http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11310
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11339
Kaido Kama varjatud aastad.

to Juss 2010-11-03 23:43:24
Mis on sellel antud teemaga pistmist?

Vastuseks Huvitav Küllile: eelmisel lehel arenev arutelu teemal, kes ja kui palju oli kommunist.
Tänan tähelepanu eest.

Kuule Juss, ma oleksin Sinuga ju päri, aga tundub, et Tunne Kelam on Sinu suur sõber - mulle ei meeldi, et temale nii suure eelistuse teed. Ta ju lausa ideeline kommu ja vaid tänu kellegi Savinale jäid Kelami hingestatud korduvad avaldused tähelepanuta ning suure Eesti riigimehe elulugu plekita.

http://eairc.boom.ru/library/battles_20th_century/
KGB rollist nõukogude võimu kukutamisel nii NLiidus kui ka teistes sotsmaades. Probleeme tekkis vaid Rumeenias ja seal kavatseti kasutada ka kindral Lebedi diviisi.
http://www.iseseisvus.ee/uudis.php?uudis=a3c65c2974270fd093ee8a9bf8ae7d0b
1989. aastal oli näha hämmastavaid muutusi Euroopas. Järsku hakkasid kõik Ida-Euroopa diktaatorid kukkuma. Seda nimetati “sametrevolutsiooniks”. Tegelikult oli see Nõukogude operatsioon!

Vaagijale ja teistele: teeme diili, Kelamit ja endisi kommuniste ei vali. Sobib?

to Juss 2010-11-03 23:53:37
Nii ongi, ainult et sina räägid juutide gaasitamisest!

to Juss 2010-11-03 23:59:38
Ei lähe läbi!

to Juss 2010-11-03 23:41:41
Nõukogude Liidu konstitutsiooni järgi oli Eesti NSV-l vaja 70 Ülemnõukogu liikme häält, et NL-ist välja astuda. Kokku saadi vaid 69!
Sellele vaatamata pigistas Nõukogude keskvõim silma kinni ja aktsepteeris Eesti NSV-d 1991. aasta 6. septembril iseseisva riigina.
Mingist okupatsioonist või selle lõpetamisest polnud juttugi, õigus iseseisvuda lähtus NL-i konstitutsioonist!
Veel samal aastal allkirjastas Eesti OSCE järelevalve all tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakti, millega tunnustas II maailmasõja tulemusena tekkinud riigipiire...

Juutide gaasitamise teema on hea antud siin põhilise vastuolu näitlikustamisel. Oli ju tol ajal erinevate jõudude pealispinnal nähtav vahe selles, mida taodeldi - kas olukorra muutmist NSVL-is kehtiva seadusandluse piires (Savisaar & CO) või iseseisvuse taastamine. (Vahele veel, et ei ole võimalik mitte millegagi kindlaks teha, kas Savisaar tahtis Eesti riiki või IME-t NSVL-is. Võis olla nii, võis olla teisiti. Vastaspoole omariikluse taotlus järjepidevuse alusel oli selgelt välja öeldud algusest peale.) Kui on teemaks okupatsiooni lõpetamise nõudmine, on igasugused jutud NSVL-ist välja hääletamisest totakad (nii nagu näiteks soovitus juutidele viia läbi referendum vms gaasitamise vajalikkusest kolmanda Reichi territooriumil.)
Aga eelnenud jutule lisandub veel kolmas seisukoht, millest räägib Endel Lippmaa, nimelt et augusti hääletus oli üldse mõttetu, kuna sisult kordas lihtsalt 1990 a 30 aprilli otsust asuda taastama Eesti Vabariiki ja juriidiliselt mõjuvad otsused tulid 91 a. 6. septembril.
See sai nüüd veidi "huvitav" mõttelend.

Vastuseks Jokile 1975 aasta Helsingi teemadel:
"...USA ettepanekul nõudsid Lääne delegatsioonid teksti lisalõiku, mida tõlgendati nii, et allakirjutajariigid ei ole oma allkirjadega tunnustanud legaalseks okupatsiooni ja anneksiooni..."
President Ford: "“…Euroopa julgeolekukonverentsi tulemused meie ametlikku mittetunnustamispoliitikat ei mõjuta. Põhimõtete deklaratsioonis territoriaalse terviklikkuse kohta sisaldub säte, et mitte mingisugust okupatsiooni või territooriumi omandamist rahvusvahelise õiguse vastaselt ei loeta seaduslikuks. Ma ei ütle seda avaldamaks lootust, et Euroopa kaardil toimub otsekohe muudatusi, kuid Ameerika Ühendriigid pole loobunud sellest ammu välja kujunenud põhimõttest ega kavatse sellest lahti öelda ka edaspidi.”
"...CSCE algataja oli tegelikult NSV Liit, kes otsis legitiimsust oma Kesk- ja Ida Euroopa riikidest koosneva puhvertsooni jaoks. Juba 1954. aastast oli Nõukogude Liidu välispoliitika üks esmaeesmärke just sellise konverentsi kokkukutsumine, mis arutaks ja võtaks seisukohta Euroopa piiride küsimuses..."

Lõiked pärinevad ajakirjast "Diplomaatia" (püha müristus - toimetuse kolleegiumis on ka Jaak Allik)

1991 aastal, oligi eestil väga hea põhjus tolle leppega liituda - seda tehti iseseisvana, mis kinnitas nüüdsed piirid ka sellesse leppesse. Või sa väidad, et eesti allkirjastas lepingu pärastsõjaaegsete jõujoonte järgi :)

Mälestus aastast 1990. E.Savisaar kohtus väliseestlastega Toronto Ülikooli hoones. Eestlased küsisid milline on teie arvamus iseseisva Eesti riigi taastamisest. E.Savisaar vastas: "On veel kolmas tee." Selline vastus tegi selgeks et E.Savisaare eesmärgiks oli midagi muud kui praegune täielikult iseseisev Eesti. Koduteel küsis üks väliseestlane minu arvamust. Vastasin: "Oli lootustest loobumise õhtu."

R.Ruutsoo nime mäletan tema krillimisest iseseivuseliikumise vastu. Tema jaoks, ka praegu, oli deemoniks erakond kelle nimes oli "...Rahvuslik Sõltumatus..."

mäluvärskenduseks:

Rahvarinde I Kongress. 1988 a. Edgar Savisaare ettekanne.

...Teise osa inimeste nostalgia püüab samuti ajalugu tagasi
pöörata 1939-ndasse, veel parem 1938. aastasse. Neile on iseloomulik see, et
nad ei näe vormi taga sisu. SOOVITAKSE IGAL JUHUL TAASTADA RIIKLIK
ISESEISVUS, mõistmata, et rahvaste enesemääramisel on väga erinevaid
vorme. Rahvarinde eesmärgiks on saavutada uus sisu, mis väljendub
vabariigi suveräänsuses. IME-s, humanismis ja demokraatias. Mismoodi me seda aga teoks teeme, sõltub konkreetsetest oludest, ja need on määratud poliitiliste
realiteetidega. See teist liiki nostalgia on südamelähedane ka mõnele eesti
noortegrupile, kes ei usu, et suveräänsust on võimalik realiseerida teisiti
kui iseseisva riigina; kes ei usu, et ületsentraliseeritud
LIITRIIGIST VÕIB SAADA SUVERÄÄNSETE RIIKIDE LIIT.

Intervjuu filosoofiakandidaat Edgar Savisaarega.
Tönu Kõrda "Maaleht" 05.05.1988

...Teiseks tuleb silmas pidada, et Rahvarinne luuakse
perestroika toetuseks. Kuna perestroika teele asus esimesena Partei, siis
järelikult on Rahvarinne loodud ka Partei toetuseks. Arvan, et praktilises tegevuses kujuneb Rahvarinde üheks põhiülesandeks kõigi jõududega aidata kaasa
NLKP XIX Parteikongressi otsuste kiiremale elluviimisele Eesti NSV-s.

EKP Keskkomitee XI pleenum 09.10.1988a.
Edgar Savisaare sõnavõtt. Avaldati ajalehes "Rahva Hääl"
13.10.1988a.

...Lõpuks. Olen siin kui KOMMUNIST ja saan väljendada vaid ühe
kommunisti suhtumist. Kuivõrd vastuvõetav on see EKP Keskomitee
pleenumile, eeskätt aga partei avalikkusele ja avalikkusele üldse, seda peavad
muidugi teised ütlema.Mida minu arvates praegu ootab reakommunist
parteilt? Tooksin selle kohta mõned mõtted. Kõik me oleme nõus teesiga, et Partei peab koosnema eesrindlikest inimestest. Praegu on see esmatähtis. Midagi
nähtavat selles suunas aga ju ei toimu.Kas siiski poleks õige aeg välja
kuulutada parteiline mobilisatsioon perestroika toetuseks Eestis.

Kus on siin soovi lammutada ENSV-d ja saavutada iseseisvust, ei soovitud isegi Ida-Euroopa sotsriigi staatust.

Jajah 2010-11-03 19:38:22
üldjoontes on Ruutsool õigus.
Paar asja vajab täpsustamist.
Rahvas ei toetanud pimesi RR-i ega selle juhti. Enamus ei usaldanud mitte kedagi. Elukogemus ütles, et iga liikumise taga võib olla kgb, igaüks võib olla agent. Sestap toetati seda, kelle tegevus langes kokku kaugema eesmärgiga (milleks oli iseseisvus) ja tundus antud olukorras realistlik.
RR juht Savisaar puikles algul vastu, kuid siis talitas üldise tahtega samas suunas. RR suuna määras rahvas, mitte liikumise juhid. Neid jälgiti ülima hoolega.
Mingil hetkel taipas Savisaar, et rahva toetuse kadumine tähendaks, et tema nahk ohverdatakse. Iseseisvus, mida ta algul ei toetanud, osutus talle endale ainsaks pääseteeks.

Oma silmas palki ei näe , teise silmas pindu küll::
Lausa hale sinusugusest lollikesest:
!!?? 2010-11-03 22:30:25
Kallas ei ole mingi NLKP (EKP) kõrge ametnik olnud, vaid olitegev hoopis ametühingutes ja see võitles töölisklassi huvide eest. Ansip oli Tartu EKP linnakomitees väike funktionäär, kes ei otsustanud midagi, vaid täitis vähetähtsaid ülesandeid

Loomulikult. Vene Õigeusu kirik ei tunnusta Eesti Õigeusu kirikut absoluutselt, kuna selle lahkulöömiseks Moskva Patriarhaadist ei võetud luba Tšekaa vangikongis piinatavalt patriarhilt.

...ametiühingute kohta: Kehtiv dogma nõuka ajal oli selline- "ametiühingud on kommunismi kool" - mõelge ise kuivõrd kommunismibroilerid olid ametiühingujuhid

to Juss 2010-11-04 00:54:35

Helsinki 1975 lõppaktiga tunnustati Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuste kui rahvusvaheliste õigusaktide tulemusena kujunenud riikide piire.
Ka Soome, Poola, NSVL-i, Saksamaade jne piire.
NSVL-i riigipiire oli juba varem tunnustanud ka ÜRO.
Samuti selgub Nürnbergi tribunali dokumentidest, et Saksamaa okupeeris NSVL-i liiduvabariike, ka Eesti NSV-d.

Meeles on, et Eesti NSV kõrgeim ametiühingujuht - ENSV Ametiühingute Nõukogu esimees kuulus EKP Keskkomitee büroo koosseisu.

to Juss 2010-11-04 00:47:27

Sinusugused teadagi ei taha rääkida, et IME autoreid oli hoopis neli: Kallas, Made, Titma ja Savisaar.
Okupatsioonist ei saanudki juttu tulla, sest juba 1940. aastal oli diktaatorivolitustega president Päts allkirjastanud kõik vajalikud dokumendid nagu ka Inglise - Prantsuse diplomaatia oli soovitanud. Ka vabamüürlasena pidi president arvestama looži nõudmistega.