and rediscover and reinvigorate Germanic culture. On 13 March 1939 as reported in the National Socialist newspaper Völkischer Beobachter — three days before the anniversary of the fall of Montségur — Otto Rahn mysteriously froze to death on a Tyrolean mountain top. His death is believed to be likely a suicide.
Local sources reported that on the 700th anniversary of the fall of Montségur, 16 March 1944, German aircraft overflew Montségur in strange formations, either Celtic crosses or swastikas, depending on the source of the reports.[2] Some claim that Alfred Rosenberg, Nazi Germany's ideologue and author of The Myth of the Twentieth Century, was aboard one of the aircraft. It is alleged that the purpose of the aerial demonstration was to mark the fulfilment of the prophecy of a 13th century troubadour that at the end of 700 years following the demise of the Cathars, "the laurel will be green once more".

http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Monte_Cassino

http://www.natvan.com/free-speech/fs977c.html
Monte Cassino naised.

Mees laua ääres istumas, klaas veini ja poolik pudel käeulatuses – nii leiti 1980. aasta varakevadel ühest Läänemaa talust surnult Eesti viimane metsavend Johannes Lillenurm. Mis temaga oli juhtunud?
http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/eestimaa-viimase-metsavenna-salaparased-kaigud.d?id=55526876

Ärgem nüüd üle ka pingutame oma „teise vabadussõjaga“. Tegemist oli ikka sundmobilisatsiooniga. Ning samal ajal käis sõda. Täpsemalt – mobilisatsioonist kõrvalehoidmine tähendas karistamist sõjaaja seaduste järgi. Oli isegi spetsiaalne sõjaerikohus. Kusjuures uurimist viisid läbi eestlased julgeolekupolitsei mundris. Üldiselt inimene ikka läheb sõtta, kui talle mobilisatsioonikutse saadetakse!
Võiks sõnastada tollase situatsiooni sedapidi, et valida oli halva ning väga halva vahel. Ei ole kindel, kas leiti kõige parem lahendus? Mälestame langenuid, kuid ärgem maaligem sogast pilti sinna taustale!

Loomulikult oli sundmobilisatsioon, kuid see kukkus okup.võimude kutsel läbi ja mobilisatsioon õnnestus ainult pärast J.Uluotsa ja paljude teiste tuntud ühiskonnategelaste-rahvuslaste üleskutse järel ning üle ootuste hästi! Samuti oli Leegioni koosseisus ka palju vabatahtlikke - n. pataljon "Narva" - kuulsamad ja tugevama vaimuga võitlejad üle idarinde - kui laatsarettides Saksamaal kuuldi , kust haavatu pärit, siis nad sattusid eri tähelepanu alla. Vanad võitlejad kandsid ka võitlusvaimu edasi. Samas mobiliseeritud vene poolele, kes viidi sunnikorras Venemaale polnud üldsegi arvestamisväärsed võitlejad - sõja alguses jooksid esimesel võimalusel üle. 1944. aasta kaitsesõda oli veelgi rohkem ja tõsisem Vabadussõda, kui 1918.-1920. aasta sõda seda oli, kuid et see lõppes raskete kaotustega, siis leidub väga palju neid, kes püüavad seda madaldada, isegi lausa olematuks teha ja Eesti vabaduse eest võitlejaid halvustada. Sest võitjate üle kohut ei mõisteta, kaotajate suhtes püüab aga igaüks oma suurust ja üleolekut näidata!

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=10620

Soome ajaloolase Martti Turtola raamat „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940“ selgitab, miks 1939. aastal Nõukogude sõjaväge võeti Eestis vastu mingi vastupanuta ning Eesti sõjaväeorkestrite muusika ja auavaldustega.
Eesti kaitsevägi integreeriti Punaarmeega ning sõdis Teises maailmasõjas Eesti rahvusüksusena võiduka lõpuni koos tolleaegsete Nõukogude Liidu liitlastega, eesotsas USA-ga. See muidugi tekitab väliseestlaste hulgas palju poleemikat, sest tõde on raske alla kugistada peale poole sajandi kestnud vastupidiste väidete ja müütide levitamist Pätsu ja Laidoneri suhtes.

No ärgem nüüd kahte mobilisatsiooni segi aja. Vabadussõda oli võitlus omariikluse eest. 1944. aasta mobilisatsiooni eel polnud sellest kuskil juttu. Millest selline enesekindlus väitmaks, et Uluots oli see, kes mehed kokku tõi. Uluots avaldas lihtsalt toetust ning kindlasti seetõttu õnnestus mobilisatsioon märgatavalt paremini, kui ilma selleta! Kuid seda ei saa ka 100%-lt väita, sest mobilisatsioon pole päevapealt meeste kokku kogumine, vaid pikem protsess! Peale Uluotsa kõnet aktiivsus suurenes! Mobilisatsiooni viisid läbi okupatsioonivõimu asutused, EW seaduste ning kodakondsuse alusel. See tekitas kujutluspildi, et see on "eesti mobilisatsioon". Pole kahtlust, et need mehed sõdisid õige asja eest, õigemini kujutluspildi eest, et nad kaitsevad oma kodumaad. Oleks mingil imelisel põhjusel sakslaste sõjaõnn pööranud, oleksid mõtted poliitilisest iseseisvusest koos hammastega peast välja pekstud ning vanad teened unustatud! Kuni oma haletsusväärse lõpuni ei tahtnud "Kolmas Riik" midagi teada mingitest liitlassuhetest idarahvastest krantsidega. Kogu see "teine vabadussõda" oli üks petukaup. Laiemas plaanis oli see võõras sõda võõras mundris. Ülejäänu on juba rahvusromantika. Eriti ilmekalt tuli suhtumine välja siis, kui otsustati Eestist taanduda ning katma jäid taganemist just Eesti üksused, kui peenraha! Tunnustagem neid mehi, kes sõdisid õige asja eest, kuid andkem ka aru, et eestlaste visa vastupanu ei omanud laiemas plaanis mingit tähtsust. Sellest ei sõltunud enam midagi. Võiks esitada hoopis teise hüpoteesi, et kui need 10 000nded mehed mehed oleksid mobilisatsiooni kukele saatnud ... ega sellestki midagi poleks muutunud. Eesti oli ammu juba tibladele maha müüdud ning valik oligi halb ning väga halb. See on juba maitse asi, kes mida halvemaks peab!

Rahvaütlemised ja sententsid on teatavasti kahesuunalised ja 50% tõeväärtusega ühes suunas. Eesti tõestas tuntud sententsi teist poolt: kes toidab oma sõjaväge, toidab hiljem ka vaenlase sõjaväge!
Eesti jaoks enne sõda nii nagu praegu Euro-Eesti ajastu kohta see kehtib, tähendas militaarne ettevalmistus eelkõige rahva konsolideerimist sisepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks kaitstuse illusiooni tekitamiseks ja tähelepanu suunamiseks sisepoliitilistelt probleemidelt läbi vaenlase kuvandi loomise ja ühise eesmärgipärase, kuigi absurdse militaarse ettevalmistuse välisprobleemidele.
Markantne näide kaitstuse illusiooni loomisest ja asendustegevusest: üleriigiline kampaania, kus koolilapsed ja kogu rahvas pandi korjama vanametalli ülessulatamiseks allveelaevade Lembit ja Kalev ehitamiseks, mis nagu muu osa kogu sõjavarustusest , tehnikast ja sõjameestest ulatati üsna varsti kandikul saksa täpsuse ja korrektsusega vaenlasele!

J. Uluotsa ja tuntud rahvuslaste üleskutse tõi 1944. aasta mobilisatsiooniga kokku rohkem mehi, kui sakslased arvestasid ja planeerisid, kuid nende mobiliseeritute panus, kelle jaoks ei jätkunud isegi relvi venelaste sissetungi peatamiseks 1944. aasta veebruaris-märtsis olid minimaalsed. Töö tegid ära kiiresti Narva alla kogutud nö vanad, suurte kogemuste, kõrge võitlusmoraaliga ja korraliku relvastusega eesti üksused idarinde teistelt lõikudelt. Nemad oma ennastohverdava võitlusega osutusid selleks kaalukeeleks, mis pani seisma venelaste pealetungi Narva jõe joonel ennekõike kõige kriitilisemal ajal - veebruaris 1944. aga veel ka märtsis ja aprillis. Kuid vanade ja parimate rindevõitlejate mehine vastupanu tõi karuteenena kaasa ka venelaste kättemaksu selle kangelaslikkuse eest - eesti linnade terroripommitamise märtsis 1944.

Olgem ikka täpsed. Pealetungi veebruaris-märtsis pidas kinni III germaani soomuskorpus, kus eesti üksuste osakaal oli üsna tagasihoidlik. Kogenud väeosi oli vähe ning Eesti brigaaad/diviis polnud kaugeltki idarindel, vaid ajas Valgevenes partisane taga. Kui kogemustega üksustest rääkida, siis olid nendeks "Narva" pataljoni ning idapataljonide jäänused, mis 20. SS-diviisiga liideti.

OTSUSTAVAL HETKEL VEEBRAUARIS 1944.OLID 20.DIVIISI ÜKSUSED SIISKI KOHAL JA LIKVIDEERISID VENELASTE SILLAPEAD NING TÕKESTASID VENELASTE EDASITUNGI TALLINNA SUUNAS!
KUID "ESIMESEKS ÜKSUSEKS, MIS MOODUSTATI KIIRKORRAS ÜLDMOBILISATSIOONI TAGAJÄRJEL, OLI EESTI RÜGEMENT "TALLINN" MAJOR R.RUBACHI JUHTIMISEL. SEE 2000 MEHEST KOOSNEV ÜKSUS PAIGUTATI 12. VEEBRUARIL SIRGALA JA AUVERE PIIRKONDA, RIIVISTAMAKS NÕUKOGUDE VÄGEDE LÄBIMURRET" Sergei Sodatovi "Sinimägede taustal" lk 43.

1941. aasta 14. augustil sõlmiti sõjalaeva " Prince of Wales" pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
(USA polnud siis veel II maailmasõtta ametlikult astunudki.)
24. septembril ühines Atlandi Hartaga ka NSV Liit ja need, kelle kohta Atlandi Harta põhimõtted kehtisid, nimelt Londonis asunud Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburgi, Hollandi, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa eksiilvalitsuse. Atlandi Harta Baltikumi staatust ei käsitlenud.

1945. aasta 15. augustil küüditati Eestist Siberisse umbes 400 eestisakslast. Küüditamine lähtus Potsdami konverentsi otsustest, mille alusel küüditati Euroopas 14 milj sakslast, kellest 2 milj selle käigus hukkus. http://www.expert.ru/printissues/expert/2008/30/izgnany_i_ubity/

Küüditati ja tapeti ka ungarlasi.
http://kultuur.elu.ee/ke482_Ungari.htm

Aga kus pergelest eesti rahvuslased siis võtsid, et Atlandi Harta just nende kohta käib. Midagi pidi seal seal siiski olema nii sõnastatud, et see ka Baltikumi kohta võis käia, sest kust siis need iseenesestmõistetavalt Atlandi Hartale asetatatud siinsete rahvuslaste lootused!!!

http://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Dragoon

1944. aasta 15. augustil sooritasid USA ja Prantsusmaa väed dessandi Lõuna - Prantsusmaale.

Balti riikide poliitikud ei ühinenud Atlandi Hartaga, neid ei võetud jutulegi. Balti riike peeti siis NL - i ametlikeks liiduvabariikideks.

-Kellegi M.S. poolt kirjapandud Peressaare KARJAPOISI mälestustest AVINURME lahingust .. See on nii debiilne jutt erinev tegelikust ,et häbi oleks sellist siia kirjutada. Alustame --"Meil oli mets langenud saksa sõjaväelasi täis" ??? Kus on nüüd need uhked saksa sõjaväelased , need nutu-tatised sõdurite salgad" Kuule Peressaare tatnina----- ühtegi sakslast ei elusat ega surnut ei saanud olla Peressaare metsades , sakslased olid juba Eestist lahkunud, kuid võis olla ainult mõni haavatud eesti sõdur kes pääses põgenema kui Mõrtsukas Trankmann andis käsu tankidega lõmastada haavatud eesti sõdurite hobuvoor . Ta võis põgeneda Peressaare suunas läbi metsa ja surra seal kusagil haavatesse (karjapoisi jaoks oli kogu mets täis surnuid sakslasi . Ja need"nutu- tatised sõdurid" ei olnud mingid sakslased vaid noored Sinust veidi vanemad väljaõpetamata viletsa relvastusega eesti piirikaitse rügemendi sõdurid . Kes võib olla polnud saanud püssist pauku ka lasta vaenlase suunas . Nemad polnud mitte "Sinimägedes" vaid Vasknarvas ja muja kus venelane ei rünnanud ja kus neil seega polnudki midagi teha . "Sinimägedest " taanduvaid rindeüksusi julgestas viimasena taanduv pataljon "Narva" (teises kommentaaris kirjutan miks pataljon "Narva" Ambla soos "piiramisrõngasse jäi " ) . Piirikaitse äsja mobiliseeritud poistel ei jätkunud sakslatel isegi püsse anti palju trofee püsse -Inglise,Prantsuse ja Belgia omi . Mis sõjamehed olid need piiriäärest hobuste ja jala taanduvad noored väljaõpetamata eesti poisid. Ja lausa idioodi jutt--- neil olnud Avinurme lahingus SELJATAGA saksa SS mehed kuulipildujatega ,et keegi ei taganeks !? . Peressaare karjapoiss vist luges midagi Stalingradist kus vene julgeoleku väed ajasid vene sõdureid ründama ja kõik taganejad lasti kuulipildujaist maha . Naeru koht oli ka 200 eesti sõdurit olid varjus Peressaare jaama ooteruumi taga (selle väikse kitsarööpalise jaama putka -hiljem vaguni taga --- miks mitte kohe 2000? Kujuta kuidas ühe kitsarööpalise vaguni taha mahub ennast varjama 200 meest ???. õige oli kas 20 või usun 2 meest . Need võisid tõesti püssid põõsasse visata kui kuut Korpusemeest nägid . Huvitav ainult kuskohast need kuus korpuse meest tulid 14 km Avinurmest eemal olevasse Peressaare jaama ? . Minuteada liikusid peale Avinurme lahingut polkovnik Trankmanni väeüksus koos tankidega Porkuni suunas, kus toimus uus lahing eesti sõduritega kes jõudsid varem läbi Pärniku teeristilt . Ka seal lõmastati tankidega jälle haavatud eesti sõdurid . Selle Peressaare karjapoisi luulusi oleks kõlvanud Nõulogude ajal pioneeridele lugeda, mitte meie ajastul kus tõde toimunust kõigile teada .

Ma ei mõista kui palju peab siin kirjutama ,et mõned aru saaks-- EESTI WABARIIK okupeeriti vene Punaarmee poolt juunis 1940 . Kui võõra riigi tankid sõidavad sisse riigi pealinna ja võtavad seal võimu üle nagu tegi Stalini poolt kohale saadetud Zdanov. Kes deklareeris Pätsule keda tuleb määrata uue valitsuse peaministriks ja kõik edasine Kaitseliidult relvade ärakorjamine ja laialisaatmine ja muu . Siis seda nimetatakse kogu maailmas OKUPATSIOONIKS . Kas mõni riik vastavalt oma huvidele seda tunnustas või mitte polegi tähtis .