arvaja-õige vastuse leiad paarkommi tagasi JB alt. Aga sa tohlakas ei oska vist hästi lugedagi. No oled ennast külatolaks teinud, mine häbene natuke.

Millega?

sa nüüd oskad käibemaksuta summat arvutada või teed endiselt nalja ja võtad käibemaksu summast maha ja arvad et nii lihtsalt sa vastuse saadki. Teiseks, sul alguses on tehtud arvutused üldse mingi müstilise arvutuse põhjal, mida su kalkulaator näitab. Targem oleks ammu juba veast aru saanud- sa kolmas päev üritad tolana vastu vaielda ja väidad et 2+2=5

Arvaja arvab: "...ja astmelise tulumaksu puhul ei maksa ju rikas ja vaene ühepalju,
mis ju ongi astmelise tulumaksu mõte."
No tõepoolest..... Kas praegu maksavad 5000 kroonise palga ja 50 000 kroonise palga teenijad siis ühepalju või???? Narr ikka oled, tõesõna.
Ja pole mingi ime kui sa isegi usuksid, et nad maksavad ühepalju......
Edgar ütles või?

Tola oled hoopis sina, Tuhha

No kuidas siis vaene ja rikas ühtemoodi ei maksa?

Muidugi maksavad.

Esitan kohe näite ka:

50 000 teeniv ostab poes kaupa 9000 krooni eest, selles hinnas (9000 krooni) sisaldub juba käibemaks 20%,
vaene ostab 100 krooni eest kaupa, ka selles sisaldub juba käibemaks.

Vaata kui palju jääb alles 50 000 teenival:
50 000
-9000
---------
41 000


Aga 4000 vaata kui vähe jääb järele teenival:

4000
-100
------
3900



Lisaks sellele veel üür, vesi,
telefon, mõnel ka pangalaen.

----------------------------------

Sa, Tuhha, võiksid vaiksemaks võtta!

Mõni aasta tagasi sa kirjutasid:

"Kõrvalteed, kus liigub pimedal ajal ainult mõni auto, on ka valgustatud.

Milline raiskamine!


Ja üldse võiks ka pealinnas mõnedes kohtades valgustuse välja lülitada."

Said sellise kommentaari eest nii, et mitu kuud polnud sind kommimas ja ka siis olid su kommentaarid VÄGA ETTEVAATLIKUD.

Tahad veel saada?!

Noh, minugi poolest.

Jukule: 2+2=4




IRW

Ei noh.... Ega osagi muud öelda. Sul on käibemaks ja tulumaks segi nagu pudru ja kapsad.
Aaa sellest ikka aru saad, et need on erinevad maksud? Või ei saa sellestki?
Sinu toodud tarbimisnäide ei ole ka hea, sest mida rohkem tarbid, seda rohkem maksad käibemakse ja aktsiise. Ja mida rohkem teenid, seda rohkem maksad tulumaksu nagunii ka praegu. Suudad aru saada??

Arvaja, soovitan sulle üht: las keegi erapooletu inimene teeb sulle selle maksude asja selgeks. Isegi tublil keskerakondlasel peaks ometigi olema mõni tuttav inimene, kes oma peaga mõtleb ja asjadest objektiivselt, ilma parteiliste suunisteta, aru saab. Kui sellise leiad, küsi ja las ta seletab. Teeb puust ja punaseks, küll sa siis taipama hakkad. Kui ikka hakkad.... Sest Savisaar räägib ju ka, et praegu maksavad kõik tulumaksu võrdselt. Paraku ei selgita Savisaar sinusugustele, et ühesugune on ainult %, aga makstav summa ei ole ühesugune mitte.
Mis minu vanadesse kommentaaridesse puutub, siis pole mul häbeneda midagi. Enamasti ütlen ikka seda mida hiljemgi omaks võtta julgen. Et mind vahepeal kommenteerimas polnud.... no ju mul polnud nii igav, et naljanurka kaema tulla :))

Kuule Tuhha, selles ju mõte ongi

Sa kirjutad: /"Sest Savisaar räägib ju ka, et praegu maksavad kõik tulumaksu võrdselt. Paraku ei selgita Savisaar sinusugustele, et ühesugune on ainult %, aga makstav summa ei ole ühesugune mitte."/

Selles ju asi ongi, et praegu on kõigile (nii rikkale, kui vaesele) ühesugune% .

Aga astmelise tulumaksu puhul ei ole see nii.

----------------------------------

Erinevalt mõnest on mul kahjuks või õnneks oma elu ja ma ei istu pidevalt arvutis, et suvalistele küsimustele vastata. Aga hea Arvaja - nüüd üks asi, mis tuuga nado znat. Käibemaks on 20% maksustatavast summast. Võiks jätta õhku küsimuse, mis on maksustatav summa? Olgu - haklastan. Maksustatav summa on summa ilma käibemaksuta. Seega on sinu arvutus küll aritmeetiliselt õige aga sisuliselt vale. Sa leiad 40000 20% unustades ära, et 40000 EI ole 100% maksustamise mõttes vaid 100% + 20% maksu ehk siis 120 %. Kindlasti tead ka seda, et protsente saab muuta kümnendmurruks. Siis näeks minu rist välja selline.

40000 = 1,2
x = 1

x= (40000 x 1) : 1,2

x= 40000 : 1,2

Veelkord - palun osta poest midagi, mis maksab täpselt 120 krooni. Vaata tšekki ja seal seisab maksustatav summa100.- ja käibemaks 20% 20.-
See on muide õige. Aga ei lähe kokku sinu arvestusega. Sinu arvestuse järgi peaks käibemaks olema 24.-. Kes eksib - kas maksuarvestuse diletant või kõik ettevõtted Eestis?

Ah jaa. Tasuta ühiskondlikku haridusteenust veel teemal kuidas arvutada käibemaksu. Siin tuleb suur - suur pühalik saladus, mida on põlvest põlve edasi antud salaühingus, mille liikmeid kutsutakse raamatupidajateks.

Käibemaksuta summa x 1,2 = käibemaksuga summa.

Käibemaksuga summa : 1,2 = käibemaksuta summa.

Käibemaksu summa = Käibemaksuga summa - käibemaksuta summa.

Loodan, et Arvaja suudab selle teadmise omandada ja leida siit mingid hägused seosed oma koolimatemaatikaga :)

OOh... /"Seega on sinu arvutus küll aritmeetiliselt õige aga sisuliselt vale."/.../

Kui aritmeetiliselt on õige, miks sa siis ütled, et ei ole?

Me ei räägi mingist erialasest matemaatikast (aritmeetikal ja loogikal põhinevast)matemaatikast.

Ja nüüd - ilusaid unenägusid.

Arvaja, miks sind häirib see ühesugune % kui summa, mida selle makstakse tulumaksu näol, on siiski progresseeruv? 10 000 pealt on see (ilma peensustesse laskumata) 2100 krooni ja 100 000 pealt 21 000 krooni? On need summad siis ühesugused? Suurema palga pealt ongi ju suurem tulumaks. Või äkki ei ole? Kas 2100=21000?? Kumb maksab rohkem? Või maksavad mõlemad siiski ühepalju?
Muide, käibemaksu arvestus ei ole mingi erialane matemaatika, see on täiesti tavaline aritmeetika.

Mõtlemiseks.70 aastat tagasi olid eESTI JASoome enamvähem võrdse elatustasemega.Miks on nüüd vahe Eesti kahjuks nii suur.Eestiajal olime 19 aastaga palju enam saavutanud ,kui nüüdses Ansipi riigis.Milton friedmani majandusteooria alusel jõuame kus on käpitäis rikkad ja ülejäänud on vaesed orjad,kes rikkaid ümardavad.Pange oma pead tõõle ja ärge ajage mõtetut jama.Võid tahategi rikaste orjaks igavesti jääda.

Kadri Simsoni arvutused õigeid,kuna olen need üle kontrollinud.Kõik on õige ja tahame elada sotsiaalses heaolu riigis,siis tuleb otsustavalt muuta maksusüsteemi.Ma ei kuulu keskerakonda,kuid tahan jõuda Eestis heaoluriiki.Rootsis olen elanud.tiigrid on seal loomaaias ja puuris,mitte nagu meil

Kaudsete maksumäärade npidev tõstmine tuleb lõpetada.Kaudsed maksud lähevad vaeste kaela.Töötu maksab käibemaksu näol oma olematust sissetulekust 20% käibemaksuna riigituludesse.Sellisele olukorrale peab lõpp tulema

/....Astar 2010-06-28 08:04:29
Mõtlemiseks.70 aastat tagasi olid eESTI JASoome enamvähem võrdse elatustasemega.Miks on nüüd vahe Eesti kahjuks nii suur.Eestiajal olime 19 aastaga palju enam saavutanud ,kui nüüdses Ansipi riigis. ..../

Tüüpiline kesiklik arusaam maailmaasjadest.
Kullake, sa unustad ühe "pisiasja".
Me elasime 50 aastat nõukogude "viljastavates tingimustes", kus aeg praktiliselt seisis.Ja nüüd sa tahad, et 19 aastaga teeks ära selle, mida sommid on teinud 70 aastat!!!
Võiks ikka aru saada, et imesi ei juhtu.Kõik peab käima mööda loogilisi radu.

Lugesin siin ARVAJA matemaatilisi tehteid ja kuidagi tuttav tuli ette!Sama moodi arvutab ju riigikogulane Kadri Must-Simson!Kadri,miks Te oma nime all ei kirjuta,vaid kellegi arvaja nime all?

Eesti teeb ära hoopis selle, mis muudab ta erinevalt soomlastest Euroopa tagahooviks!

Giacomo Corneo tutvustab 2002 aastal uurimust, kus maksupoliitika teooriad väidavad, et tulu ümberjaotamise määr peab kasvama vastavalt maksueelse tulu ebavõrdsusele. Samas soovitavad mitmed tulumaksu käsitlevad uurimused tulu suuremat ümberjaotamist just riikides, kus maksueelne sissetulek jaotub suhteliselt ühtlaselt ja eelduseks on, et inimesed on peale tarbimise ja vaba aja veetmise huvitatud oma positsioonist ühiskonnas ning et inimese sotsiaalse edu näitajaks on tema paiknemine tulude astmestikus. Uurides maksu piirmäärade varieerumist sissetuleku erinevatel tasemetel ja analüüsides seoseid maksu optimaalse progresseerumise ning tulude ebavõrdsuse näitaja – Gini koefitsiendi vahel selgub, et progressiivne tulumaks toetab nn Pareto efektiivsust, kui maksueelne sissetulek on jaotatud suhteliselt ühtlaselt. Progressiivsuse optimaalne määr kasvab, kui maksueelsete tulude põhjal arvestatud Gini koefitsient on allpool kriitilist taset, ning kahaneb, kui maksueelse sissetuleku ebavõrdsus suureneb. Eksisteerib minimaalne Gini koefitsient, mille juures optimaalselt progresseeruva maksu graafik jõuab nullini.
Seda nähtust saab seletada sellega, et kui vaba aeg on tavaline kaup, siis suure teenimispotentsiaaliga inimestel on tugev motivatsioon tõusta sotsiaalsel tasandil. Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi staatust muutmata. Rohkem võrdsust teenimispotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhteliselt lihtsamaks. Ka tarbimise seisukohast on progressiivne tulumaks seda efektiivsem, mida egalitaarsem ehk võrdsusele suunatum on majandus. Efektiivsus kaoks, kui staatus ei huvitaks inimesi või vaba aega ei hinnataks või staatuse tõstmise ajend oleks liialt tugev. Lisanduvat vaba aega ei väärtustata, kui kõrge positsiooniga kaasneks automaatselt ka palju vaba aega. Sellisel juhul ei too progressiivne tulumaks rikastele mingit kasu.
Konkurents suhteliselt kõrgema tarbimistaseme saavutamise pärast tekitab tööjõu ülejääki. Et progressiivne tulumaks vähendab inimeste tööaega traditsiooniliste ergutuskanalite kaudu, siis leevendab progressiivne tulumaks pisut karmi konkurentsi. Vähesel määral progresseeruv tulumaks toodab Pareto efektiivsust seni, kuni vaesed saavad kasu raha ümberjaotamisest ja rikkad saavad kasu madalamate hindade arvel tarbimiskonkurentsis. Rikastele oleks soodne, kui progressiivse tulumaksu korral oleks rahalise ümberjaotuse koormus piisavalt väike, et säiliks maksueelse tulu hierarhia.
Heaoluriik on viimastel aastatel sattunud paljudes maades kriitika objektiks. Oluliselt on kärbitud maksude piirmäärasid suure sissetulekuga maksumaksjate kasuks ja piiratud tulu ümberpaigutamise kavasid. See, et progressiivne tulumaks võib tuua eelkõige kõrge produktiivsusega inimestele leevendust konkurentsis staatuse pärast, on tavaliselt tähelepanuta jäetud.