Ambuja suguvõsas võibolla keegi sai pensioni keskmise palga ulatuses,näiteks tervistkahjustavate tööde eest 49 aasta märtsis.Mina tean,et pensioni saadi 12 rubla!

to Poligrahv Poligrahvovitš 2010-08-18 18:18:20

Rõõm sinu kui personaalpensionäriga siin tutvuda!

to Klaus Völler 2010-08-18 16:58:00
Varsti hakkad sööma kartulikoori nagu lubatud sai!

to JB

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ebameeldiv-ullatus-kommipakis.d?id=32641823
Kaasaegne läänelik firma müüb hallitanud maiustusi!

aitähh-, tõestasid sellega ära et Nõukogude ajal oli toit SUPER, eriti kvaliteetne oli tol ajal poest saadav liha, juurviljad jne. Lausa keele viib alla kui mõtlen need aegu tagasi, kui porgandikotis toimus iseseisev elu, kui lihaletis pidid võtma sellise tüki kus natukenegi tailiha kamara ja peku küljes nägid, rääkimata saiast leivast, need olid mõnusalt kuivatatud et kauem säiliks vist, siis tuleva veel meelde need isuäratavd konservid mmmm, puuviljadest olid poeletid tavaliselt lookas ja ikka kvaliteetseid frukte (meile põhjamaa inimesele ju õunast piisas ja talvel visati ka mõned apelsinid poeletile. Oi, kuidas ma igatsen sedakvaliteetset toitu tagasi. Ja mis põhiline, kuna valikuvõimalusi eriti ei pakutud siis ei pidanud oma pead vaevama, mis liiki vorsti, juustu jne võtta, lähed aga poodi ja võtad seda mis antakse.

mul on ka meeles kuidas sai kunagi aprikoosi järjekorras poolteist tundi seistud. Tänapäeval selliseid enam ei müüda. Siis said kord aastas paljusid asju äkki seniilsele vanamele nagu näiteks Ambuja tundusidki asjad maitsvamad ?

aga kui kvaliteetsed olid tol ajal nuudlid ja makaronid, mäletate ? nii mõnusat makaronipudru sai ainult nendel aegadel, polnud mingit muret, pane makarontsikud keema ja mõne minuti pärast oli tervislik pudru valmis

tööstuskaupadest ei maksa vist rääkida, nende kvaliteet oli nii vinge, et kõik seisid jalad rakku et midagigi saada. Näiteks olid inimesed nõus 10 aastat autoloa järjekorras seisma, et saada eriti kvaliteetse Moskvitsi omanikuks.

väga kvaliteetselt ka ehitati tol ajal, sest kvaliteetne ehitusmaterjal oli saadaval ja tööriistad olid vinged. Neid kvaliteetmaju võite vaatama tulla Mustamäele, Lasnamäele ja Õismäele, siis näete kuidas ehitama peab (muidugi neid pisemat sorti kvaliteetelamuid on kõik linnad täis). Mõnus oli et ei pidanud neid ostma, riik andis neid (sellest polnud muret et mõni ootas 25 aastat)

naised teavad rääkida ülimalt heast kosmeetikast mis tol ajal lettidel oli. See oli võrratu....

to 2010-08-18 21:03:42

Ära pabista, tulemas on sellised ajad, et valik on väiksem kui nõuka ajal!

õnneks mitte, sest Edgar ei saa kunagi valitsema enam.

to eelmisele 2010-08-18 20:49:52

Eestlase jaoks on piisav ka kartulikoortest toitumine. See soov on must - valgel kirjas.

Kena, söömegi kartulikoori, aga see tekitab suure mure: kuhu need kooritud kartulid kõik pannakse, kui rahvas muudkui kartulikoori sööb? Seda juba küsiti kunagi Marjukeselt, ei mõistnud ta vastata ühti.

Tundub, et Hollmanni suguseltsis oli partorge või küüditajaid või mõni selline, kes sai leti alt kraami.

Kvaliteetsest ehitusest siis.Olid suured Lasnamäe-tüüpi paneelmajad, aga olid ka individuaalmajad, mida on praegugi täis eeslinnad ja alevid.Need individuaalid panid püsti väga paljud lihtsad kolhoosnikud-sovhoosnikud, paljud teavad seda ju omast kogemusest.Oli võimalik!Need majad seisavad siiamaani.Muidugi vajavad nad kõpitsemist, sest mida kasutatakse, see kulub.Räägime nüüd praegustest individuaalidest ehk eramajadest.Uhked, kivist ja hästi soojustatud majad maksavad miljoneid ja neid võib teatud linnaosades näha.Kuid kes need püsti panevad?Kas tööline või lihtne maainimene või tavaline intelligent seda suudab?Unistage edasi.Teine sort eramaju on need paljukirutud nn pappmajad, mis ei ole ka tavakodanikule taskukohane.Kui siis pangalaenuga(kui antakse), kuid neid õnnetuid laenajaid ja nende kurbi lugusid teame ka..Kas nõukaajal selliseid ehitati?Ei ole andmeid.Kui need majad pole praak ja pettus, siis mis need on?
Kvaliteedist.Teame, et nõukaajal tehti paljugi plaanist tagapiitsutatuna ning viletsa ehitusmaterjaliga.Kuid eramaja ehitaja tegi endale raskuste kiuste hea maja.Paneelmajade ehitamine oli nagu ta oli.Kuid näeme ka praegu TV-s, näiteks saates "Kaua Võib" lugusid õnnetutest inimestest, kes on ehitajale suured rahad plekkinud, kuid vastu saanud viletsa kvaliteediga, tihti pooliku ehituse.Tihti on need inimesed saanud lihtviisiliselt petta, kuid abi saada pole kuskilt.Kohus?Olge nüüd, teame kõik, palju maksab kohtu kaudu asjaajamine, sest riik on tohutute lõivudega teinud tavakodanikule kohtusse pöördumise peaaegu võimatuks.Pealegi teame ka, kui aeglaselt kohtuveski praegu jahvatab.Nõukaajal ei olnud vähemalt petistel, sulidel ja igat sorti võltsidel ärimeeste asu: need toodi ruttu päevavalgele ja karistus oli ränk.Kes karistab suli praegu?Need vaid irvitavad, ajavad oma firma pankrotti ja petavad edasi uue nime all.Jne, jne...

Kvaliteedi jutt jumala oige!

Ohmoon on jälle omas elemendis, st. õnnist nõukaaega kiitmas. Kuidas siis see lihtne kolhoosnik endale maja ehitas? Sai lihtsalt põllumehe palka ja pani maja püsti? Tellisid riiklikelt ettevõtetelt ehitustööd ja masinad või viskasid kolhoosi kraanajuhile paar pudelit?

Huvitav, minu vanemad olid kah lihtsad kolhoositöölised, aga maja küll ei ehitanud. Ju siis olid laisad inimesed, ei viitsinud riigi/kolhoosi tagant varastada;) Neid laisku kolhoosnikke oli veel, eelistasid kõik miskipärast kolhoosi poolt püsti pandud kortermajades elada.

Samuti on ohmoonil jäänud kahe silma vahele see, et hoolimata paarikümnest aastast iseseisvusest on meie elamufond veel ikka pikalt lääne omast maas. Kui nõuyka ajal nii häid asju tehti, siis kuidas seda küll seletada, et roiskuva kapitalismi tingimustes hulga vingem elamufond välja kujunes?

Kokkuvõtteks: inimene, kelle meelest odavalt valmis ehitatud individuaalelamu kaalub ülesse vabaduse, on üks jälk tegelane.

Elmar, vanasti oligi rohi rohelisem ja sina palju noorem.
Kuidas me ellu jäime selles 50 aastases lollideriigis ja paljud mõistuse säilitasid, on fenomen.
Elmar, ärka nüüd ilusti üles ja keera kalender ja kell käesolevasse aega.
Ja jäta virisemine. Kui oled eestlane, siis tunned rõõmu ainuüksi sellestki, et meil on Eesti Vabariik.
Kui oled endine kommunist, on täiesti andestatav, et iga päev oma parteipiletit suudled ja pisara poetad.

sellest õnnelik olla, et elame Eesti Vabariigis on ikka väga keeruline. Hädaga kuu aega pead vastu, aga siis on kindel parematele jahimaadele minek. Looja, olgu ta õnnistatud, on loonud meid teatavate vajadustega, mis meid elus ja Eesti Vabariiki armastavatena hoiavad. Ja need vajadused tuleb igal juhul rahuldada kui tahame jätkata isamaa armastusega. Nõnda, et õhust ja isamaa armastusest üksi ei piisa,söögi ja olmeprobleemid on õnnelikuks olemise ja isamaa armastuse võimalikuks tegemiseks esmaselt vajalikud. Sellest loo autor kirjutabki kui mõni pole võimeline tema sõnumist aru saama.