Kui MRP sõlmimises olevat süüdi Balti riigid, ,siis kes oli süüdi peale sõda toimunud Jalta Konverentsi otsustes, kus Lääne riigid andsid Baltimaad venelasele, pärast aga silmakirjalikult halasid maailma avalikusele, et nad ei tunnista Baktikumi inkorporeerumist NSVL koosseisu

Tassige aga siia neid välismaiseid terroriste ja toitke neid oma näljase rahva arvelt.Kui aga on vaja müüiakse teid pässe silmapilgutamatta maha.

Ajaloo tõde, sõnaga ... e l u k o g e m u s ! Me ei taha sellest midagi teada, vaid hetke päevaprobleemidele lahenduse leidmiseks, valija peibutamiseks oleme valmis eirama ajaloo kogemusi. Samaväärt ajaloolise KOGEMUSE ignoreerimine. Selleks et võimul püsida, lihtsameelse valija häält välja peibutada, lahvatatakse järjekordsete valimiste künnisel ikka ja jälle Vene hirmu ähvardusel rahvuslikust tragöödiast rahvuslik hüsteeria.

Samaväärt katked iseseisvuse taastamise teemal:
Mikk Marran, Eve Vungo, EESTI PÖÖRDUB LÄÄNDE, Kirjastus „Avita”, 1999. Impressumist loeme: Täname Konrad Adenaueri fondi igakülgse abi eest. Lk 11: Teine oluline seadus, mis Riigikogus vaikselt ja Isamaa poolt välja töötatud kujul vastu võeti, oli valimisseadus. 18. juunil 1992 kiitis Ülemnõukogu ägedate vaidluste järel ka valimisõiguse andmise väliseestlastele. Analüüsides 1992. aasta valimiste tulemusi, on näha, et seaduses loodud eelisteta ja väliseestlaste häälteta oleks Isamaal valitsuse moodustamine võimatuks osutunud.
Tarmo Vahteri VABA RIIGI TULEK, AS Eesti Ajalehed, 2011, selgitavast sissejuhatusest, lk 7 loeme: Kogu materjal on pärit autentsetest allikatest. Enamus teosest põhineb meie avalikkusele seni kättesaamatul Eesti ja USA arhiivimaterjalil. Olen tutvunud nendega tingimusel, et säilitan raamatut kirjutades täieliku sõltumatuse.
Lisaks Heinz Valk: KUIDAS ME PÄÄSESIME HELGEST TULEVIKUST. Hea lugeja - loe neid ja Sa saad teada, mis tegelikult toimus 20. augustil 1991 iseseisvuse otsuse hääletamisega seoses.

eks Eesti otsustanud selles pingelises rahvusvahelises olukorras teha panuse Saksamaale kui kasvavale suurjõule ja tõenäolisele võitjale tulevases sõjas, kuigi, nagu Oudekki teab, meiega oleks ikka „ex“ tehtud;

sir Chrucilli jutust on aga kasulik tähele panna, et hädaolukorras tegutseb iga riik eelkõige oma rahvuslikes huvides, mistõttu pärast Inglise-Prantsuse-Vene läbirääkimiste nurjumist oligi Molotov-Ribbentropi tehingu toimumine enam kui loogiline; Hitler lõi sellega Saksamaad vaoshoidva ühisrinde loomisesse kiilu, Venemaa aga lükkas endale kallaletungi edasi;

autori loost koorub ka välja, et riikidel on oma eluliste huvide piirkonnad, eelkõige vajalikud rahvusliku julgeoleku tagamiseks (Koltšak baasidest Balti riikides ja Soomes; NLiidu tegevus II maailmasõja eelõhtul);

Jalta konverents toimus 1945. aasta veebruaris, kui sõda veel kestis; selleks ajaks oli Baltimaade saatus küll juba otsustatud, tähtsaimaks verstpostiks sel teel hoopis ehk Churchilli 1942. aasta 7. märtsi kiri Rooseveldile; Baltimaade eest ei hakatud sõdima kuna Venemaa oli ju võtnud endale pearaskuse võitluses natsi-Saksamaaga ning liitlased teise rinde avamist Euroopas korduvalt edasi lükanud; selline situatsioon polnud kallaletungiks sobiv

Oleks aeg hea tava järgi austada hauarahu ning mitte jälitada kalmistul kaamera ja mikrofoniga mälestuseks hauapaigale lilleõie toojat.
Hauarahu rikkumine, haudade ja matmispaikadele rikkumine või rüüstamine (N S § 234, 235; KrS § 269, 520) on käsitatav kas usu-, kõlblus- või osalt varandusevastase süüteona. Niisugune oli wabariigiaegne Seadus.

Lugupeetavad riikidel on vaid huvid ja tõsistes olukordades lähtutakse vaid riiklikest huvidest. Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa lähtusid vaid oma riiklikest huvidest. USA mille asend mõneti erinev võis endale lubada ka mõneti nn väärtuspõhjast lähenemist tõsi muide ka piiratud kujul. Ustavale liitlasele II ilmasõjas Poolale - siis Poola Vabariigile - seda ei jagunud mis parata. Siit siis Poola Rahvavabariigi kui ÜRO asutajaliikme staatus ja suursaatkonnad Washingtonis, Londonis ja Pariisis. Reaalpoliitika klassika, tegelt. Kus oli aga Eesti Suursaatkond Pariisis, teab keegi? Ja mis sai Eesti Suursaatkonast Londonis ja Eesti riigi kullast Inglise Pangas? Aitüma teat struktuuridele USA-s ja suudeti kanda Peakonsulaadi rent New Yorgis. Niipalju siis väärtustest ja reaalpoliitikast. Riikidel on vaid huvid, nii on paraku.

Alates 1710 kuni aastani 1918. st. enam kui 200 aastat oli kogu baltikum ühendatud Venemaa keisririigiga.Baltikum oligi osa Venemaa keisririigist.Ja oleks edasi olnud osa Vene keisririigist kui bolsevikud poleks mässama ja märatseme hakanud ning riigipöörde korraldanud. Vabadussõjas olid Narva vene gümnasistid ühed esimesed, kes astusid relv käes bolševikele vastu. Lahku löödi mitte tsaari Venemaast vaid bolševike Venemaast. Vabadussõjas sõditi bolševike Venemaaga.Vene rahva teadvusesse jäi Baltikum aastateks ja on paljudele veel tänaseni, endiselt kui Venemaa osa, ajutiselt kodust lahkunud tütreke. Täna teevad meile pigem meelehärmi Homo Sovieticused. Need, kelle lemmik lauluks on "Moi adres ne dom i ne ulitsa.Moi adres Sovetski Sojuz" (Minu aadressiks ei ole maja ega tänav! Minu aadressiks on Nõukogude Liit!)

nemo 2017-05-17 10:56:22

---Venemaa aga lükkas endale kallaletungi edasi---

Viies oma riigi maismaapiirid kokku Saksamaaga, likvideerides puhverriikide tsooni enda ja Sakasamaa vahelt!?!?!

Ära ole naeruväärne, nemo!

Molotov-Ribbentropi sobing ei likvideerinud riike ega viinud kokku mingeid piire, ohmu!

19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.

Postimees 1933
Salaklausel Balti riikide kohta? ... Läti kaitseväe häälekandja "Latvijas Kareivis" toob ära Pariisis ilmuva "Figaro" järele paljastused sõjaväelise salalepingu kohta, mis sõlmitud 3. aprillil 1922. aastal Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. See sõjaväeline salaleping sisaldavat ka erilise klauseli Balti riikide kohta, mis kõlavat järgmiselt: "... kuidas kindlustada Nõukogude Venemaale väljapääsu Balti merele. Demarkatsiooni joon Venemaa ja Saksamaa vahel peab minema üle Salatsi, Volmari ja Ostrovi."...

https://www.rahvaraamat.ee/p/soome-tormi-s%C3%BCdames-i-osa/859079/et?isbn=9789949937387

Erkki Hautamäki: Soome tormi südames.

Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.

NSV Liidu suursaadik telegrafeerib 9.oktoobril 1939 Londonist Moskvasse:
" First Lord of the Admiralty Churchill lähtub seisukohast, mida ta kaitses ka varem, et tänapäeval ei põrku Inglismaa ja NSV Liidu huvid kusagil kokku. Samuti pole Inglismaal alust vastu vaielda NSV Liidu tegevusele Baltikumis. Muidugi võivad mõned sentimentaalsed liberaalid ja leiboristid valada pisaraid seoses "Vene protektoraadiga" Eesti ja Läti üle, kuid sellesse ei saa suhtuda tõsiselt. Churchill mõistab suurepäraselt, et NSV Liit peab olema Balti mere idakalda peremeheks."

15. juunil 1941. aastal esitatud aruandes toob Ühendriikide välisministri asetäitja Sumner Welles ära Inglise suursaadik Lord Hallifaxi arvamuse, et NLiidu nõudmisi Balti riikide suhtes tuleks toetada. Sealjuures oli suursaadik avaldanud arvamust, et Ameerika avalikkus oleks sellega päri. Lord Hallifaxi arvates olevat Balti riigid olnud sajandeid võõraste riikide alluvuses ja temal isiklikult ei olevat Balti riikide suhtes sellist respekti kui näiteks Soome rahva vastu.

Lääs toetas, et Eesti saaks Nõukogudemaa osaks, kaitse alla ja leivale. Eesti käis ise korduvalt palumas, aga ei tahetud võtta. Siis rahvusvahelise üldsuse palvele tuli lõpuks sm. Stalin vastu! Tehtud!

a-j-a-l-u-g-u Venemaa oma ´´kaitseks VALMISTAS ainult
ründetehnikat mitte kaitsetehnikat....jänkid&inglased aga
abistasid seda poolt kes hakkas kaotama NII nad nõrgestasid
saksa&vene mõlemaid pooli...ei ole suurriigid kunagi teiste
VAID ikka oma huvide KASUKS VÄLJAS???

maali maalt 09:49:05 on liba. Olin parajasti spordisaalis sel ajal.

tõsi ta on, et jänkid abistasid juba 40ndal kaotama hakanud inglasi ja 41sel kohe algusest peale Saksamaale kaotama hakanud venelasi; siiski, kui venelased paar aastat hiljem sakslaste vastu initsiatiivi oma kätte võtsid, abi neile jätkus, kestes sõja lõpuni

Skull and Bones Fostered Russian Communism

http://www.paksplace.com/skull&bones.htm