Järjeks eelnevale. Seal oli üsna ükikasjalikult äratoodud Hitleri sõjamasina ülesehitamine Nõukogude Liidus. Vene konstrueerimisbüraades töötati välja ja vene polügonidel katsetadi nii esimesi saksa tanke, lennukeid kui muid relvi. Ka Saksa Kindralstaap ehitati üles Venemaal (Kaiteli eluloost olen lugenud kuidas ta aastaid pendeldas Saksamaa ja Venemaa vahet seda Kindralstaapi ülesehitades ja juhtides. Alles kui Saksamaa oli saanud juba nii võimsaks, et võis sülitada ülejäänud Euroopa arvamusele tõi ta nii kindralstaabi kui oma ülesehitatud väeliikide juhid "pagulusest" koju ja edasine sõjamasina ülesehitus ja relvastamine toimus juba kodumaal. Seal oli ka üksikasjalikult kirjeldatud venemaa osa Saksa-Poola läbirääkimiste nurjumiseks ja poolakate eneseuhkuse ja ülbuse paisutamiseks... Sellel teemal on Venemaal ilmunud 90 dail aastai hulga kirjutisi ja midagi on neist ka eesti keelde ümberpandud. Sellega peaks olema ilma sõnasõnalt vastamata selge kelle vastu oli tarvis seda ühisrinnet organiseerida. Kahjuks olid kõik riigid lihtsameelsed ja uskusi tookordse Venemaa keelitusi-meelitusi ja sellisest ühisrindest ei tulnud midagi välja. Tagantjärgi olid paljud targad aga tagantjärgi tarkus on üldteada...

ühe tema varasema kommentaari juurde. Talvesüja ajal EI OLNUD Kaitseliit laiali saadetud ning siit Vene baasidest Soome ründamise tõttu oli lepingu rikkumise tõttu igati alus baaside väljalöömiseks.
Eesti ja Läti oleksid hiljem siiski uuesti okupeeritud, kuid Soome oleks ilmselgelt saanud paremad rahulepingud.
Aga baaside ultimaatumi ärevatel tundidel keeldus Soome meie saadikut vastu võtmast ning peale lepingu sülmimist käisid soomlased meie saatkonna sildile sülitamas.
--
Küll aga tõmbasid Sinimägede lahingud palju jõudu Soome rindelt ning võimaldasid talle paremaid rahutingimusi.

Kust võtate õiguse rääkida küüditatute nimel.
Kui Te oleksite kirjutanud, et "kuidas paistavad need asjad ÜHE küüditatu silmade läbi", siis oleksite Te esindanud vaid isennast, Teie aga kirjutate "küüditatu silmade läbi". See viimane formuleering aga pretendeerib juba kõigi küüditatute nimel esenemisele. Selleks aga puudub Teil moraalne õigus.

Udo Knaps kirjutas "küüditatu silmade läbi", see formuleering aga on kahe tähenduslik (1) ühe küüditatu silmade läbi nähtu (2) mõiste küüditatu silmade läbi nähtu, mis pretenteerib juba kõikide küüditatute nimel esinemisele. Kes tahtis, see ka sai aru, et praegusel juhul oli tegemist esimese variandiga.

Milleks siin nüüd veel sellist hämamist on vaja? Asi peaks ju küllalt selge olema isegi "seltsimehetajal" - kui Knaps kirjutab sellest, mis paistis "küüditatu silmade läbi", siis on ju tegemist ühe küüditatu kahe silmaga (s.t silmadega), ja pole siin mingit püüdlust käsitleda neid, paljudes paikades küllalt eriilmelisteks kujunenud ajalooseiku kõigi küüditatute nimel. Paraku jääb ka seekord üha enam mulje, et kõige valjemat kisa teevad küüditamise teemadel hoopis need, kes ise ei saanudki "priiekskursiooni" Siberimaale, vaid kelle hõimlased võib-olla koguni piilusid kardinate vahelt heal meelel, kuidas naabreid ära viidi, ning mõtlesid nutikalt sellele, kuidas peremehetuks tehtud varast midagi hõlma alla saada? Veelgi enam, mõned tahavad kehtestada mingi ühtlustatud, "normatiivseks" kuulutatud küüditamise ning soppavad kõiki neid, kes teavad neid kurbi asju kas iseenda tegelike teistsuguste kogemuste või teistest allikatest pärit konkreetsete andmete põhjal. Selline "normatiivne ajalugu" on ju nõukogude ajast meile hästi teada, ja ega Pätsi-aegne Eestigi olnud vaba sellisest "ainuõigest" kroonuajaloost.

on Knaps.
Tema advokaatide silmaring on ahtavõitu ning argumentatsioon primitiivne, sest keelekasutusest rääkimise asemel tullakse välja tont teab mis jamaga.
Soovitan tungivalt tegeleda enesharimisega. Kui teie lugemus oleks suurem, siis mõistaksite suurepäraselt, kui oluline vahe on mõistel "küüditatu arvamus" ja "ühe küüditatu arvamus". Loomulikult räägib Knaps vaid omaenese arvamusest, kuid vaikimisi omistab ta selle arvamuse kõigile küüditatutele.
Palun lugege haritud inimeste kirjutisi . Reeglina leiate te neist alati selgituse, et tegemist on kas isikliku arusaamaga või siis "ühe inimese arvamusega".
Küüditatute seas on Knapsi seisukohad erandlikud - jäägu see tema teada, miks - ning seetõttu oleks just erti vaja rõhutada, et "tegemist on puhtisikliku arusaamaga". Juba loo pealkiri "genotsiidi tunnistajate kannatustest" eitab sisuliselt genotsiidi. Knaps jätab sel moel mulje, et tema enese küüditamine oli igati õigustatud. Samas aga ei sõnakestki sellest, millega ta niisuguse karistuse oli ära teeninud.

Teen hr, Knapsile ettepaneku anda oma toimik arhiivis avalikuks kasutamiseks. See võtaks maha kõik kahtlustused "kolmest tilgast" jne ning annaks tema seisukohtadele hoopiski suurema kaalu.

/to Loo pealkiri on : autoripoolne pealkiri oli "Genotsiidi tunnistaja". Võibolla pidanuks panema hoopis "Genotsiidi ohvrid". / Nii on kirjas juba eespool, seega soovitan ka eelnevaid kommentaare lugeda.
Mart Arold : soovitan lugeda "Siin ja Siberis", seal on kõik oluline arhiivi toimikust välja toodud avalikuks kasutamiseks.

Olen seda raamatut lugenud. No kui KÕIK on seal väidetavalt kirjas, mida siis karta.
Olen ka ise veidi küüditatute toimikuid uurinud, Võibolla hr Knaps tõepoolest ei tea, et NKVD kohalikud esindajad, kelle juures kõik küüditatud pidid kord kuus käima, märkisid asjaosaliste toimikutesse ka agentuurandmed ning need toimikud on Eestis. Just selle toimiku avalikuks kasutamiseks andmist ma soovitasin. - Siis võivad kõik veenduda, et TEie praegune raevukas küüditajate kaitsmine ei ole mingil määral seotud võimaliku kahtustusega TEie agendiks oleku kohta. Minu ettepanek ei ole üldsegi mitte rünnak, vaid heatahtlik ettepanek Teie au ja väärikuse kaitseks.
Palun tehke seda ning Teie oponendid on häbiga löödud.

väike eesti rahvas! Sin on nii vähe, kuid sedagi natukest püütakse killustada ja maa sisse trampida. Ja mitte võõraste poolt, vaid võõraid huve teenivate omade poolt.

sest just "võõraste huve teenivad omad" olidki rahva hävitajad ka killustajad.
Kui Te oleksite lugenud Meri sõnavõttu EK(b)P KK VIII pleenumiil (Märtsipleenumil), siis leiaksite seal oma sõnadele kinnitust.

on tõepoolest õige. Alles see oli, kui varguselt tabati 3 keskerakonna vargapöikat. Milleks niisugune rahbva killustamine. Rahvuühtsuse nimel oleks tulnud lasta neil karistamatult edasi varastada. Ja Arnold Meri küüdititamistöö on selle n'ppamise kõrval absoluutselt tähtusetu, sest osa hiidlasi jäi ju küüditamata. Meri ise kuttis ka, et transport oli halvasti organiseeritud...

Miks te laimate, kust võtate raevuka küüditajate kaitsmise? Kui "Siin ja Siberist", siis millal võib oodata järjekordset VIII pleenumit, kus selle raamatu keelustate? Kas see toimik on kellegi käes kodus hoiul, et palute selle avalikustamist?

Miks kutsub paljas mõnede küüditajate nimede avalikustamine esile sellise raevuka hädakisa peamiselt Keskerakonna igapäevaste "advokaatide" poolt? Miks tehakse küüditamise teemat lahata püüdvatest kommenteerijatest otsekohe mingid "rahva lõhestajad" või uusi represseerimisi ootavad verejanulised "Pol Potlased? Kas tõesti on meie hulgas veel nii palju selliseid inimesi, kes paaniliselt kardavad oma mineviku avalikukstulekut? Miks püütakse minu imstusavaldust Udo Knapsi kaitsekõnele küüditajate aadressil tõlgendada mini ÄHVARDUSENA. Usun, et Udo Knaps, kui väga inteligentsest perest pärit, on lihtsalt väga suuremeelne ja hea inimene kes loodab ANDESTAMISE abil seda maailma paremaks muuta aga mina isiklikult selle tulemustes küll kahtlen. Ega rahvaväljend:"Ükski heategu ei jää siin ilmas karistamata" pole tekkinud mitte tuulest vaid tal on aastasadade kogemustele põhinev sisu. Tingimusteta andestamine pole vist küll eriti paljusid pannud oma SÜÜD KAHETSEMA ega paremaks muutuma. Ka Arnold Mere arvates POLE tema midagi valesti teind ja tema veendumust pole möödunud aastakümned ega ajaloosündmused karvavõrdki kõigutanud. Kuulsa kirjaniku üleskutsel:"Inimesed, olge valvsad!" on väga suur ja sügav sisu.

INIMSUSE VASTASED KURITEOD ON AEGUMATUD JA KÜÜDITAMINE ON INIMSUSEVASTANE KURITEGU.

Toimik on arhiivis, kuid ilma asjaosalise nõusolekuta seda teistele kasutada ei anta.
Tegin Knapsile ettepaneku oma toimikult see piirang maha võtta. Siis saavad seda kõik soovijad kasutada ja veenduda kasvõi selles, et Knapsi juuresolev artikkel ei ole kohe mitte kuidagi seotud tema teoreetiliselt võimaliku agendiks olekuga.
Minu ettepanek on tehtud Knapsi abistamiseks.

Ka mina mõtlen nii nagu ARVAJA -Inimsuse vastased kuriteod on aegumatud ja küüditamine on inimsuse vastane kuritegu--genitsiit Eesti rahva suhtes.

Mart Aroldile : Tänan abistamise eest, kuid kuulen esimest korda, et kannatanult küsitakse nõusolekut. Kui külastasin arhiivi, siis tuli igal arhiivi kasutajal anda allkiri igasse toimikusse, mida kasutad. Sealt küll ei näinud, et ainult minul on toimiku kasutamise õigus, seal oli ka võõraid allkirju.

Ajad on muutunud. Nüüd on isikuandmete kaitsega viidud asi äärmusse. et luua Ilvese "Tõe instituudile" eriti soodsad töötingimused!
Usutavasti kasutasid ka tollal Teie toimikut vaid ametiisikud ning mitte iga soovija. Nagu teate, mina Teie materjale lugenud ei ole. Konstantin Sepa toimikut olen lugenud seoses Artur Toomiga "süüasjaga". Seal oli juttu ka Knapsidest. (Minu poolt kaasautoriks kutsutud Bruno Pao andis selle raamatu oma nime all välja ja sai minu poolt tehtud töö eest kõvasti kiita!)
Aga ma küsin üle, kas olete lugenud ka Siberi kohaliku NKVD esindaja materjale enda kohta või on Teile niisuguste toimikute olemasolu teadmata.
M.A.

to Jutt killustamisest 2008-06-08 01:05;
//Alles see oli, kui varguselt tabati 3 keskerakonna vargapöikat//
2002.aastal tabati reformierakondlase Jürgen Ligi alaealine poeg Stockmanni kaubamajas varguselt.
<< «Rasmus Ligi käis koos sõbraga läinud aasta sügisel Stockmanni kaubamajas kaks korda vargil,» ütles Tallinna politsei pressiesindaja. «Kuna ta turvameestele vahele ei jäänud, tuli ta novembris kolmaski kord, kuid siis tundsid turvamehed ta ära ning võtsid kinni.»
Politsei andmeil varastasid Rasmus ja ta kaaslane Karl Kani firmariideid 3500 krooni eest. «Esimesel korral võtsid nad kaasa 1490 krooni maksva vaba aja särgi, mille üks poiss neilt oli tellinud, samuti 750kroonise T-särgi ja 500kroonise nokkmütsi. Teine kord varastasid poisid nokkmütsi» >> (Meedia 2003.a. jaanuaris)
Praegu on Jürgen Ligi valitseva Reformierakonna (s.o. peaministri erakonna) aseesimees.