Aastal 1919 teatas Suurbritannia ametnik Churchill, et kuna ajame asumaades äri inimsööjatega, siis miks mitte teha seda ka kommunistidega Venemaal.

1940. aasta 3. märtsil saatis Saksa valitsus Soome valitsusele kirja, milles informeeris Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiidu kavadest Soome ja Balti riikide suhtes.(Mannerheimi arhiivi säilik k/8/24). http://kultuur.elu.ee/ke492_salapakt.htm

Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad ju oma kodumaalt lahkuda. Lahkumise teemat arutati ka II maailmasõja aegsetel liitlaste konverentsidel. Probleemid tekkisid aga logistikaga.

1941. aasta 15. dets. Moskvas alanud Stalini ja Inglise välisminister Edeni kohtumisel jäeti Balti riigid Nliidu koosseisu.

1942. aasta juuni Inglise väljaanne World Review toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.

1944. aasta 5. aprilli “Eesti Sõna” kirjutas peale Churchilli kõnet, et Atlandi Harta ei tee NLiidule takistusi alistada enda alla naaberriike nagu Poola jt., rääkimata Balti riikidest.

http://warfiles.ru/show-42363-britanskiy-rasizm-v-deystvii-genocid-avstraliyskih-aborigenov-1788-1967-gg.html

1941. aasta 1. mai "Times": MRP - pakt oli Stalini hiilgav taktikaline võit.

http://politikus.ru/articles/75412-dva-goda-hitroumnogo-manevrirovaniya.html

1991. aastal uuris Suurbritannia välisminister Douglas Hogg kõigepealt, kuidas kavatsetakse Eestis tagada vene vähemusrahvuse huvid („Päevaleht” 04.09.1991).

15.06.1939 “The News Review”: natsionaalsotsid näevad Eestile vaadates juba riiki, mis on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult nende pihus.

Londoni pommitamises olid süüdi inglased ise!

loomulikult, nemad ju Hitlerile ei panustanud

Inglise instruktorid juhendasid omakorda Eesti linnade pommitamist!

Eesti linnad - sakslaste asutatud ja natsi-Saksamaa Ida-alade koosseisus sellal

Kirikudki on okupatsiooni ja võõrvõimu sümbolid.

tule ja mõõgaga toodud kultuur, millest tasub võtta parim

EU on juba vabamüürlaslik projekt nagu oli NLiitki.

sarnased jah - „ lootus pääseda Nõukogude Liidust viis teise samamoodi käituvasse ühendusse“, rääkis Pärnu Juhtimiskonverentsil Nigel Farage

Euroliit on tõesti vabamüürlaste projekt.Vabamüürlaste projekti viivad läbi sellised tegelased nagu muti,prantsai ja obadus,kes tegutses sellega oma viimse võimu tunnini,tuues meile sisse võõrväed.Kuuldavasti kuuluvat salastatud vabamüürlaste organisatsiooni ka odalisk jm paljud teised.

1940. aasta

19. juuli - Hitler, Balti riigid ei kuulu Saksamaa mõjusfääri.

21. juuli - USA Riigidepartemangu avaldus, milles tauniti ühe riigi „ ükskõik kui võimsa“, teise riigi, „ükskõik kui nõrga“ siseasjadesse sekkumist.
NLiidu esindaja Washingtonis protestis 27. juulil selle avalduse vastu. S. Wells vastas omakorda, et see on „probleem“, mille suhtes „peame kokku leppima“.

24. juuli – Saksamaa välisministeerium keeldus võtma vastu Balti riikide suursaadikute proteste nende NLiitu inkorporeerimise vastu.

21.02.1967 Briti (peaminister Harold Wilson) ja N. Liidu kokkuleppel rekvireeritakse ebaseaduslikult ja jagatakse omavahel kõik Balti riikide arvetel olevad kullavarud (14 tonni) Inglismaal. Eesti arvele langeb sellest peaaegu pool.

1943. aasta 8. juunil algas New Yorgis kohtumine USA presidendi Rooseveldi ja Tšehhoslovakkia endise presidendi Beneši vahel, keda Roosevelt kuulas kui Euroopa eksperti. Leiti, et Besaraabia, Bukovina, Valgevene, Lääne - Ukraina ja Balti riigid jäävad NLiidule. Poolale otsustati anda kompensatsiooniks osa Ida - Preisimaast (Oder - Neisse liinini), Slovakkia kaotab iseseisvuse ja läheb tagasi tšehhide võimu alla.
Hiljem, kui Roosevelt konsulteeris enne Teherani konverentsi samas küsimuses Churchilliga, siis viimane toetas kõike NLiiduga seonduvat, keeldus aga Poolale midagi kompensatsiooniks andmast.
1943. aasta Teherani konverentsil teatas Stalin, et tema ei ole vähem inglane kui lord Curzon 1919. aasta Antanti Pariisi konverentsil. See tähendas, et NL-i piir jääb piki Curzoni liini kehtima ja Baltikum jääb samuti NL-i koosseisu.
http://en.wikipedia.org/wiki/Curzon_Line

http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=30586
http://www.parnupostimees.ee/?id=290469
http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27190

http://arvamus.postimees.ee/3263511/kaarel-piirimae-kuidas-12-martsil-1942-otsustati-eesti-saatus-ehk-litvinovi-ja-roosevelti-salajane-sonum

Kaarel Piirimäe: kuidas 12. märtsil 1942 otsustati Eesti saatus ehk Litvinovi ja Roosevelti salajane sõnum.
Käesolev allikapublikatsioon tõendab aga veenvalt, et 12. märtsil teatas Ameerika president kohtumisel Nõukogude suursaadiku Litvinoviga, et ta ei näe põhimõttelist probleemi, kui Nõukogude Liit väljub sõjast piiridega, mille ta oli suutnud saavutada 1941. aasta juunikuuks.