Valetamiselt, vabandust, ebaõigete faktide ning hüpoteetiliste vihjete ja oletuste esitamiselt olen siin mitmeid ja mitmeid kordi tabanud enda aadressil ilkunud klikiklakööre.Kui nüüd tuleb karje: kus need on, näita!, siis lugege mu arvukaid arvamusi.
Vaadake peeglisse!

To jälle - "Olen põllumajandusega ka küllaltki kursis ja ütlen nii et põllusaadusi mürgitavad ühtemoodi kõik nii importijad kui me omad suurtootjad."

kahjuks ei ole Te põllumajandusega eriti hästi kursis. Meie põllumajandustootjad kasutavad mürkkemikaale tunduvalt vähem. ka siis kui nende suhtumine tarbijasse sama hea või halb on kui lõunapoolsetelt aladelt sissetoodava kauba tootja. Lugu selles, et lõunapoolsetel aladel kahjurite aktiivsus (putukad teatavasti kõigusoojalised) tunduvalt aktiivsemad. Seetõttu kui sama kahjusputukas annab meil vaid ühe põlvkonna annab ta lõunapoolsetel aladel mitu põlvkonda vegetatsiooniperioodi jooksul. See tähendab, et lõunapoolsete riikide põllumehed peavad oma põlde ja aedu pritsima tunduvalt tihedamini kui meil seda vaja on. Näiteks, kui meil Pollis pritsitakse õunapuid (et täiesti ussivaba ilusat õuna saaks) 2 korda veg. perioodi jooksul, siis juba Poolas peab seda tegema 10 kuni 16 korda. Peale selle on sissetoodud kaup töödeldud veel seetõttu, et see säiliks. tahan sellega öelda, et ka meie tootjad ei ole inglid, kuid meil pole lihtsalt vaja oma põllumajandussaadusi nii tihti pritsida kui lõunapoolsetel aladel seda teha tuleb. Mis aga Venemaasse puutub siis seal võidaks põllumajandussaadusi ka lihtsalt rohkem pritsida kui vaja. Eks NSVLiidu üks puudusi (paljude teiste kõrval) oligi n.ö "pardak" , korralagedus. See ei tarvitse sealt ka praegu kadunud olla. Muidugi võib sealt ka väga head ja kvaliteetset kaupa saada.
Minu põhitees on aga siiski see, et lõunapoolste alade põllumajandusaadused on siiski mürgisemad, kui meie omad. seda juba looduslike tingimuste poolest.

ei tohtivat teepeal sõita?

...Reformierakonna populaarsusest:

"Huvitav ? Reformierakonna minister, Kruuse, rääkis, et nende erakonna seni viljeldud poliitika on viinud meid olukorda, mis ei ole jätkusuutlik. Ta rääkis nimelt sellest, et kui veel 2001 aastal oli meil 43 000 töövõimetuspensionäri, siis täna juba 94 000, 2001 aastal oli meil 2 300 ennetähtaegset pensionäri, siis täna 23 000. Minister ei soovitanud küll sellise jätkusuutmatu poliitika muutmist vaid soovitas selle jätkusuutmatu poliitika tagajärgede likvideerimiseks alustada töövõimereformi mis eurorahade toel tooks osa tööturult välja tõrjutud inimestest tööturule tagasi.

Saan aru kui reformierakond oleks deklareerinud, et soovime enda maksupoliitikat muuta niimoodi, et ka kõigil madalapalgalistel oleks võimalik end töö tegemisega ära toita sest riigile on kasulikum madalapalgalisi vähem maksustada, eesmärgiga, et nad ise end töö tegemisega ära toidaksid.

Kujutan ette, et see oleks põhimõtteliselt midagi täiesti uut meie poliitikas kui valitsev erakond saaks lahti enda kõrgepalgaliste töökohtade luuludest ja saaks aru, et ei tasu alavääristafa lihtsaid töid ja nende tegijaid, sest iga töökoht on hea kui see võimaldab ka väiksemate oskustega ja viletsama tervisega inimestel end ise töö tegemisega ära toita, eesmärgiks, et nad ei koormaks sotsiaalsüsteemi.

Kui sotsiaalsüsteemi ei koormata niipalju kui meie populaarseim erakond seda enda poliitikaga praegu teeb, siis alanevad sotsiaalkulutused, saab alandada ettevõtete maksukoormust ning hakkab tõusma nende konkurentsivõime ning kasvama majandus.

Vasta
39
Mnjah22 minutit tagasi

Reformierakonna poliitiline maailmavaade seda ei toeta. Nemad ei jaga seda arvamust, et vaja oleks astmelist tulumakus või vähemalt alustada sealt, et madalapalgalised saaks ka tööga ära elada. Nende ainus lahendus on langetada tulumaksu 1%. Tere talv sellega ei muutu madalapalgalistel midagi küll aga võidavad kõrge palgaga isikud sellest rohkem.

Meil on vaja poliitilist jõudu riigikokku, kes hakkab jõuliselt lahendusi otsima ja ELLU VIIMA mitte ei istu seal kummitemplis ja liigutavad rahasid siia sinna aga iga aastaga lähem meil sotsiaaltoetuste teema valusamaks ning pensionitele minejaid veel rohkem. Töökäsi aga väheneb. Praegune poliitiline põlvkond on siis ammu oma pensionil ja rahad kokku ajanud perele ja suguvõsale. Ehe näide on kui palju on varastamist ja raha kantimist ka "populaarses" reformierakonnas...

sa eelmine, punniline orikas peksad siin vist ammu mitme nime all. Väga algeline jutt.mine parem punne pigistama.

Kas sul on topeltnimi:Eva-Kirsti?

Laine,hästi kirjutate,siin on juba välja ilmunud "traktorimüüiad"aga jutt peaks käima meie "kuulsast lauljast".

meeldib siiski ka riigi olukorra üle arutleda ja kus seda mujal teha lastakse kui ainult "Kesknädalas".Peavoolu meedias võid sa ainult ropult sõimata ja teisitimõtlejaid laimata ja sildistada?

Vaatasin nüüd ühte filmi, kus mängis Seagal, ja mul hakkas kõhe.Kas tõesti üks inimene on võimeline nii suurt kuulsust riiki mitte laskma, ja seda lastakse tal teha.? Samas Mägi peab teadma oma võimeid, et võrrelda ennast Seagaliga.Aga nuud ta kuulsaks sai, aga mitte enam laulmisega - seda ta ei osanudki.Siis tema VÕITLUSKAASLANE Hargla - ei joo enam molokod, nagu keegi käseb.Veel üks võitleja - Siim Veskimägi - temale on Tallinna linn "kole". Ta vist ei näe hästi. Kaks kirjanikku on ühel meelel, näis kes on kolmas kirjanik, kes piima ei joo , teine elab ilusas Tallinna linnas (kui võrrelda meiega siin) ja mõnitab seda. Ei usu, et selliste inimeste kirjutatud raamatutel oleks minekut.

Hargla on tänasel ajahetkel üks Eestimaa kõige loetumaid kirjanikke.

Kui Laine peab Seagali filme maailma tippkunstiks, siis ei olegi enam midagi lisada.

hargla ja ajuhiiglane.No tule taevas appi!Hahahaa!

Orikud - refist ja irlist ja kustveel haledad olete, kui teie endi sõnadega väljendada. Ja aina haledamaks lähete.