8.2. Omandireformi elluviimisel POLE KINNI PEETUD ei kehtivast siseriiklikust ega rahvusvahelisest seadusandlusest - tulemuseks: holokaust oma maa ja rahva vastu.
8.3. Kodudest on seadusi rikkudes välja tõstetud hinnanguliselt SADU TUHDANDEID INIMESI PEREKONNITI, rikkudes õigust kodule, laste õigusi jt. inimõigusi, kannatanud on suuremal või vähemal määral ca 80 000 peret, e. iga kuues EV territooriumil elav isik.
8.4. Eesti Vabariik on rahvastiku arvu kahanemise suhtarvu poolest esikohal maailmas. Alates taasiseseisvumisest aastal 1991 on EV territooriumilt lahkunud ca 140 000 inimest s.o iga kümnes elanik..
8.5. ÜRO uuringud näitavad, et 80% Eesti Vabariigi kooliõpilastest soovib pärast kooli lõpetamist suunduda tööle mõnda välisriiki.
8.6. Ligi 1/4 elanikkonnast elab allpool vaesusmiinimumi ja pidevalt suureneb n.ö. "prügikastiinimeste" arv ka nende isikute arvelt, kes on oma kodudest ebaseaduslike kohtuotsustega välja tõstetud.
8.7. Enesetappude suhtarvu, tuberkuloosi ja AIDS-i leviku ja negatiivse iibe poolest on Eesti maailmas esirinnas.
8.8. Äärealadel lahkutakse massiliselt korteritest, kus ei suudeta tasuda korruptiivselt tõstetud hindadega kommunaalteenuste eest, jättes võlgades korterid tühjana seisma, mis suuresti tuleneb ebaseaduslikust privatiseerimisest.
8.9. Ees ootab järgmine seadusjärgsest omandamisõigusest ilmajäetud perede väljatõstmislaine, kus ebaseaduslikku omandisse antud korterite üürihindu planeeritakse lasta vabaks.
8.10. Sakraalehituste ebaõige ja ebaseaduslik "jaotamine" ja "tagastamine" on tekitanud pingeid siseriiklikult ja alla viinud Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil.
8.11. Alates oktoobrist 2002 kestab seadusvaakum, kus Riigikogu tühistas ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse § 13 lg-ga 2 ja § 14 nende koostoimes. Ükski riigiinstitutsioon pole oma seisukohta välja öelnud, kui pikaks võib seadusvaakum venida, samal ajal tõstetakse inimesi jätkuvalt välja nende seadusjärgsetest kodudest.
8.12. Massiliselt on toime pandud ebasedauslikke tagastamisi ja läbi viidud ebaseduslikke erastamisi, mille tulemusel on aastatel 1991-2004 toime pandud ja pannakse jätkuvalt toime inimsusevastaseid kuritegusid.
Samas tuleb tõdeda, et üheski Euroopa riigis pole seni veel loodud pretsedenti, kus välja petetud kinnisvara oleks jäädavalt varga omandisse jäänud.

to vaagija
Eelmised kesknädala kommenteerijad ütlesid ju üheselt välja, et inimesed, kes 44.a punavõimu eest põgenesid, olid natside käsilased. Mina võtsin nende seisukoha ja küsisin sinult, et kas su onu oli nats. Miskipärast ei oponeerinud sa neid, kes põhenikke natsismis süüdistasid, aga kui asi isiklikumaks läks, siis astusid küll onu kaitseks välja. Mina ei arva, et su onu nats oli, mina lihtsalt küsisin, eelmiste kommenteerijate loogikale toetudes. Seda arvavad eelmised kommenteerijad, sinu vasakpoolsed mõttekaaslased.

Küsimus "kas kodanik x on tõesti nii loll, et arvab y" on solvav ju ainult siis, kui kodanik x ongi nii loll, et arvata y. Sina saad aru ja tunnistad, et probleem piiril on venemaa poolel;) Kuidas probleemi lahendada? Mis on keskerakonna lahendused, kui nad võimule tulevad? Kas keskerakond laseb meid okupeerinud võõrriigi õigusjärglasel ette kirjutada kuhu võib ausambaid panna ja mitte?


Venemaaja Leedu suhetest: Eelmisel aastal Venemaa pani 29 leedu transpordiettevõtet musta nimekirja, Leedu ei lubandu riiki Modest Kolerovi, Venemaa keelas mitme leedu piimatootja impordi Venemaale.

Loa protsetiks samal ajal ja samas kohas andid linnavalitsus. Kes juhtis linna 2006.a? Oli see äkki keskerakond?;) Miks andis ta loa provokatsiooniks? Kas tahtis rahvustevahelist vaenu õhutada?;)

Mis siis loosungil valesti oli? Me saime lihtsalt teada, et meie keskel elab limukaid, kes arvavad siiani, et nad eestimaa vabastasid. Vabastamine tähendab vabaduse andmist, meie saime raudse eesriide, küüditamise, väliseestlased.

Põgenemise õnnetus oli see, et piiratud aja tõttu muutus see paaniliseks, mistõttu lahkusid tuhanded need, kes oleksid võinud jääda ja ei läinud tuhanded need, kes olid ohustatud ja pidanuksid kindlasti minema. Paanika ja suured kaotused oli tingitud sõjaeelse Eesti propagandistlikust ajalookäsitlusest, kus Vabadussõja võitu peeti mitte juhuslikuks, nagu see tegelikult oli, vaid paratamatuks, mida saab alati korrata.
Seetõttu puudus täielikult plaan B - kuidas toimida võimaliku kaotuse korral okupatsioonide tingimusis! Vähimgi ettevalmistus mittesõjaliseks vastupanuks ja rahvust säästvaks kollaboratsiooniks puudus seetõttu täielikult.

Minema said need, kel oli ülevedajatele kulda anda. Mingit vennaarmu polnud, luges ainult kuld!

Nii ta just ka ei olnud. Olen paguluses kohtunud paljuid, kes midagi "ülevedajatele" ei andnud, ega kel midagi anda ei olnud.
-Ervin R.

Õige, hiilgavad majanduspoliitikud ja isamaalased on need, kes näiteks riigile miljonites külma teevad!

Ülevedajad ei hakanud isegi nn Tiefi valitsuse liikmeid üle vedama. Uluots oli mõistagi juba varem lahkunud.

Nüüd on selgeks saanud kui palju on Omandireformi käigus toime pandud seaduserikkumisi, on rikutud rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi ja Euroopa seadusi. Järelikult on meil tekkinud korruptiivne maffia, kes tegutseb karistamatult vaid raha nimel, sest kohtunikud on ka seaduserikkujad ja mõned juba vahi alla võetud. Mis loeb neile mingi 100000 sundüürnikku või 100000 töötut. Suurriikides on töötute arv kümneid kordi suurem. Aafrikas võimuvõitluses aetakse kodudest põgenema ja tapetakse samuti sadu tuhandeid inimesi. Kui palju tapeti Kosovos albaanlasi ja horvaate? Süüdi mõistetakse vaid mõned inimesed. Seega Eesti 100000 sundüürnikku saatus ei huvita Euroopas kedagi, ammugi siis Eestis. Nad jäid maffiale ette ja maffia litsus nad laiaks. See on vaeste ja ausate saatus, sest hundid heitsid lambanaha seljast ja on näljased.

to to JB
Sa mõtled näiteks isamaalaste projekti Jüri Vilmis sihtkapital, mis läks pankrotii ja jäi riigile võlgu ligi kolm miljonit kroone makse?;) Kogu asja juhtis veel vana isamaalane Elmar Sepp;)

Mõeldakse näiteks 10 milli Simkat, Tallinna Vee mahamüüjat isamaliitlast Mõisa, Eesti Raudtee erastamisega seotut jne!
Aga pankrott on kapitalismis tavaline asi. Vaata näiteks ametlikke teadaandeid.

NWO nn kuldse miljardi teooria raames raames peetakse Eesti optimaalseks elanike arvuks 200 000, Venemaa jaoks 50 milj. jne.

Väga oluline oli ja kahjuks saatuslikuks osutus see, mida üks hea inimene siia üles tähendas 2010-07-13 01:21:37.

Põgenemine Eestist kujunes meie inimestele valetamise tagajärjel (Narva rinne jääb püsima võiduka lõpuni!) ja Saksa okupatsioonivõimude äraandliku plehkupaneku tõttu paaniliseks, juhitamatuks. Seetõttu lahkuski tuhandeid, kes võinuksid jääda, ega läinud ära või jäid minekuga hiljaks need, kes tõepoolest olid ohustatud, eriti koostöö tõttu okupatsioonivõimudega.

Eriti oluline on aga ükskord ometi selgeks saada, et nii põgenemispaanika kui ka suured ja mõttetud inimkaotused oli tingitud vana Eesti Vabariigi propagandaaparaadi poolt ülesköetud ajalookäsitusest: võit Vabadussõjas polnud juhuslik, erinevate asjaolude õnneliku kokkulangemise vili. Kahjuks oli see ülistatud suursaavutuseks, mida Eesti suudab korrata. Ka Pätsi isikuvõimu aegne intensiivne ajupesu oli üpris ägedalt osa nooremat põlvkonda suunanud maailmas tegelikult kujunenud jõuvahekordi valesti hindama. Ka loodetud toetajad olid huvisuundi vahetanud - nt unelmriik Inglismaa, kes hakkas peagi oma positsioone maailmas kaotama, polnud enam Eesti-sugusest ustavast kääbusest huvitatud.

Seetõttu puuduski ikka veel võidujoovastuses Eestil B-plaan: kuidas oma saatusega toime tulla võimaliku kaotuse korral ja okupeerituna. Päts võis küll paraadikõnes praalida, et Eesti võitleb järjekordse suure võiduni - viimse veretilgani, aga mida ei tulnud, seda ei tulnud.

Praegu võib aga kokkuvõttes siiski öelda, et vaatamata kõigele on Eestil läinud mitte kõige halvemini. Igatahes pärast ENSV-põlve oli veel küllalt kõike, mida maha parseldada või hukka minna lasta, ning ega praegugi veel Eesti päris eurovaeseks pole saanud.

Kas aga nüüd tehakse uusi vanamoodi vigu - arvatakse, et veretult kättevõidetud vabadus püsib niisama? Miks siis praeguste riigivalitsejate hoolimatus oma rahva käekäigu suhtes?

JB-le. Kuigi me maailmavaateliselt oleme diametraalselt vastandid, ometi on mul heameel tõdeda, et ka erinevatele seisukohtadele jäädes suudame omavahel arukalt ja vastaspoole väärikust tunnustades väidelda. See on positiivne.
Vaielgem siis edasi! Minu vasakpoolsemad (mitte vasakpoolsed!) mõttekaaslased ei ole kusagil väitnud, et kõik punavõimu eest põgenenud olid natside käsilased. Aga kahtlemata osa nendest olid. Isegi meie lugupeetud Vaino Väljas olevat juba paadis olnud, kui mamma olevat randa jooksnud ja käratanud: "Poiss, kus sa lähed?" ning tiris poisi paadist välja. Kas Vaino oli natside käsilane? Vabandan, kui lugu sõna-sõnalt nii ei olnud.
Näiteks teame, et pärast sõja lõppu esitas Stalin Soomele ja Rootsile ultimaatumi ähvardusega, et peab tema mõistes sõjakurjategijad talle välja andma. Paljusid see saatus tabaski. Ja paljud võtsid nüüd veel pikema põgenemise ette, et pääseda Stalinile väljaandmisest. Põgeneti edasi Kanadasse ja USA-sse - kes ennast veel suurema natside käsilasena tundsid, põgenesid veel kaugemale maailma kuklapoolele Austraaliasse ja Uus.Meremaale. Näiteks minu täditütar abiellus Stokholmis Nõmme poisiga, kes oli teeninud saksa sõjaväes. Kas nimetada teda natside käsilaseks või mitte, ometi Stalinile väljaandmise hirmu ta tundis ja kaugemale põgenemisest ka loobus, sest soovis oma suure perekonnaga jääda. Ometi elas ta edasi pideva stressi tingimustes ja paraku suri varakult. Täditütar näitas mulle mürgiampulli, mida ta mees oli kogu aeg pintsaku revääris kaasas kandnud, et arreteerimise korral see katki hammustada, et mitte Siberisse surema sattuda. Soovitasin täditütrel see ohtlike jäätmete jaama viia.

Mina ei tea Keskerakonna seisukohta, kuid ise arvan, et suhete parandamiseks esialgu tuleks käituda nii pragmaatiliselt, nagu seda teevad naabrid Soome, Läti ja Leedu, isegi Jaapan.

Keskerakond ei lase kellelgi midagi ette kirjutada ultimaatumi vormis, küll aga on nõus 1/3 eestimaalastega läbirääkimiste laua taha istuma, nagu tehti seda ka Pronksi puhul, aga mis mitte raasugi ansiplaarlastele ei meeldinud.

Leedus võib ju 29 ettevõtet mustas nimekirjas olla, aga küllap on neil veel 129 ettevõtet, kes ei ole mustas nimekirjas. Meie viga on aga selles, et oleme pea kõik mustas nimekirjas.

Olen ka kuulnud, et linn andis samal ajal meeleavalduseks kas ekslikult või kogemata loa, aga et andis loa vastaspoole provotseerimiseks, seda kuulen küll esimest korda. Nii et sa ikka tunnistad, et tegemist oli ikkagi ettekavatsetud provokatsiooniga? No kui tõesti seal loosungil oli kasvõi üks sõna "limukas", siis andis see loosung ikka provokatsiooni mõõdu välja küll. Jah, nemad nimetavad seda vabastamiseks ja Hitleri Eestist väljalöömiseks, mina nimetan seda aga vabastamiseks Hitlerist ja asendamist Stalini okupatsiooniga 50. aastaks.

Kommantaariga 2010-07-13 01:21:37 olen väga nõus.

_to Lühidalt 2010-07-12 12:41:56 2010-07-12 13:15:48
Enamus ei põgenenud kuhugi nn punamõrtsukate eest.
Põgenesid need ja nende pereliikmed, kes olid teinud koostööd Saksa okupatsioonivõimudega._

Tule taevas appi.....muud ei oskagi sellise kommentaari peale kirjutada.

Vaagijatele: mis vahet sel on, mis põhjusel kodumaalt lahkuti?
Miski ei õigusta tühjaksjäänud kodudesse sissekolimist.
Või oli neil kohvritega võõrastesse pesadesse kolijatel kohe selline sisetunne, et punaokupandid kauaks jäävad?

to Loe ja hämmastu

Kui erinevates Saksa jõustruktuurides teenis umbes 80 000 eestlast, siis oli väga paljudel põhjust karta nii enda kui ka oma sugulaste pärast.

Tühi maja oli riigi omand.
Kes omavoliliselt riigi vara endale üritas hankida, see võis end peagi omakorda Siberist leida.

Tõeline klapperjaht algas 11. septembril 1941, kui Saksa julgeolekupolitsei andis korralduse, millega keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis.
Eesti linnatänavate majaseintel ja tulpadel lipendasid kuulutused üleskutsega näidata, kus asuvad juutide korterid. Kui palju oli pealekaebajaid, seda ei saa kunagi teada. Küll on teada, et Eesti juutide vara tassiti laiali. Arhiivis leidub kirju, kus palutakse luba juutide mööbli kasutamiseks.
Peaaegu kõik juutide hävitamisega seotud ring-, nime-, käsk- ja allkirjad, kirjavahetus ning protokollid on eestikeelsed. Nimed dokumentidel tõendavad, et korralduste andjad ja täidesaatjad olid eestlased. Eesti oli judenfrei 1941. aasta detsembris.
Kahjuks on andmeid, et eestlased osalesid juutide hävitamisel ka teistes Ida-Euroopa maades.

massiline kodutuse tekitamine (pealegi seadusandliku kogu eestvõttel) pole muud kui genotsiid.

To : kollaborante jätkus 2010-07-13 22:59:27 _

Eks siis punaokupantide käsilastel tulid mõnusad päevad.....lisaks siit laevadega lahkunute varale algas ka küüditamine ja nende eestlaste varade omastamine.