http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lihula-malestusmark-solvas-ameerikat.d?id=8534532
Saksa mundris eesti sõduri mälestusmärk solvas USAd
http://uudised.err.ee/index.php?0540985
Ka OSCE mõistis Lihula mälestusmärgi hukka

http://www.bilderberg.org/nato.htm
Kui aga rääkida NATO taustast, siis...
SS Oberstgruppenfuhrer Paul Hausser: NATO was formed from the International brigades of the SS

Mart Laar kirjutab Eesti ajaloost vaid poliitiliselt korrektselt ja sündmuste tollast maailmatausta ja konteksti arvestamata. Lähtutakse põhimõttest, et nüüd on Prantsusmaa, Inglismaa, USA ja Kanada meie liitlased, ja pole ilus minevikku meelde tuletada jne. Minevikku tuletame meelde vaid Venemaa suhtes.
Tabuteemadeks on kõik II maailmasõja aegsete liitlaste konverentside otsused aga ka Generalplan Ost jne.
Samas allkirjastas peaminister Mart Laar 1994. aasta 8. novembril juulilepped, mille Riigikogu ratifitseeris aasta hiljem 20. detsembril.
Juulilepete 8. punkt sätestab, et kõik pretensioonid (okupatsioon, rahalised nõuded, territoriaalsed küsimused jne) Vene vägede suhtes Eestis loetakse peale juulilepete ratifitseerimist lõppenuks.
Seega oli üle aasta aega, et Eesti oleks teinud otsuse hoopis Genfi konventsioonist lähtuvalt...
Vene väed lahkusid Eesti NSV piirest ja selle territooriumi on Eesti Vabariik esitanud ka ÜROle registreerimiseks.

http://www.nommevalitsus.org/?p=4862

"Õhtuleht” 13.12.1994

Nõukogude relvajõudude kaadriosakonda
sissekirjutus annab kohtu hinnangul õiguse
lugeda end Eesti alaliseks elanikuks
ja saada töö- ning elamisluba.

Ja mõistagi said sellised erinevalt paljudest põliseestlastest (sundüürnikud) elamispinna ja maa evp - hinnaga erastada ning muutuda omanikeks ja peremeesteks ka Eesti Vabriigis!

VOT .TAk seltsimees -oleks aeg rääkida juba tõtt mitte korrutada siin vene propaganda väljamõeldud "luulusi" nagu oleks Päts ise loobunud Eesti president olemast !? Nagu ei teaks rahvusvahelist õigust . Kui võõrriigi väed vallutavad kas lahinguga või ilma teine riik okupeeritud oli okupatsiooni tingimustes (ähvarduse all Päts koos perega mahalasta) kõik allkirjad ja esinemised õigustühised . Ainult idioot võib uskuda ,et eesti rahvas kes oli rahul oma valitsusega ja elas suhteliselt hästi , seda eriti venelastega võrreldes oleks vabatahtlikult soovinud astuda Nõukogude Liitu !? . Teie kesikud siin võite üksteisele rääkida vene propaganda "luulusi", eestlased ainult muigavad selle jutu peale ja kui veel päris aus olla peale teie kesikute ei telli seda lehte keegi . Ajalehe kioskides teda müügil pole . Kord tahtsin osta ,et ise veenduda ühes artiklis-ei olnud võimalik öeldi seda ajalehte ei osta keegi ja meie ei võta müügiks .

Nõukogude Eestis presidendi ametikohta enam polnud.
Ka 1990. aasta 8. mail, mil Eesti NSV nimetati ümber Eesti Vabariigiks, presidendi ametikohta ei loodud.
Mitte ühegi partei väljaandeid ajalehekioskites müügil ei ole.
Lisaks sedagi, et teised parteid ei luba oma väljaannetes ka kommenteerida, sest vaid nende arusaam on õige arusaam asjadest!
Mõistagi, teiste parteide väljaandeid sinusugused arengupeetusega tegelased ei teagi!

Saksa - Nõukogude mittekallaletungipakti sõlmimine tekitas EW poliitikutes arusaamatust ja paanikat, sest arvati, et Saksamaa tungib peagi Nõukogude Liidule kallale ja selle nimel oldi aastaid tegutsetud.
Admiral Canarise hea tuttav kolonel Maasing saadeti Berliini (mitte aga Londoni või Pariisi) asja uurima. Canaris aga teatas, et ei saa MRP kohta midagi öelda.
Eestis viibinud kontserni "IG Farbenindustrie" direktor Fritz Ter- Meer teatas, et ka peale MRP sõlmimist jätkab Saksamaa endist poliitikat Nõukogude Liidu suhtes. Tema arvates levib Saksamaal arusaam, et Nõukogude Liidu loodusvarad peavad olema kättesaadavad üksnes Saksamaale ja kuna neid vabatahtlikult kätte ei anta, siis tuleb selle nimel võidelda ja selleks valmistuvat Saksamaa juba pikka aega.
Seoses baaside lepinguga saadeti kolonel Maasing koos kaitsepolitsei agendi parun Uexkülliga uuesti Berliini (mitte Londoni!). Saadi teada, et Saksamaa vaatab Punaarmee baasidele Baltikumis kui ajutisele nähtusele.
Nagu von Ribbentropi hilisemast avaldusest selgus, kulgesid MRP läbirääkimised Kemlis üldiselt sujuvalt.
Poola suhtes olevat kiiresti kokku lepitud, sest NL-i jaoks taastati piir, mida juba 1919. aasta 8. detsembril Pariisis Antanti poolt määratud nn. lord Curzoni liin ette nägi ning seda aktsepteerisid mõistagi ka Prantsusmaa ja Inglismaa.
Probleeme tekkis piiri tõmbamisega Balti riikide piirkonnas, mis Inglismaa ja Prantsusmaa poolt oli juba müüdud NLiidule, ja nii ka jäi.

1940. aasta 15. juunil kavandati Balti riikides erinevaid üritusi (Balti nädal, Spordipäev), mille käigus võimu haarata ja siis pöörduda abi saamiseks Saksamaa poole.

http://arvamus.postimees.ee/459920/alo-raun-eesti-oma-siber/
Kui Konstantin Päts oli 1934. aastal Eesti riigi ümber oma sõrme keeranud ja autoritaarselt valitsema hakanud, tekkis tal, nagu isevalitsejatel ikka, probleem: kuhu saata valitsusvastane element. Naaberriigis Nõukogude Liidus oli ruumi küllalt, seal küüditati üleliigsed tegelased Siberisse või Kasahstani. Aga väikeses Eestis?

Liitlased leppisid kokku juba enne Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule
http://nvo.ng.ru/history/2010-10-01/1_coalition.html
"Разговоры велись те, что нам было надо…"
СССР, Великобритания и США достигли перед нападением Германии на СССР важных договоренностей о создании антигитлеровской коалиции

Kui Berliini põhiprintsiibiks oli mittesekkumine NSV Liidu aktsioonidesse Baltikumis, siis mitmes Lääne-Euroopa pealinnas oldi arvamusel, et Nõukogude Liidu käitumine Baltikumis riivab ka Saksamaa huve ning järelikult peaks Berliin sellele kõigele teravamalt reageerima.
Ka Eesti president K. Päts teatas 1940. aasta juuli algul Saksa saadikule Frohweinile, et juba oma majanduslikest huvidest lähtuvalt peaks Saksamaa astuma vastu NSV Liidu aktsioonidele Eestis.
Frohwein oli ainuke poliitik Eestis, kes protestis 17. juunil punalipu heiskamise vastu Pika Hermanni torni kultuuriselts "Licht" liikmete poolt, ja nõudis sinimustvalge taasheiskamist!

Väidetavalt USAs "kokkukirjutatud" ja siin Adamsi nime all väljaantud kehtiv EV põhiseadus on üks korralik näide sellest, kuidas üht põhiseadust kirjutada ei tohi.

Venemaa Föderatsioon märkis piiri maha täpselt nende kaartide järgi, mis Eesti Vabariigi valitsus esitas oma territooriumi kohta ÜRO-sse astumisel ja Euroopa Nõukogu liikmeks saamisel.

Eesmärk oli taastada Eesti Vabariik eksiilvalitsuse kaudu

Taheti tuua Rootsist siia eksiilvalitsuse juhi Heinrich Mark. Kaitseliit oleks olnud tal laeval vastas.
Mark oleks deklareerinud, et eksiilvalitsus annab võimu üle ja määranud Arnold Rüütli peaministriks presidendi ülesannetes. Tema oleks pärast seda valitsuse ametisse määranud.
Algul oli see ka Eesti Kongressi seisukoht. Siis toimus kannapööre, kongressi juhid ei soovinud enam õigusjärgsuse alusel Eesti Vabariiki taastada. Küllap arvasid, et saavad ise võimule. Kongressi juhid osutusid liiga saamatuks, et Eesti Vabariik õigusjärgselt ja tõeliselt taastada.

http://www.nommevalitsus.org/?p=4796

28.aprilli 1992.a. „Rahva Hääl” toob ära USA koloneli ja NATO funktsionäri Tõnu Toomepuu intervjuu, kus viimane rõhutab: „Okupatsiooniarmee ajaloolise mõiste kasutamine praeguste Eestis asuvate Vene vägede suhtes ei ole nende juriidilise staatuse määratlemiseks eriti kasulik.” Tegemist on puhtakujulise demagoogiaga, sest okupatsiooniarmee juriidiline staatus ongi okupatsiooniarmee. Kuid demagoogia demagoogiaks – igatahes umbkaudu 1992.a. kevadest, mil too intervjuu ilmus, algas ka totaalne termini „okupatsiooniarmee” kadumine nii poliitikute kui ka poliitikakommentaatorite kõnepruugist.
Paratamatult tuleb küsida, miks taolised näpunäited Läänest tulevad. Põhjusi on kahtlemata mitmeid ja polemiseerida võib nende üle lõputult, kuid üks olulisimaid on ikkagi see, et Läänemaailm eesotsas USA-ga pole tänini ametlikult tunnustanud, et Balti riigid üldse okupeeriti. Seda tõestab ilmekalt ja veenvalt Endel Lippmaa oma artiklis „Moskva dialektiline mustkunst” 06.04.1994.a. „Postimehes”.
Vastust aga küsimusele – miks 1992.a. taoline metamorfoos üldse toimus, tuleb aga otsida rahvusvahelise õiguse sätetest, mis ütlevad, et referendumid okupeeritud territooriumil on õigustühised. 1992.a. suvel oli ju okupatsioonivõimu poolt kavas läbi viia põhiseaduse rahvahääletuse farss.
------------------
Sündmused Afganistanis, Iraagis jm näitavad, et valimised ja referendumid on õiguspärased ka okupatsiooni tingimustes! Sama võis näha ka Saksamaa ja Austria puhul.

http://vapsid.weebly.com/prohvet-karl-reits.html
Prohvet Karl Reits ja Eesti saatus.

„Uudisteagentuur Associated Press teatas, et USA ja NLiidu vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Washington vastutasuks Moskva jätkuvale toetusele Pärsia lahe sõjas pehmendab oma suhtumist Balti küsimusse. AP teatel olevat Ühendriikide ametiisikud alustanud Balti separatistide veenmist rahvaküsitluse vajalikkuses, et selgitada välja suhtumine iseseisvusdeklaratsioonisse. („Päevaleht” 02.02.1991).

„Eile hommikul jõudis USA- ja Kanada visiidilt tagasi EV ÜN esimees Arnold Rüütel koos teda saatnud EV ÜN esimehe sekretariaadi juhataja asetäitja Raul Mälguga. EV välisminister Lennart Meri koos saatjatega jäid veel Kanadasse. Lennujaamas rääkis Arnold Rüütel lühidalt oma visiidi käigust. Lisaks vestlusele USA presidendi George Bushi ja riigisekretär James Bakeriga kohtus EV ÜN esimees veel USA esindajaga ÜRO inimõiguste komisjonis Ken Blackwelliga ning teistega, „kes mõjutavad rahvusvahelist poliitikat”. Teema oli sama ka riigisekretär Bakeriga, seal käsitati probleeme aga detailsemalt. Arnold Rüütel: „Juttu oli läbirääkimistest, nende juriidilistest alustest. Baker kinnitas: ei maksa kramplikult kinni pidada nn. õigusliku järjepidevuse momentidest”. („Päevaleht” 02.04.1991)”

USA suursaadik Eestis Robert C.Frasure: „USA-l pole otseselt Tartu rahulepingu kohta mingisugust ametlikku seisukohta,” ja lisas isikliku arvamuse, „kuid minu arvates ei peaks praktilisi probleeme lahendades olema liiga kinni juriidilistes seikades,” („Postimees” 23.07.1993)

Rootsi peaminister Carl Bildt: „Rootsi on tunnustanud Eesti iseseisvust praegu kehtivais piires ja ei kavatse seepärast sekkuda mingeisse piiritülidesse” („Eesti Ekspress” 19.03.1993).

Nn. põhiseaduse referendumi eel olid aga nii Toompea esindajate kõnepruugis kui ka pressis okupatsiooniväed muutunud sõbraliku naaberriigi Venemaa vägedeks ehk võõrvägedeks. Et
antud juhul on taas tegemist otsese USA-poolse mõjutusega, annab tunnistust USA armee kolonel Tõnu Toomepuu intervjuu „Võõrvägede staatus rahvusvahelise õiguse järgi” („Rahva Hääl” 28.04.1992).

Pärast Leedu, Läti ja Eesti juhtide kohtumist George Bushi ja James Bakeriga toimunud konverentsil märkis Godmanis: „Riigisekretär Baker palus meil samuti leida iseseisvuse saavutamiseks mingi selline mehhanism, mis ei saadaks NLiitu häbisse.”” („Päevaleht” 09.05.1991)
Mehhanism, mis „NLiitu häbisse ei jätaks”, leitigi. Ühe nn okupatsioonivõimu esindaja ja üheksa nn okupatsioonivõimuga kollaboreerunud Eesti Kongressi esindaja separaatkokkulepe sundis EV kodanikkonnale peale Põhiseadusliku Assamblee. Põhiseaduse eelnõu, mis Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks sai ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli tegelikult juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Ülo Nugise sõnavõtt Eesti TV-s 27. Juunil 1992, kus viimane kinnitas eetris veel kord põhimõtet, et kui rahvas põhiseaduse poolt ei hääleta, siis ülemnõukogu laiali ei lähe, millel on omad tagajärjed jne. Seega referendumil ei ütelnud rahvas jah-sõna mitte USA-s valminud ja kohapeal Põhiseaduslikus Assamblees „iluravi” saanud uue põhiseaduse eelnõule, vaid ütles eelkõige jah-sõna ülemnõukogu laialiminekule.
http://www.nommevalitsus.org/?p=306

Et, 1940. aasta kontekstis nimetatakse Eesti NSV-d õigustühiseks, aga 1991 kontekstis mitte!
Kui Eesti NSV oli õigustühine, siis on iseseisvumisotsus kah õigustühine!

Jüri Adams on väitnud, et kui tahetakse uut põhiseadust, siis olgu ikka tekst enne olemas ja siis alles, arvatavasti J. Adams, hakkab seda vaatama ja kaaluma, kas see kõlbab või ei kõlba. J. Adams ei ole küll see tegelane, kes võtab edaspidi EV mingisuguseid otsuseid vastu uue või parandatud EV põhiseaduse kohta.

Pole tõesti mõtet sovietidega kes püüavad musta valgeks rääkida ja ajaloo tõde võltsida Nõukogude Liidu aegsete luuludega . Kuid neid luulusi rääkige ainult omavahel . Koolides õpetatakse tõelist ajalugu nagu oli , ka ajalehtedes on tõde lugeda eesti rahval .Väga hea ajaleht on "Postimees" . Kirjutage edasi üksteisele "luulusi"mingist NÕUKOGUDE EESTIST . Mina rohkem ei vaidle tõeväänajatega selle nädala lehes ,järgmises lehes küll .