Jussile, 2010-11-04 00:47:27
Kui 1990. aasta 30. aprilli ENSV Ülemnõukogu otsustas hakata taastama EV-d, siis 1991. aasta 20. augustil üritati ka iseseisvus välja kuulutada lähtudes NL-i konstitutsioonist. Nüüd jäi aga ühe saadiku hääl vajalikust nõudest puudu.
Seega oli Eesti NSV ainus liiduvabariik, kes ei suutnud ise NL-ist välja astuda, ja NL -i juhid pidid tegema mööndusi, et mitte öelda: "jalaga tagumikku andma".

See, et üks intelligent julgeb tänapäeval Eesti peavooluga mitte samal häälel laulda , näitab, t Ruutsoo pole karjerist.Mis puutub aga Endresse, siis tema on ehtne karjerist.Mäletan kui ülikoolis toimusid komsomolisekretäri valimised Alatalu versus Endre, mustati Alatalu mudast mustemals, et Endre võidaks.Uuel ajal hüppas Endre nagu paljud teisedki kommunistid isamaalaste hulka, et ei meenutataks nende endisi tegusid ja hakkasid laulma rahvuslastega ühes toonis ja laimama teisi

to 2010-11-04 09:47:08
_Loomulikult. Vene Õigeusu kirik ei tunnusta Eesti Õigeusu kirikut absoluutselt, kuna selle lahkulöömiseks Moskva Patriarhaadist ei võetud luba Tšekaa vangikongis piinatavalt patriarhilt._

Peale Vene keisririigi lagunemist 1917. aasta revolutsiooni tulemusena andis Moskva patriarh Tihhon 1920. aastal Eesti õigeusu kogudustele autonoomia. Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, mis siirdus 1923. aastal Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdiktsiooni alla.
Aga sellel, et kommunistid kui vabamüürlased kristlasi hävitasid, on ajalooline taust, mis algab templirüütlitest ja erinevatest Prantsuse revolutsioonidest.

http://www.epl.ee/artikkel/405097
Ansipi teadlikust kompartei karjäärist.

Lp Jokk, Helsingi lepete üks põhilisi initsiaatorriike NSVL. lõpetas sama aasta lõpus oma eksistentsi. Mil moel saab täita lepingut partneriga, keda pole?

Võin eksida, aga oli see vist Pariisi harta, millega kinnitati samal aastal omakorda lõpp eraldusjoontele Euroopas, kinnitati Helsingi lepete põhimõtete kehtimist ja rõhutati osalisriikide julgeoleku jagamatust. See tähendab, et eesti riiklusele anti garantii ja me võtsime endale põhimõtteliselt kohustuse Lätile mitte kallale tungida.

Lp :))), ma ei tea, keda sa minusuguste all silmas pead, ent ma ei ole kuskil salanud, et IME esitlejaid (sest autoreid ja välja töötajajid oli vist veel rohkem) oli neli.

Mis okupatsiooni puutub, siis jah, üks asi on juriidiline pool ja teine inimlik pool.
On vist enamusel eetlastest arusaadav, et eestlased ei astunud 40. aastal vabatahtlikult NSVL-i koosseisu.
Kui jälle see juriidiline pool arvesse võtta siis igatahes oleks kasulikum kuulutada NSVL-i tegevus Eesti ajaloolisel territoorium neil aastatel ebaseaduslikuks või okupatsiooniks, mis aitaks välistaks igast JOKK'i laadsete tegelaste jahumised, kas meil oli õigus iseseisvuda või mitte.

Taasiseseisvujale:
Mis 20. augustit puudutab, siis ei tehtud tollel päeval muud, kui TAASKORD kinnitati Eesti iseseisvust, kuna Moskvas arenenud sündmused nõudsid abi ja Lääne tähelepanu.
Pigem võiks pidada taasiseseisvumiseks sel juhul 8. maid 1990, mil eelmisel päeval asutatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tunnistas kehtetuks riigi nimetusega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning taaskehtestas Eesti Vabariigi.

Aga muidu...
Minu arvamus on, et tol ajal oli tegeliku vabanemine nende kõikide liikumiste ja sündmuste koosmõju:
Naftahindade langus maailmaturul.
NSVL-i s..tt majanduslik seis.
Gorbatshov ja uutmine.
Fosforiidi sõda.
Muinsuskaitse liikumine.
MRP-AEG
IME ettepanek
ERSP
Rahvarinne
jne

Sealhulgas ka kohaliku kompartei püüded ennast eestlaste sõbralikumaks muuta (V. Väljas)

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?24304
huvitavat lugemist

http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-teadmiste-kohustuslik-miinimum-eesti-riigi-ja-rahva-aerakustutamise-avaliku-salaplaani-kohta-31012007a.html

Suured operatsioonid algavad alati ettevalmistava rünnakuga, mis tavaliselt aga tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõeldud on. Iseseisvumise instseneerimised algasid müüdiga NLi lagunemisest ja majanduse kokkukukkumisest. NSVLi majandus oli aga just 1980-ndate teisel poolel tugeval tõusulainel.
Alles 1989. aasta keskel algas majanduslangus, mille põhjustas plaanimajanduselt turumajandusele üleminek. Tegelikult ei toimunud niisiis mitte lagunemine, vaid algas perestroika ehk sihiteadlik reorganiseerimine. Ja see protsess oli tõepoolest kaua kaalutud, täpselt juhitud ja on raudse käega praegu elluviimisel. Ning ei alanud perestroika mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks ja oleks seega Stalini kavandatud impeeriumi punktuaalne teostus gloobuse kumerale pinnale punasega stantsitult.
Et otsus langetati just 1987. aastal, on vaidlustamatult tõestatud sellega, et kõikidest Balti ja Ida-Euroopa riikidest hakati KGB arhiive massiivselt ära vedama just tol aastal; 1990-ndate alguses kohapeal olnud toimikud olid vaid teadlikult ettesöödetud kompra.
Varsti pärast seda algaski imepärane IME (Isemajandav Eesti) ja veel imepärasem rahva "spontaanne" enese vabakslaulmine, kuhu saadi massid kohale KGB ja Keskkomitee suure ühispingutuse toel; tõe nimel olgu see välja öeldud. Algas Eesti liidrirolli müüdi kujundamine impeeriumi eduka lagundajana.

to Juss 2010-11-04 11:14:27
_Kui jälle see juriidiline pool arvesse võtta siis igatahes oleks kasulikum kuulutada NSVL-i tegevus Eesti ajaloolisel territoorium neil aastatel ebaseaduslikuks või okupatsiooniks, mis aitaks välistaks igast JOKK'i laadsete tegelaste jahumised, kas meil oli õigus iseseisvuda või mitte. _

Just juriidiline külg on primaarne! De facto - stiilis arvamusi võib aga olla miljoneid, see on sõnavabaduse ja siinse kommentaariumi üks osa.
Aga sellline kuulutamine oleks tühine, sest oleks vastuolus rahvusvaheliste õigusaktidega (osa ka Eesti poolt allkirjastatud!), mis on teatavasti siseriiklike suhtes ülimuslikud.
Ka põhiseadust tuleb tõlgendada või muuta nii, et ei oleks vastuolu rahvusvahelise õigusega. Kui PS segas Eesti liitumist EL-ga, siis viidi ka vastav parandus sisse.
Lissaboni leping ehk EL-i konstitutsioon on Eesti jaoks ülimuslik ja see, kes kontrollib riigi rahandust, kontrollib ja suunab ka tervet riiki, millele on sisuliselt jäetud valla volitused. EL-il on oma välisminister ja Eesti välispoliitika ei tohi olla vastuolus ELi välispoliitikaga.
Endine ENSV piir on nüüd EL-i piir, ja see on kujutatud ka Eesti euromündil.

Konstantin Päts loovutas 21. juunil igati rahumeelselt oma ameti Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles valitsust igakülgselt toetama. Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”” (lk 521). President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11384:kaval-danov-ja-lihtsameelne-eesti-eliit-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3317
Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liit sõlmisid 15. oktoobril 1939 salajase koostööpakti, mille eesmärk oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud koostööpaktiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N. Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=8940

Euromehele: nõus, see ongi see vahe, et kas taodelda juriidiliselt ENSV ja Nõukogude Liitu kuulumise õigustühisust või arutleda teemal, et kas me ikka astusime korrektselt NSVL-ist välja.

to Juss 2010-11-04 11:46:22
Eesti on astunud NL-i juriidiliselt korrektselt ja seda on ka rahvusvaheliste õigusaktidega kinnitatud.

1943. aasta 18. oktoobril algas III Moskva konverents välisministrite tasemel. Osalesid Hull (USA), Eden (Inglismaa) ja Molotov.
Arutati Saksamaa ja Austria jagamist okupatsioonitsoonideks, samuti sõjakurjategijate karistamist, teise rinde avamist, Soomele, Rumeeniale, Bulgaariale ja Ungarile surve avaldamist, et need sõjas poolt vahetaksid.
Samas, 20. oktoobril pöördus Saksamaa välisminister von Ribbentrop Uluotsa ja Kanti poole luua Rahvuskomitee kohaliku Omavalitsuse toetuseks ja sundmobilisatsioonile legitiimsuse saamiseks, mis tähendas seda, et EW poliitikud hakkasid toetama Saksamaad, mil olid omad poliitilised tagajärjed. Inglased mõistsid Uluotsa tegevuse hukka, sest see ei vastanud president Pätsi 1940. aasta otsustele, aga tähendas ka sõjategevust Inglismaa liitlase NL-i vastu.
Näiteks, kui Soome ei reageerinud Inglismaa ultimaatumile lõpetada sõjategevus NL-i vastu ja viia väed tagasi 1940. aasta Talvesõjaga kehtestatud piiridesse, siis kuulutas Inglismaa Soomele sõja.

Jaan, see on kõik tore, aga juriidiliselt on võimalik takkajärgi kinnitada ka seda, kas lepinguosalistele avaldati survet, olid nad teovõimelised vms. Küsimus on selles, et mis on meie eesmärk? Leppida olukordadega?

Лев Соцков: Прибалтика и геополитика : 1935-1945 гг : рассекреченные документы Службы внешней разведки Российской Федерации.
Москва 2009.

1941. aasta 15. detsembril algasid inglaste initsiatiivil Moskvas Inglismaa välisministri Edeni läbirääkimised Staliniga.
1. Arvati, et pärast sõja lõppu hakkavad Euroopas üldjuhul otsustama Inglismaa ja Nõukogude Liit.
2. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks ja Saksamaa territooriumi muudetakse.
3. Nõukogude Liit taastab oma 1940. aasta piirid, saades tagasi Baltikumi ja Bessaraabia.
Poola küsimus jääb Nõukogude Liidu ja Poola lahendada.
Inglismaa saab Norras, Belgias, Hollandis ja Prantsusmaal vajalikud tugipunktid.
4.Juhul, kui Soomes tuleb võimule neutraalne valitsus, siis Soome säilitab iseseisvuse 1940. aasta Talvesõjaga kehtestatud piirides, ainult Petsamo võetakse täiendavalt ära.
(Inglismaa oli selleks ajaks Soomele juba sõja kuulutanud.)
5. Juhul, kui õnnestub Bulgaaria kuningas võimult kõrvaldada, säilib mingis suuruses ka Bulgaaria. Osa territooriumi kavatseti anda Türgile, mille neutraliteet oli liitlastele suureks plussiks. ( Iraan oli selleks ajaks Nõukogude ja Inglise armeede poolt okupeeritud, Türgi tegi lõpliku otsuse Stalingradi lahingu põhjal)
6. Kuna seoses Jaapani astumisega sõtta, oli tekkinud uusi probleeme, siis lükkus edasi Inglise armee saabumine Kaukaasia rindele ja Petsamosse.

Võib lisada, et Saksa - Soome väed ei suutnudki inglasi Petsamost välja lüüa ja Murmanskit kui liitlaste tähtsat transiidikeskust oma kontrolli alla saada. Hiljem andsid inglased Petsamo Punaarmeele üle, toimus liputseremoonia koos paraadiga. Inglise lipp langetati ja Punalipp heisati.

Savisaar tahtis 1991 luua uue Eesti riigi, mitte taastatda EV.
Savisaar tahtis anda kõigile tola jal okupeeritud Eestis elavatele inimestele kodakondsuse.
Samuti tahtis Savisaar anda Ida-Virumaale autonoomia.

Tänu jumalale et need savisaarlased, reeturid ja äraandjad, venestajad, värisevad kusepüksid riiki ei juhi ja ei saa seda ka kunagi teha!

:)

to Juss 2010-11-04 12:22:14

Rahvusvaheline finantseliit ei jätnud Venemaad kui oma käepikendust hätta.
Pärast Bilderbergide Grupi kohtumist andis USA president Clinton president Merile käsulauad kätte, mille tulemusena sõideti üleöö koos Laari valitsuse välisminister Luigega 1994. aasta 26. juulil Moskvasse eesootavaid nn juulileppeid allkirjastama. Need olid koostatud mõistagi vaid vene keeles. Juulilepete eestikeelsetele tekstidele kirjutas Lennart Meri alla alles 20.augustil ja Boriss Jeltsin 5.septembril 1994 („Päevaleht” 06.09.1994).
Tegelikult allkirjastati mitte ainult kaks ( võõrvägede väljaviimine ja sõjaveteranide sots. tagatised), vaid koguni kolm dokumenti. Eesti avalikkuse eest jäi varjatuks kokkulepe (salaprotokoll ?) venekeelse elanikkonna kaitse kohta. Boriss Jeltsin on seda ka isiklikult tunnistanud.
Ka Lippmaa arvates on Eesti-Vene salajane lisaprotokoll tõenäoliselt olemas.
Tähelepanuväärne on aga artikli 8 kolmas lõige, mis ütleb, et kõik rahalised, varanduslikud ja muud pretensioonid, mis on seotud Vene Föderatsiooni relvajõudude viibimisega Eesti Vabriigi territooriumil, kaasa arvatud ökoloogilise ja muu kahju küsimused, loevad pooled täielikult reguleerituks käesoleva lepinguga alates selle jõustumisest.
Laari valitsus kiitis oma ametiaja viimasel päeval lepingu heaks, lisades, et kui Riigikogu selle ratifitseerib, siis tuleb ka Eesti seadusi muuta.
Erinevalt Savisaarest, hääletasid näiteks Tunne Kelam, Mart Laar, Tõnis Lukas, Lauri Vahtre, Jürgen Ligi, Kristiina Ojuland, Mart Siimann, Juhan Aare, Andres Tarand ja Tiit Vähi III valitsus 1995. aasta 20. detsembril juulilepete ratifitseerimise poolt ja tunnistasid sellega, et NSV Liit ei ole Eestit mitte kunagi okupeerinudki.
"Juhuslikult" 19. detsembril oli Riigikogu kinnitanud president Meri otsuse kindral Einselni vallandamise kohta ja kära selle ümber varjutaski juulilepped!
Ka omandireform näitas ilmekalt, et ainsad okupandid olid põliseestlastest sundüürnikud!

to Värisev kusepüks, 2010-11-04 12:32:11

Ega meil aastal 1991 polnud 1938. aasta põhiseadus, mis sätestas riigijuhile diktaatori õigused, kes võis ka Riigikogu laiali saata!
Kõik Savisaare valitsuse otsused pidanuks ka Ülemnõukogu kinnitama. Ülemnõukogu aga ei suutnud just tänu kelamlaste tegevusele isegi otsust NLiidust väljaastumise kohta juriidiliselt korrektselt vastu võtta, sest hääli jäi väheks.
Aga 1938. aasta järjepidevus tähendaks presidentaalset riigikorda ja üheparteisüsteemi. Praegu on tegemist parlamentaarse riigiga. Ka Otto Tiefi valitsus lähtus 1934. aasta Pätsi - Laidoneri riigipöördele eelnenud järjepidevusest.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=119&lang=5&nid=7330
Vastasseis: Rahvarinne ja Eesti Komitee.

to Värisev kusepüks RR 2010-11-04 12:32:11

Tundub, et esinete n-ö enesenimetuse all. Just sedasorti värisejad on alalõpmata püüdnud nimelt usina värisemisega kannuseid teenida, eriti veel siis, kui on tulnud kõrge käsk hakata teisi süüdistama selles, milles ise olete üks suurem spets.

Mis puutub järjekordsesse Savisaare vastu suunatud valesüüdistusse, seekord siis Ida-Virumaale autonoomia andmises, lugege, mida siinsamas lehes meenutab soliidne ja usaldusväärne Oleg Burov - ja kohe on selge, et olete järjekordselt valede teenistuses.

Millal küll saame ükskord tänada taevast, et teiesugused värisevad valetajad kaovad või vähemasti häbistatult vakka on sunnitud olema?

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/article.php?id=31011291
uut lugemist