Nimetule: ei maksa muretseda minu empaatiavõime pärast, seda on täpselt parasjagu.
Ja just sealt, vanavanemate käest, sain ma kaasa õpetuse kogu eluks: kui tahad elus edasi jõuda, aita ennast ISE. Tee ISE, ära oota, et keegi midagi sinu eest ära teeks.

Eriti tähtis on ennat ISE kiita!

Eesti Õigusjärgsete omanike Liidu juhatuse liikme ja õigusnõuniku Peeter Ploompuu hinnangul on omandireformi konnasilm esiteks selles, et omanike ring aeti liiga suureks. Teine konnasilm on see, et riik delegeeris vara tagastamise kohalikele omavalitsustele. Kui riik oleks võtnud selle enda kanda, oleks reform ammu lõppenud. Kuid omavalitsustes põrkuvad erinevad huvid. Näiteks on kodanik esitanud tagastamistaotluse, kuid seal majas on sees mingi ettevõte ja tagastamine venis lõpmatuseni või leitakse mingid otsitud põhjused, et mitte tagastada. Vastavalt eksperdi otsusele, kes märkis vara säilivuseks kas 49% või 51%, otsustati võib-olla miljoneid maksva maja saatus. Kui 51% oli ümber ehitatud, siis kuni aastani 1997 kehtinud korra järele omanik seda enam tagasi ei saanud. Kuid joonistada mõni protsent siia-sinna polnud eksperdile mingi küsimus. Ent kolmas ja kõige hullem konnasilm omandireformi puhul on Ploompuu sõnul eesti rahva omavahel tülli ajamine. Probleemide probleemiks on tema arvates see, kui 1994. aastal lahkus vene sõjavägi ja vabanesid tuhanded riigile kuuluvad korterid, mis maha parseldati, kuid mis oleks tulnud anda üürnikele ja lubada need erastada. Sellele lisab ta veel Hüvitusfondi temaatika. Hüvitusfond loodi ju selleks, et aidata inimestel kortereid muretseda. Siia ongi omanike-üürnike probleemid maetud. Tuhanded korterid kadusid, rahad haihtusid ja nüüd on riik hädas: mida teha? Ei saa omanikele kanna peale astuda, üürnikke ka ei saa ahistada. Üüri piirmäärade kaotamise seadust nimetab Ploompuu omanikelt auru väljalaskmise seaduseks. Miks? Sest võlaõigusseadus jäeti jõusse, mille kohaselt saab üüri muuta üksnes kooskõlastatult üürnikuga. Nii et sisuliselt jäi kõik samaks, omaniku jaoks midagi lihtsamaks ei läinud. Ja et vahekord on üürnike kasuks, iga omaniku kohta tuleb umbes 8 üürnikku, siis on ka selge, miks riik ja ametnikud neid rohkem toetavad. Eeltoodu põhjal pole midagi imestada, et omandireformi läbiviimist käsitlev raport on täielikult maha vaikitud. See vaikus tähendab, et kõik raportis toodud väited vastavad tõele. Raporti ühe koostaja, Euroopa Kodanike Kaitse Instituut Eestis liikme, majandusmagistri Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky sõnul seisab Eesti Vabariigis tõeline omandireform alles ees. Olgu kohe öeldud, et pr Arendia Elita von Wolsky ei ole kuulunud NLKP-sse ega ühessegi repressiivorganisse. Algul vaatas ta toimuvat kõrvalt, kuid ühel hetkel hakkas toimuv ka teda isiklikult puudutama ja siis ei saanud enam kõrvaltvaatajaks jääda ning lihtsalt tuli teemasse süveneda. Tänaseks on ta läbi töötanud tohutul hulgal arhiivimaterjale ning nii kohalikud kui rahvusvahelised seadused. Selle valguses võib öelda, et omandireformiga on ellu viidud inimsusevastane kuritegu, eirates Euroopas kehtivaid demokraatlikke õigusi.

Võrdse kohtlemise printsiipi rakendades peab tagasi andma vara mõlemale grupile, s.o. nii 1939. kui ka 1941. aastal lahkunud baltisakslastele. See tähendab omandireformi taasavamist, kus õigustatud subjektide hulka lülitatakse veel need tuhanded baltisakslased, 1939. aasta ümberasujad, kes Eesti seadusi aktsepteerides seni vara tagastamise taotlust ei esitanud. Teiseks, et omandireform kestab veel vähemalt 50 aastat, kuna tulevad ju uued kaebused isikutelt, kelle õigusi taas rikutakse.
Tuleb alustada ka 1922. aasta omandireformiga sakslastele tekitatud kahju hüvitamist.

http://www.postimees.ee/310108/esileht/siseuudised/tallinn/309258.php
Komisjonile esitati andmed 21 pikaajalise hooldusremondiobjekti, 231 eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamise juhu ning 61 lõpule viidud ja 14 senini pooleli oleva taastamislepingu kohta. Eluruumi asustamisõigust müüdi aastail 1990–1997 vähemalt 3000 juhul. Pikaajalisse hooldusrenti antud hoonetest pole valdav osa linna omandusest väljunud, samas on neilt saadav renditulu väike ning võimalusel tuleks rendilepingud üle vaadata. Üksikute objektide võõrandamine toimus Tallinna linnavolikogu, mitte aga Kesklinna valitsuse otsusega. Märksa huvitavamad lood toimusid tööandja eluruumidega. Näiteks soosis saatus Levicomi usinaid töömehi Toomas Hendrik Ilvest, Eerik-Niiles Krossi ja Tõnis Paltsu, kes väsitavast päevatööst toibumiseks said enda käsutusse avarad korterid Toompeal. Kas tõesti oli siin mängus Keskerakonna käsi? Uhked elamised omandasid sel teel ka Jaan Manitski, Linnar Viik, Urmas Arumäe jmt, keda Keskerakonnaga seostada oleks kohatu. Luksuskorterid hankisid tööandja eluruumide erastamise teel veel AS Mesileib virgad töötajad Rosimannused, endine sportlane ja praegune ärimees Even Tudeberg, teravapilguline pealtnägija Vahur Kersna. Nii polegi põhjust imestada, miks tööandja eluruumide erastamist uurib keskerakondliku linnavalitsuse komisjon, mitte aga erapooletu ja kallutamatu KAPO. Liialt paljudest kunagistest tööandja eluruumis virelnud „lihttöölistest“ on saanud presidendid, luurekoordinaatorid, miljonärid, vallavanemad, telestaarid ja muud VIP-id. Massiline eluruumi asustamisõiguse müümine aastatel 1990–1997 põhines küll linnavolikogu otsusel, ent nende korterite arvel oleks saanud lahendada sundüürnike probleemi. Nagu näha, on valdava osa korteritehingute taga linnavolikogu kui kollektiivse omavalitsusorgani otsus, mis taas kord kummutab väited Keskerakonna juhtpositsioonist korteritehingute korraldamisel. Ei kuulunud toona ega kuulu nüüd Keskerakonda Jüri Ott, kelle allkirjad kinnitavat suurt osa korterilepingutest. Teenimatult on jäänud varju Hannes Kulbach, kes ei kuulunud linnaosavanemana tegutsemise ajal ühtegi erakonda. Kui eraldada enam kui 3000 sõlmitud lepingust need 15, millele kirjutas alla Elmar Sepp, siis selgub, et tema viis omavalitsusorgani järjepidevusest lähtudes ellu eelkäijate alustatut. Kohtus mõisteti korteritehingute juhtfiguuriks tehtud Sepp kõigis süüdistustes õigeks.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=8391
Riigi esipetturid korteritehingutes.
Kus ja kellena töötas ning kuhu oli Eesti NSV-s sisse kirjutatud tänane president Toomas-Hendrik Ilves, et ta sai õiguse erastada EVP-de eest korteri? Ja mitte lihtsalt korteri, vaid Toompea luksuskorteri?
Praegune president Ilves sai peaaegu muidu Toompeal korteri omanikuks. On võimatu, et särav sovetoloog ja kommunismi mädapaisete asjatundja poleks kapitalismist tulnuna taibanud, et Eestis tasuta kingituste nõutamine ja kiire edasimüük pole riskivaba ettevõtmine. Selle alla turuhinna sooritatud tehingu lahkamine võiks olla Ilvese värskeltasutatud mälu insituudi üks esimesi proovikivisid. On paradoks, et kommunismivastane ise talitas kommunistide põhimõtte järgi – igaühele vastavalt tema vajadustele.

Poliitikute eluasemeskandaalid

Peaminister Tiit Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusvastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega.

Peaminister Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi.

Linnapea Tõnis Palts ostis 1995. aastal Toompeale üle sajaruutmeetrise korteri ning maksis linnale selle eest vaid 6600 krooni (EVPd on arvutatud kroonideks toonase kursi järgi). Palts kinnitas küll, et ta maksis kõva raha humanitaarinstituudile, kelle omanduses korter oli, kuid 1995. aastal humanitaarinstituuti juhtinud Rein Raud lükkas Paltsu sõnad ümber: "Me ei saanud midagi müüa, kuna rentisime seda pinda linnalt." Seejärel kinnitati Paltsu sõprusringkonnast, et linn müüs odavalt jõukatele inimestele, kellelt loodeti maja korrastamist. Selleks olevatki Palts kulutanud kaks miljonit krooni. Tegelikult erastas maja tööandja eluruumideks Paltsule kuulnud Levicom ning hiljem muudeti tööandja eluruum müüdavaks.

Saanud Tallinnas küll korteri, kolis välisminister Toomas Hendrik Ilves mõne aja pärast talle üüritud residentsi. Ilvese sõnul olevat residentsivajadusest rääkinud president Lennart Meri peaminister Tiit Vähiga, ent kui 20 000 krooni suuruse üüriga residentsi kasutamist uurima hakati, siis tuli välja, et minister vajas kallist elamispinda proosalisel põhjusel: tal oli vaja kuhugi elama panna oma abikaasa Merry Bullock. Minister oli hakanud kokku elama Evelin Ilvesega.

Ka Arnold Rüütel, kes sai erastada tööandja eluruumi Koidula tänaval - Ülemnõukogu Presiidiumi külaliskorteri - EVP-de eest.

Rahandusministeerium ( minister Tõnis Palts ) müüs 29.08.2003 Keila-Joal 47 suvilat ja 76 krunti 52,7 miljoni krooniga. Ühe krundi ja suvila on ostnud Edgar Savisaar, teise Ojulandi elukaaslane Kägu jne.
Keila-Joa suvilate omanikud on enamasti jõukad ja tuntud ärimehed. Suvila on Keila-Joale ostnud ka hulk vene ärimehi.
Majad on ostnud ärimees ja eksminister Toivo Asmer, Hotronicu juhatuse esimees Andrus Prous ja Eesti Kütuse endine juht Riho Sild.
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=181069
Suurärimees Marcel Vichmann ostis hiljaaegu ekspeaminister Indrek Toome pojalt Andres Toomelt firma OÜ Euribor ja sai ostuga oma valdusse viis merelähedast krunti kuulsas Keila-Joa eliitkülas.
Ühe krundi jättis Toome siiski endale. Vichmanni tuntumad külanaabrid Keila-Joal on magusaärimees Oliver Kruuda kõrval Edgar Savisaar ja Jaan Toots, kirjutas Eesti Ekspress.

Eesti Iseseisvuspartei valimisprogrammis on muuhulgas tähelepanu all ka sundüürnikud ning omanikud, kelle maad ja metsad asuvad Venemaal Tartu Rahulepingujärgses piirialas.
http://www.kristiine.ee/

http://www.ap3.ee/article/2010/6/18/kiriku-poigu-erastajatest-said-pusielanikud

http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/georg-meri-elu-leping.d?id=27692695
Georg Meri elu NKVD küüsis päästsid 1940. aastal Saksamaale ümberasujate varandust puudutavad lepped. Baltisakslaste varanduste eest seisis ka Lennart Meri.

Kui Eesti tagastaks baltisakslastele vara, oleks tegu esimese, pretsedenti loova juhtumiga pärast Teist maailmasõda, kus sakslastele tagastatakse vara teiste riikide territooriumitel või kompenseeritakse teiste riikide poolt.
Sakslaste nõuete edu Eestis erinevalt Poolast on seotud riigi nõrkuse ja korruptsiooniga. Teenisid ju "tagastajad" eeldatavasti ka sellelt teolt nii mõndagi, miks muidu mindi seadusevastasele ja rahvusvaheliselt ohtlikule avantüürile.
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=120&lang=5&nid=6081
Baltisakslaste ümberasumise varjus kihutati paljud poolakad välja oma kodudest, et anda need ümberasujatele kompensatsiooniks kodumaale jäänud varade eest.

Saksamaale ümberasujad pole ORAS § 6 mõistes omandireformi subjektid. Eesti riigil ei lasu kohustust vabatahtlikult 1939. ja 1941.aastal Saksamaale lepingute alusel lahkunud isikute suhtes.
Nõukogude Liit tegi suuri makseid Saksamaale 1941. aastal kompenseerimaks Saksamaale lahkunutele vara. Saksamaa Liitvabariigi juhtivad riigitegelased on korduvalt rõhutanud oma ametlikes kirjades, et neil ei ole Eesti Vabariigi vastu mingeid varalisi nõudmisi.
Sõja alustajatena kaotasid nad sõja ja igasugused varalised nõudmised tollest perioodist on lootusetult aegunud.
Küll aga need isikud ja nende pärijad, kes on mitu korda eri riikidest saanud kompensatsiooni, on kohustatud Saksa riigile raha tagastama.
Kuna sakslase silm on selgem ja mälu on pikem, siis kahjustavad eestlased end rahvana Euroopa silmis pikemaks ajaks. Euroopa rahvad on arvestanud, et iga rahvas käitub mõõdukalt omakasupüüdlikult. Kui aga mõni rahvas käitub mõõdutult omakahjupüüdlikult, siis.....

Dresdeni üürnikeliit on Saksamaa suurim, 35 000 liikmega. Saksa DV ajal ehitatud paneelmajad (mis olid juba ennegi ilusamad kui meie Lasnamäed) on taasühinemise tulemusena rikkalikult renoveeritud, sest sakslased ei jaganud kortereid rahapuuduses elavatele haldajatele kätte, vaid inimesed säilitasid oma kodu, jäädes või astudes ühistu liikmeks. Ühistusse, mida meie vaatamas käisime, kuulub 7200 korterit, ja selliste ressurssidega on juba võimalik mõndagi teha. Rajada haljastust, ehitada lasteaedu , isegi seltsielu korraldada.
„Meie eesmärk elamumajanduses (ja mitte ainult siin) oli vältida rikaste ja vaeste klassi teket. Püüdsime riigi taasühinemise järel oma rahva võimalikult keskmisel tasemel järje peale viia. 17 aastat hiljem võime öelda, et oleme sellele eesmärgile väga lähedal," ütles Saksimaa Maapäeva liige, roheliste esindaja dr Gerstenberg.
Saksamaal on 60% elanikest üürnikuseisuses ja üüriseadused on põhjalikult läbi töötatud, aga Eestis pole üüriseadust olemaski.
Põhiline eelis Saksamaa üürnikeliiidu liikmel on õiguskindlustus, kus üürnike liit esindab vaidluste puhul üürnikku. Kalli advokaadi palkamine ei tule ju igaühel kõne alla ja alati pole sel mõtetki, kui seadused on paigas. Üürnike huve kaitsevad kõik erakonnad, sest valijad on suurel määral just üürnikud.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=12267
Omandireformi vigade hind väga kõrge
08. aprill 2009
Siberisse küüditamise 60. aastapäev tõi mõtteparalleele...

http://www.reformation.org/wall-st-bolshevik-rev.html
Wall Street ja bolševistlik revolutsioon.
http://jyrilina.com/index.php?page=skorpioni-margi-all
Autor püüab vastata järgmistele küsimustele: kuidas tekkis ja arenes kommunistlik idee? Miks finantseerisid "vene revolutsionääre" märtsis ja novembris 1917 mõjuvõimsad rahvusvahelised rahandusringkonnad? Mida taotleti sellele järgnenud ühiskonna purustamisega ja kuidas see oli kasulik seda mahitanud jõududele?

Erastamine & metalliäri olid aastaid Eesti majanduse alustaladeks. Pärast nende äralangemist tekitati kunstlikult ehitus - ja kinnisvarabuum, et lükata majanduskrahhi saabumine vähemalt kümneks aastaks edasi.
Ehitusel leidsid mõneks ajaks tööd töötuks jäänud põllumehed, tööstustöölised, kaevurid, meremehed jne.

Eesti Üürnike Liidu avaldus seoses sundüürnike probleemi jõudmisega Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlusse
http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/eesti-yyrnike-liidu-avaldus-se

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15666
Mis mõte oli omandireformil, kui Eesti on vaesem kui enne?
Tartus linnavalitsuse saali kogunenud kümned nii endised kui ka praegused sundüürnikud olid pahased kõige ja kõigi peale - nii Eesti riigi seaduste kui ka kohalike omavalitsuste peale.

http://en.wikipedia.org/wiki/Privateer
Kes olid erastajad?