Kõik sundüürnikud teadsid, et elamispind ei ole nende oma? Või ei teadnud? Miks sundüürnikud ei muretsenud omale isiklikku elamispinda? Kelle pinnal elas Edgari suur sõber ja eeskuju Karl Vaino?

Oi kuidas mõnele ei meeldi, et keegi julgeb kavandada nõukogude võimu korterikomisjonide otsustel põhineva jõukuseskaala korrigeerimist. Kellele vene võim andis miljonivaatega kodu see jäägu saksaks ja kellele ei andnud midagi (näiteks individuaalmajade üürnikud) see jäägu igavesti ilma, kui Keskerakonda ei astu ! On nii, jah?

to ;) 2010-11-03 22:12:04
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17237766
Tervitusi sullegi! Hoopis üks karjäärikommunist sammub Karl Vaino jälgedes!

1989. hilissügissel oli teada saabuvast justiitsvägivallast, mille generaatoriks oli mõjukas väliseestlaste seltskond. Siis oli võimalik veel justiitsrepressioone vältida, pehmendada aga kodueestlane ei uskunud, et väliseestlane kodueestlase tänavale viskab ja valitsus Punaarmeest vabaks jäänud korterid maha sahkerdab.

to Erusoldat 2010-11-03 22:24:02
Vene võim oli siin viimati siiski aastal 1917!
Aga pärast seda hakati jagama baltisakslaste vara.
Narva Kommuun tahtis selle riigistada, wabariiklastest saamamehed aga rahvale laiali jagada. Viimased saavutasid suurema poolehoiu ja võitsid ka (kodu) sõja.
Nüüd oleks aeg ka see vara baltisakslastele tagastada!

Täpsustustele. NSVL hümn ja muu viitab sellele, et oli ka see viimane võim vene värk. Ega venelane siis nii väeti ka ei ole, et mingi vähemusrahvus või kogukond ta lihtsalt sõlme keerab. Kui demagoogitseda tahad, siis võid ju Vene Impeeriumi balti parunite asumaaks kutsuda.

erusoldatile, 2010-11-04 08:52:07

Aastatel 1917 - 18 oli hümniks Marseljees ja aastatel 1918 -44 Internatsionaal. Need, kes lõid Nõukogude Liidu ehk Kasaari Kaganaadi või riigi kui Saalomoni templi, kus ohverdati miljoneid inimesi, olid rahvusvahelised mehed.

Ainus elamispind mis oli inimese oma oli KOOPERATIIVKORTER.Nõuka ajal polnud sellist terminit nagu kellegi oma.Kõigile pindadele eraldas ametlikult korteri riik,mitte keegi teine,kui sul õnnestus saada korter enne kui personaalpensionär seda su nina alt ära ei nipsa.Korterite järjekorrad olid ülipikad.Selline rumal küsimus et miks sundüürnikud ei muretsenud endale ise elamispinda võib küsida vaid väga noor ja asjatundmatu inimene.Kõik inimesed kes ei omanud kooperatiivkorterit elasid tähtajatu üürilepinguga.Seda korterit sai vahetada mitte müüa.Tagastamisel said üürilepinguga inimesed kes elasid igasugustel mägedel korterid erastada ka punapassidega immigrandid neile tegi Eesti Riik miljonilise kingituse jättes oma Eesti kodanikud taeva alla virelema.NEED INIMESED KES ELASID TAGASTAMISELE MINEVATEL PINDADEL POLNUD SÜÜDI ET NAD SEAL ELASID. Nendel inimestele oli algselt mõeldud need pinnad mis jäid nõukogude sõjaväelastest siia maha.Aga paraku see süsteem ei toiminud.NÕUKOGUDE SÕJAVÄELASED NIHVERDASID NEED PINNAD MAHA.Soovitan lugeda raamatut Jaan Õmbluse sulest:"Kaotatud Kodud" kus on kirjas faktiline materjal.Samuti saate palju informatsiooni www.kodueest.ee

Sundüürnike kahjudest Tartus ei räägita - seda pole justkui olemas? Ammugi oleks pidanud Tartu Linnavolikogu algatama eelnõu, kuidas heastada sundüürnikele tekitatud kahjud Tartus. Eks täna siis kuuleb Aadu Mustalt, miks on see tegemata? Kogu aeg veeretatakse süü RE selga - justkui polekski Tartus volikogu olemas, kes algatab eelnõu ja võtab otsuse(d) vastu.

to täpsustus 2010-11-03 23:35:26
Mõisapõletajatest rahvas nagu me oleme pääses taasiseseisvumisel riigi ja rahva ühisvara kallale - sovhooside ja kolhooside sõna otseses mõttes hävitamist võib vabalt võrrelda 1905. aasta mõisapõletamistega. Kui tollal oli peamiseks taganttõukajaks ja eestvedajaks linnade nn proletariaat, siis Eesti põllumajandusele tegid lõpu nõukogude võimu ajal end üles töötanud untsantsakad.

Ei imestaks, kui mõni neist tuleks lagedale ideega hakata baltisaksa mõisnikele EW maareformiga ära võetut füüsiliselt tagasi andma (eelkõige muidugi maad!).
Ega saksad siia ise tagasi ei tuleks, küll aga tekiks võimalus siinsetel tegelinskitel saada mõisavalitsejateks-opmaniteks.

Tohoh till ae mida siis Täna Tartus räägitakse??????Tulge,tulge ja valige meid????

Tahaks veel pöörata tähelepanu to:kooperatiivkorter
Kuna korter oli teie oma, siis polnud vaja korterit osta evp eest,nende eest saite osta koperatiivkortri aluse maa.Nagu mina mäletan ei võetud kooperatiivkorteri järjekorda inimesi,kel oli vähem kui 4 ruutu inimese kohta.

Vastavalt 1940. aastal kehtinud Balti Eraõiguse järgi pärandasid kunagised omanikud oma pärijatele võõrandamatu kohustuse maksta oma võlad. Selles osas Balti Eraõigust ei tunnistata, kuid juhtudel, kus see vastab endiste omanike huvidele, Balti Eraõigust rakendatakse!

Korteriühingutele kuulunud vara ei natsionaliseeritud 1940-1941 aastal, vaid korteriühingud likvideeriti 1949. aastal. Enamus korteriühinguid oli pantinud oma vara (kinnistud ja hooned) võlgade katteks Pikalaenupangale jt pankadele. Seega, ei kuulunud korteriühingute vara koos korteritega mitte korteriühingu liikmetele, vaid pankadele. Aga - mis tehti Eestis? Eestis otsustati tagastada endistele korteriühingu liikmetele reaalselt korterid (miljardeid kroone maksvat vara). mis pole iial olnud korteriühingute liikmete omand omandiõiguse alusel, ja mida pole ühingu liikmetelt ka õigusevastaselt võõrandatud. Korteriühingute majad koos seal asuvate korteritega kuulusid juriidilisele isikule, st ühingule, mitte üksikisikutele. Seega tehti Eestis aastal 1993 eraldi seadus, mille alusel tehti omanikeks isikud, kes seda ei olnud 1940 aastal ja kellelt ei olnud vara ka õigusevastaselt võõrandatud.

Kesknädal kustutas siit Allar Jõksi kirja, milles tollane õiguskantsler toob ära kohalike omavalitsuste tegematajätmised sundüürnikele õiglaste lahendite võimaldamisel seoses omandireformiga.

Seega - Kesknädalale ei meeldi Allar Jõksi kiri. Kas selle käiguga, kustutamisega, sai tõestatud, et on olemas kaks leeri sundüürnikke - Keskerakonna sundüürnikud ja teised, need lihtsad sundüürnikud? Ja mõlemad ajavad oma asja?

Päris kindlasti pole Allar Jõksi kirja kustutatud. Alusetut süüdistust on vaja Kesknädala peale varju heitmiseks. See on arvatavasti üks neid kavalaid võtteid, mille abil Keskerakonna vastu võidelda. Vana vigur - võidelda tõe vastu topeltvale abil...

Olgu, vastuvaidleja, proovin veel. Eks siis ole näha, kes valetab.

Kohalike omavalitsuste tegematajätmised ORASe sätete täitmisel. Väljavõte Allar Jõksi (tollase õiguskantsleri) 2008. aasta kirjast Tartu Linnavalitsusele. Sama kehtib ka Tallinna ja teiste omavalitsuste kohta.

Kui kellelgi (sundüürnikel - siinkirjutaja) eksisteerib subjektiivne õigus, on avalik võim kohustatud selle õiguse tagama, sõltumata sellest, kas piisavad eelarvevahendid ette on nähtud või mitte.

68. Asjaolu, et kohaliku omavalitsuse eelarves on rahaliste vahendite kasutamine nähtud ette muuks otstarbeks, ei tähenda iseenesest, et kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused olukorda lahendada. Eelarve vastuvõtmine on poliitiline otsustus, kuid eelarve kujundamisega ei saa kohalik omavalitsus vabastada end seaduse täitmisest. Eelarve vastuvõtja peab konkreetses majanduslikus ja sotsiaalses olukorras iseseisvalt otsustama, millised vahendid milliste ülesannete täitmiseks ette on vaja näha.

69. Kohaliku omavalitsuse õigus piisavatele rahalistele vahenditele oma ülesannete täitmiseks on põhiseaduslikult tagatud. Kohaliku omavalitsuse finantstagatised on sätestatud PS §des 154 ja 157. Nii kohalike omavalitsuslike ülesannete kui ka riiklike kohustuste nõuetekohane täitmine eeldab, et kohalikul omavalitsusel on selleks piisavalt raha. Kohalike omavalitsuste rahastamise mehhanism, mis tagaks kohalikele omavalitsustele piisavad rahalised vahendid, on PS §st 154 tulenevalt riigi ülesanne. Kui linnal puudub raha seadusega pandud ülesande täitmiseks, on tal õigus nõuda riigilt meetmeid küsimuse lahendamiseks (tulubaasi loomist või kohustuse lõpetamist).

70. Seda õigust aitab tagada kohaliku omavalitsuse volikogule 01.07.2002 jõustunud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega (edaspidi PSJKS) antud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise õigus. Varem sellist õigust kohaliku omavalitsuse organil ei olnud. Kõnealuse seaduse § 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks või kehtetuks, kui õigusakt või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

71. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu arutamisel Riigikogus nimetati tagatise ühe võimaliku rikkumisena riiklike kohustuste panemist kohalikule omavalitsusele nende kohustuste täitmiseks riigieelarvest raha eraldamata. PSJKS § 7 eesmärgiks ei olnud kohaliku omavalitsuse üksustele üldise kaebeõiguse andmine, vaid neile võimaluse loomine vaidlustada õigustloovaid akte, kui need on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. Vastav taotlus on lubatav, kui kohaliku omavalitsuse volikogu vaidlustab seadusega kohalikule omavalitsusele pandud kohustuse täitmiseks riigi poolt raha eraldamata jätmist.

järg

72. Teadaolevalt ei ole Tartu Linnavolikogu vaidlustanud riigi poolt raha eraldamata jätmist talle pandud kohustuste täitmiseks. Seega tuleb juhul, kui puuduvad piisavad rahalised vahendid tagastatud eluruumide üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks Tartu Linnavalitsusel senisest tunduvalt enam teha koostööd Tartu Linnavolikoguga, et tagada tagastatud eluruumide üürnike huvid ja nii vältida uue ülekohtu tekitamist.

Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! (vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995).
Ja kuhu kadusid Punaarmeest ja KGB-st maha jäänud korterid?
Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm.
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=14860

Kohalikud omavalitsused on jõuetuna üritanud lahendada tuhandete sundüürnike põhjendatud nõuet uuele elamispinnale, mida võimaldavad nii omandireformiseadus (1991), erastamise seadus (1993) kui ka elamuseadus (199…). Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud. Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud. Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks.
1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate (Sotside), Isamaaliidu ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega.
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/0E5D2A04F2AECC77C2256D64005A5D21
Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga (summad märksa suuremad kui SEC-i süüdistuses) kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.
http://vaher.blogspot.com/2005/11/meedia-silmakirjalik-hukkamist.html
http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/meedia
Arvo Kuddo artikkel " Omandireformi okkaline rada"
Hüvitusfondi rahade haihtumisest.

Kas sa k tead,et 1 toal.kort.kommun.maksavad 1500-2000.-kr kuus ja suurenevad kindlasti.Osaline töövõimetuspenss aga 2000.-kr tööpuuduse ajal,kusjuures pensioniea pikendamisel ei küsinud keegi asjaosalise nõusolekut.Lisame siia soojustuskulud ka.Ütled et müü maha ja osta väiksem.Kui väike?Rebasepuuri pean minema või?Eks proovi müüa midagi.Sqa räägid ja elad tüüpilise eestlasena pealispinnal,kisa tekjibsiis kui sinu paati miski loksutab.Sügavamale ei näe ega huvita.
Elasid nõukaajal kõik üüripinnal jah.Ja mis neil häda oli seal elada.?
Nii pisike üür oli,et 3 toal.korteris maksid 1-2 pudeli vahuveini raha kommunalkadeks.Oli siis veerand miinimumpalgast.
Muide ei saanud need venkud ühtigi kohe kortereid kõik,keda suunati siia ehitama kortereid.Elasid barakkides suur osa.Eestlastest said korteri need kel laiemad lõuad ja kintsukaapimine selge.Nagu nüüdki need paremal järjel on.Eestlane peab seda tarkuseks.
Mis viga tarkade maailmas?