Kõige madalam on seadusega kehtestatud miinimumtöötasu Bulgaarias (123 eurot ehk 1925 krooni), Rumeenias (142 eurot ehk 2220 krooni), Leedus (232 eurot ehk 3630 krooni) ja Lätis (254 eurot ehk 3975 krooni), vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.
Väikseim palgasumma, mida töölepingu alusel töötavale isikule võis 1. jaanuari seisuga Eestis maksta oli 278 eurot ehk 4350 krooni, millega Eesti oli euroliidu 27 riigi hulgas tagant kuues.
Kõrgeim miinimumpalk oli aga Luksemburgis (1638 eurot ehk 25 600 krooni), millele järgnesid Iirimaa (1462 eurot ehk 22 800 krooni) ja Holland (1408 eurot ehk 22 000 krooni).

_to 2010-07-23 21:11:43 2010-07-23 22:11:55
Ja, ja, räägime ikka Kremli erakonnast!_

Räägi siis, kuidas seal kremli erakonnas läheb? Oled nõunik või juba vihmavarjuhoidja?
Nime asemel "to" ???? Oi, oi, kuidas sul võõrkeel nii kenasti uus. Tubli.Tehtud. Saad abilinnapeaks.

_to 2010-07-23 21:11:43 2010-07-23 22:11:55
Ja, ja, räägime ikka Kremli erakonnast!_

Väga tark jutt artikli teemal.
Sellised peaks peaministriks saama...või vähemalt linnapeaks.

Vanaduspension koosneb kolmest osast:


Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2009.a 1793 krooni ja 44 senti.
Staažiosak , mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 67 krooni ja 94 sent.
Kindlustusosak , mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 67 krooni ja 94 sent.
Töötasu arvestamine pensioni arvutamisel on siiski suhteline - inimese palgalt makstud sotsiaalmaksu summat võrreldakse riigi keskmiselt palgalt makstud sotsiaalmaksu summaga. Riiklikus pensionikindlustuse registris säilitatakse infot igaühe töötasult arvestatud sotsiaalmaksu kohta, ent reaalset raha kogumist ei toimu - sotsiaalmaksu summad makstakse kohe tänastele pensionäridele välja.

Solidaarses riiklikus pensionikindlustuses toimub ka ümberjagamine kõrgemapalgalistelt madalapalgalistele. Esiteks on pensioni baasosa kõigile ühesugune, sõltumata inimese palgast. Samuti on seadusega tagatud vanaduspensioni miinimumsumma - praegu 990 krooni - sõltumata makstud sotsiaalmaksust.

Taotlemine

Vanaduspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse. Vastavad kontaktid leiate siit:

Sotsiaalkindlustusamet

Kui täpsemalt teada tahad, mine aadressile: www.pensionikeskus.ee

Mida sa kremlivant siin seletad?

to Anna tulla 2010-07-24 00:06:03 2010-07-24 11:48:11
Mida sa kremlivant siin seletad

to Anna tulla 2010-07-24 00:06:03 2010-07-24 11:48:11
Mida sa kremlivant siin seletad?

2010-07-24 15:08:17
to Anna tulla 2010-07-24 00:06:03 2010-07-24 11:48:11
Mida sa kremlivant siin seletad?

_to Anna tulla 2010-07-24 00:06:03 2010-07-24 11:48:11
Mida sa kremlivant siin seletad?

Asume siis koodi murdma.

Praeguse ühtlase 21%-lise tulumaksumäära asemel tuleb kehtestada kolm erinevat maksumäära: 18%, 26% ja 33%, lisaks säiliks senine tulumaksuvaba aste. Kõrgema maksumääraga maksustatakse kava kohaselt vaid tuluastme piiri ületav tuluosa.

Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70 000 krooniga aastas (kuni 5833 krooni kuus) maksustatakse 18%-ga, sealt edasi kuni 250 000-kroonine maksustatav tulu (kuni 20 833 krooni kuus) saaks maksumääraks 26%. 250 001-kroonisest aastatulust alates oleks tulumaksumäär 33%. Oluline erinevus võrreldes eelmiste tulumaksu eelnõudega on maksuvaba tulu mõiste sissetoomine. Maksumaksja sissetulekust lahutatakse maha maksuvaba minimum ning tema muud maksuvabastused, näiteks pensioni teise samba makse ja eluasemelaenu intressid ning saadaksegi tema maksustatav tulu.

Noh, hakkad juba astmelise tulumaksu kasulikkust mõistma?

Tore!

No lausa uskumatu - aritmeetikas nõrgad kesiklased järjekordselt midagi arvutamas.
Mõni aeg tagasi ei oskanud nende kommivad "eksperdid" isegi käibemaksu arvestada...mannetud keskklounid teevad siin jälle hädist koomuskit, mis ei aja isegi naerma.

ARVAJALE: on neid lolle ka, kes hakkavad siis siin neid loodreid üleval pidama?

Astmeline tulumaks on kasulik selle erakonna valimiskampaanias, kellel on kõige harimatum ja tööpõlgurlikum valijaskond.

to 2010-07-24 20:36:21

Sa ei oska isegi näppudel arvutada, "suur experd"

Tuhhale teadmisks:

Ka mina kasutan teksti sisestamisel kahte kätt.

-----------------------------------

Kui see jutt, et sa teksti sisestamisel kasutad kahte kätt, vastab tõele, siis tähendab see seda, et kasutad nn, "pimesüsteemi", aga mina jälgin teksti sisestamise ajal klahve.

_nalja kui palju 2010-07-24 22:33:11
to 2010-07-24 20:36:21

Sa ei oska isegi näppudel arvutada, "suur experd"_

Oskate öelda, miks inimene selliseid kommentaare siia kirjutab pidevalt?

Äkki lehe toimetus oskab öelda, kes neil nii vaimukas kaastööline on.

-nalja kui palju-
"suur experd"
Nüüd on kesiklastel päris lumpen juba otsaga kommimas.
Eks see näitabki kesiklaste haridusalast kvaliteeti...pole midagi imestada kui neil on suur hariduskorüfee Jana Tšernigova-Litvinova, kelle teadmiste tipuks on Tallinna 26. keskkooli lõputunnistus.

Kui mina Keskerakonda astusin, oli liikmeid 7000 ja nendest 7000-ndest oli 20% ülikooli lõpetanuid.

-----------------------------------

Lolle ju ülikooli ei võeta!!!

Mis Arvaja arvab,palju neid harituid inimesi sealt välja astunud on?Ma arvan ise,et viimastel aastatel päris palju.