Uskumatu, Leps peab riigireeturit ja rahva okupatsiooni tõukamist suurimaks riigimeheks.... On kahju, et Laidoner ei täitnud oma kohust lõpuni ja ei pannud Pätsi seina äärde... Täna on mõlemad mehed Eesti riigi reeturid. Kas on veel mõni inimene, kes oleks Stalinil nii soosingus, kui Pätas oli? Päts suri voodis ja see tähendas Stalini puhul palju...

Ei nõustu artikli pealkirjaga.
Suurim Eesti riigimees läbi aegade on olnud JAAN TÕNISSON

jätan Ando tunndepuhangud k'ommimatta ning majnin vajd mõnnd ekksikust .
1) tegemist pole 1937.a põhis'äädusega, se oli 1938.a põhis'äädus . tähhtis pole ju see kuj midagi akati koosstama aasstal 1029 vajd see et se kauatehtud kaunikene jõusstus 1731 ehk siis on tegemist 1731.a ürikuga .
2) minngit s'ääduslikkust 1938.a põhis'äädusel polld . sellega oli lugu täppsält samuti et ta oli olemas tänu t'oorele j'õule ehk 'te vakto' nagu on viimased 20 aasstat võjmulolld kuritegelikud jõugud .
küll aga t'eame ajaloosst et paljugi sisult õjjgusetust saab vormilt õjjguslikuse n'jj'öölda tagant järäle . nii oli ka selle 1934.a rahhvavaenuliku riigip'öördega ja sellejärrgnäva rahvastejjrava isevalitsemisega . ajttab sellele k'aasa rahvas ise sest riikk oma olemuses saab toettuda ajnult rahhvale . nii ej saa ka k'eegi mejlt võtta õjjgust isesejjsvusele sest see on mejjl juba 1918.a'st saatti . küll võjme ise oma rahhvaäälätustel isesejjsvusest kuj jookksvast sejsundist l'oobuda nagu tegime 2/3 reetturitesurrvel 2003.a .

saan aru et Ando kasutab õjjgust ajnult siis kuj se vasstab tema s'oovidele võj välljam'õeldistele ning need on pehhmelt'ööldes 'kõvasti' kallutatud et mitte'öölda vatsuli .

ekksikust - ekksimust

sellejärrgnäva - sellelejärrgnäva

Hr. Sulev Kasvandik, kas teie ei tea, et Jaan Tõnisson tervitas Eesti astumist NSVL-i nagu ka paljud meie haritlased. Kuid NKVD mehed talle sellegipoolest ei halastanud ja Tõnisson astus hoopis vangla müüride vahele.See tõestab veelkord grusiin Stalini mägiröövli taktikat, et tuleb anda mesimagusaid lubadusi ja siis nuga selga lüüa. NSVL oli ju grusiinide mägiröövlitest bande kontrolli all. Samuti on praegu Eesti välis-eesti ja saksa maffia kontrolli all. Kuid Pätsi nimetada võib praegu ju igatmoodi, eks neid tagantjärele tarku on alati leidunud.Mida oleks Päts pidanud siis tegema Eeesti riigi heaks? kas laskma kuul pähe? Ega see poleks riiki päästnud.Moskva oli ju salakavala plaani kavandanud kui ultimatiivselt nõudis baaside lepingut või muidu... Edasi poola allveelaeva Orzeli põgenemine ja seostamine Narva lahes mingi vene parza uputamisega. See oli nii räpane süüdistus aga midagi polnud teha, tuli alluda, sest kusagilt polnud abi loota. Oli ju Prantsusmaa langenud ja sakslased pommitasid Londoni puruks.Ei oleks aidanud Pätsi enesetapp. Kui oleksime vastu hakanud, oleks inimkaotused suuremad olnud ja siis poleks vaja olnud mingit Varese valitsust, oleks taastatud Peetri-aegne impeerium. Ning sama oleks tehtud ka 1944.a. Siis oleks Eesti jäänud vaid kubermanguks ja eesti keel oleks riigikeelena keelatud. Kõik valitsusasutused oleks täidetud venelastega. Ikkagi Päts vähemalt säilitas eestluse.

NL-i luure üks juhte Pavel Sudoplatov kirjutab oma mälestustes: «Vahest kõige muljetavaldavam oli meie residendi V. Jakovlevi korraldatud koostöö Eestis. Ehkki Eesti president Konstantin Päts ei kirjutanud 1930. aastal alla värbamiskohustusele koostööks GPUga, oli ta sellest hoolimata meie rahalisel ülalpidamisel kuni 1940. aastani. Kui ma õigesti mäletan, oli selle kohta koguni NSV Liidu valitsuse eraldi otsus."
Jossif Stalin oskas talle osutatud teeneid hinnata. Nii K. Päts, kui ka J. Laidoner elasid kauem, kui Stalin ise.

Jälle tuleb nõustuda "muigaja" kommentaariga . Tõesti Päts oli "seljaga vastu seina" ultimaatum tähtaeg oli 24 tundi, selle ajaga poleks Eesti riik midagi suutnud teha . Ei olnud mingeid nimetamisväärseid kaitserajatisi Narvas ,ja isegi suured laod täis Eestis valmistatud tankimiine seisid Hiiul. Need oleks pidanud ammu juba mahapandama Vene- Eesti piirilähedal . Samuti ei pandutki mass-tootmisse eesti oma "arsenali automaati" . Ikka selleks ,et näidata kui "erapooletud " meie oleme ja ei valmistu sõjaks . Nüüd jah ajaloo jaoks oleks Päts võinud omale kuuli pähe lasta , kuid ei olnud mehel selleks "selgroogu".

Vaikival ajastul levis nali: " Avaõhukooli avamisel viibis president Konsatantin Päts; õnnistamist toimetas ülempreester Nikolai Päts; maja võttis vastu Riigiparkide Valitsuse direktor Peetre Päts; tervitusi ütles haridusministri abi Voldemar Päts; õnnitles Vabrikantide Ühingu juriskonsult Viktor Päts; püksi tegi Matti Päts; varastatud oli leivapäts."

Ülivajalik ülevaade tollastest oludest ja Eesti saatuse kujundajaist. Kõiki neid fakte ja isikuid on vaja meeles pidada, muidugi nende vääriliselt. Olulist teavet pakuvad ka mõned kommentaarid.

Eesti neljast põhiseadusest (1920, 1933, 1938, 1992) on kõige halvem ja ebademokraatlikum praegune, kehtiv 1992.a. põhiseadus. Ei näe ta ette ei rahvaalgatusi, referendumeid ega presidendivalimisi. Vastik on jälgida, kuidas pidevalt upitab ennast keegi Jüri Adams, üritades ennast poseerida kui põhiseaduse autor. Minu arvates peaks selle haleda käkerdise väidetav autor ennast pigem kuhugi elu lõpuni ära peitma häbist.

Aastal 1936 korraldas Päts kehtivat põhiseadust eirates rahvahääletuse Rahvuskogu moodustamiseks, mille ülesanne olnuks muuta põhiseadus. Kummaliselt läbiviidud hääletusel sai Rahvuskogu 75% poolthääli, mida Pätsi poolt kontrollitav ajakirjandus tõlgendas kui suurt poolehoiuavaldust Pätsile. Fakt on aga, et see hääletus ei olnud demokraatlik. Vahepeal oli viidud vanglatesse veel üle 700 inimese ja kogu riigi propaganda- ja administratiivmasin pandi tööle poolthääletamise kasuks. Igasugune poolehoid vastuhääletamisele oli keelatud ja vastu hääletama kutsujaid koguni karistati. Esimest korda tuvastati Eesti valimistel ka laiaulatuslikku võltsimist. Need valimised olid seetõttu mõnevõrra sarnased Nõukogude-aegsete valimistega.
Rahvarinnet tunnevad tänapäeval eestlased laulva revolutsiooni ajast. Aga juba 1936. aastal moodustas valitsus Rahvuskogu liikmeskonna valimiseks “Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde” (RR).
Oma kandidaatide tutvustamiseks ja kiitmiseks ning teiste halvustamiseks oli RRil täielik sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Kõikide teiste kandidaatide suhtes jäid kehtima kõik eneseavaldamise kohta varem kehtestatud kitsendused. Valimiseelne olukord muutus nii ebademokraatlikuks, et neli endist riigivanemat esitasid selle kohta Pätsile memorandumi, mis avaldati Helsingis. Suurelt osalt boikoteerisid demokraatiat nõudvad Pätsi vastased valimisi. Nii kujuneski olukord, kus kaheksakümnest valimisringkonnast viiekümnes oli üles seatud ainult Pätsi Isamaaliidu kandidaadid. Valimised toimusidki ainult 30 ringkonnas. Oponeerimata kandidaadid loeti valituks ilma hääletuseta.
Rahvuskogu valmistaski uue põhiseaduse ja see pandi maksma Pätsi dekreediga, ilma rahvahääletuseta. Uus põhiseadus astus jõusse 1. jaanuaril 1938. Seda võib nimetada Pätsi põhiseaduseks. Tema toimetamisel ja tema poolt kehtestatud valimisreeglite alusel loodi Rahvuskogu, põhiseaduse kava, tema juhtimisel võeti see Rahvuskogus vastu ja tema dekreediga see kehtestati. Võrreldes eelnevaga, vähendas see rahva õigusi, suurendas riigipea võimu ega garanteerinud enam kategooriliselt kodanike põhiõigusi. Nõnda kehtestatud riigikord ei olnud enam rahvavalitsuslik-parlamentaarne. See oli uus riigikord millele peaminister Eenpalu pani nimeks “juhitav demokraatia”.

http://et.wikipedia.org/wiki/Suur-Soome_idee
Suur-Soome idee pooldaja Eestis oli Konstantin Päts, kes tegi korduvalt ettepanekuid Eesti-Soome ühisriigi loomiseks.
http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/GrabbiHellar_Patsi_kiri_TUNA2005_1.pdf

1939. aasta 8. septembril pikendas president Päts kaitseseisukorda ehk vaikivat ajastut, mida iseloomustasid üheparteisüsteem ja tsensuur, veel kahe aasta võrra.

Ükski teine institutsioon peale 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poleks saanud Eestit Nõukogude Liidu koosseisust rahumeelselt ja verevalamiseta välja tuua.
Eesti Komitee oli rahvusvahelises plaanis mitte keegi. Eesti Komitee inimesi ei tuntud ega respekteeritud välismaal, nagu respekteeriti Ülemnõukogu liikmeid
1991. aasta 20. augusti variandid:
1. Taastada Eesti riik 1938. a. põhiseaduse alusel.
Praktiliselt osutus see võimatuks, sest täielikult puudusid tolleaegsed võimuorganid ja struktuurid. Ei olnud valitud presidenti, kahekojalist parlamenti jne.
2. Kuulutada välja uus riik Leedu eeskujul. Sellel oli toetajaid, kuid ka palju vastaseid.
3. Leida kompromiss, mis arvestaks õiguslikku järjepidevust ning oleks ka praktiliselt realiseeritav.

Pärast Leedu, Läti ja Eesti juhtide kohtumist George Bushi ja James Bakeriga toimunud konverentsil märkis Godmanis: „Riigisekretär Baker palus meil samuti leida iseseisvuse saavutamiseks mingi selline mehhanism, mis ei saadaks NLiitu häbisse.”” („Päevaleht” 09.05.1991)
Mehhanism, mis „NLiitu häbisse ei jätaks”, leitigi. Ühe nn okupatsioonivõimu esindaja ja üheksa nn okupatsioonivõimuga kollaboreerunud Eesti Kongressi esindaja separaatkokkulepe sundis EV kodanikkonnale peale Põhiseadusliku Assamblee. Põhiseaduse eelnõu, mis Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks sai ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli tegelikult juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Ülo Nugise sõnavõtt Eesti TV-s 27. juunil 1992, kus viimane kinnitas eetris veel kord põhimõtet, et kui rahvas põhiseaduse poolt ei hääleta, siis ülemnõukogu laiali ei lähe, millel on omad tagajärjed jne. Seega referendumil ei ütelnud rahvas jah-sõna mitte USA-s valminud ja kohapeal Põhiseaduslikus Assamblees „iluravi” saanud uue põhiseaduse eelnõule, vaid ütles eelkõige jah-sõna ülemnõukogu laialiminekule.
http://www.nommevalitsus.org/?p=306

1937. aasta EV põhiseadust, mis hakkas maksma 1. jaanuaril 1938 .aastal nimetati ka Pätsi põhiseaduseks.

Kahju .et ei läinud läbi President Pätsi ettepanek luua Suur-Soome riik millisesse kuuluks ka hõimurahvana Eesti .Võib olla oleks ka eesti ajalugu olnud soodsam sellele mis toimus ja ärajäänud verine Vene okupatsioon Eestis . Kui Mannerheim ka siin oleks valmistunud riigikaitseks --kes teab . Kuid oli poliitiliselt kuidas oli president Pätsi valitsemise ajal kuid majanduses läks hästi ja eriti hästi põllumajanduses. Eesti talud olid tugevad "elujõulised".

pole ülttse oluline kass oleks midagi olld nii vaj naa võj kellegiarvates kasulik võj kahjulik . kogu selle tunndelise soga ja ajalos tuhhnimiseüle peab alati valitsema rahhva tahe . on rahvas midagi otsustand sis on ta ka selle'eesst ise vastutav . ja mejje prügikastissobramine midagi ei muuda .
1934.a ja 1938.a rahhvalt midagi ej küsitud ning nii on tegu puhhtalt rahhvavaenuliku tegevusega .

Õigusteadlane võiks ikka seda teada, et diktatuuri tingimustes mingi dokumendi või tegevuse heakskiit on õigustühine. Põhja Koreas on kiidetud ja kiidetakse kõik Kim-ide poolt väljatöötatud seadused 100% -liselt heaks.

Kuna president Pätsi aeg läks majandus kõvasti üles ja eriti põllumajandus, siis seepärast vanemad inimesed mäletavadki teda hea sõnaga.