Miks mälestus eesti mehest saksa mundris porri tallati?

Miks mälestust eesti mehest punaarmee mundris nüüd tahetakse sisuliselt porri tallata? Kui see on kättemaks saksa mundris olnute saatuse pärast, siis asub Eesti poliitilise "veritasu" rakendamisel sõjalõpul meeletuks muutunud Prantsusmaa kõrvale. Kui meelde tuletada, et Prantsusmaa on ka giljotiini sünnimaa ja suurte poliitiliste, usuliste, seisuslike jne tapatalgute sünnimaa, siis ajab küll päris hirmu pääle, kui mõelda niisuguste "eeskujude" järgimisele.

Kas Teie arvates punaarmee mundris eesti mehe ümberpaigutamine palagani platsilt kalmistu pühitsetud mullale on mälestuse porri tallamine? Kas soovite pingete jätkumist ja süvenemist või rahu ja stabiilsust?

Lõpetage kord see rumal jutt,et see Tõnismä pronkssõdur on eestlane. Mis eestlane ta on kui Aljosaks kutsutakse , ja ükski venelane teda eestlasena ei tunnista. Ikka meie Aljosa.Pronkssõduri kaitsjad "jooksevad või pükstest välja" ,et leida mingisugunegi õigustus pronksokupandi Tõnismäele jätmiseks. Viige juba see okupant sinna kuhu ta sobib---kalmistule. Ja jumala eest leinaku kõik kellele Aljosa kallis teda seal.

Samahästi võib rumalaks, lausa väga rumalaks pidada väidet, et Tõnismäe pronkssõdur ei sümboliseeri Punaarmee mundris sõdima pidanud eestlasi. Miks peaksime uskuma, et Lihulast ära viidud sambal oli kujutatud eesti verd saksa sõdur? Ja miks uskuda, et tema nimi on Aljoða? Samahästi võib ta olla Alfred või Ado. Ja miks arvata, et kogu talle omistatava jäleduse juures sobib ta kui okupant Eesti sõjaväekalmistule? Võib-olla tuleks tema jaoks hoopiski asutada kuskile (ei tea kuhu!) omaette matusepaik?

Tõnismäele (võib-olla tõepoolest)maetute isikute hauamonument, ja seepärast ei või Ansipi tahtel ("Havi käsul, minu soovil!"-stiilis) tagasi panna sinna mingil hetkel pandud nimetahvleid. Peeter Kaasiku ajaloolisest Õiendist / http://www.sirvilauad.ee/fi... selgub, et KK ja ENSV RKNi 13. veebruari 1945. a ühismäärusega mõtestati idee järgmiselt: “/.../ Isamaasõja monument peab näitama kogu maailmale meie rahva patriootilist tõusu, tema suuri hingelisi rikkusi ja võitlust saksa faðistlike orjastajate vastu. Nähtavale peab tulema meie rahva sirgjoonelisus, iseloom ja kõrge arengutase. Isamaasõja monument olgu ülistuslauluks sõdur-inimesele, kes kehastab võitluses kõrgemaid inimväärtusi. /…/” Igas liiduvabariigi pealinnas pidi olema vabastajate monument ja loomulikult pidi monumendi juurde kuuluma ka (sümboolne?) vennashaud. Nii rajati Tallinnas “vabastamisele” püstitatud monument Tallinna TSN TK otsusel Tõnismäele Kaarli kiriku kõrval asuvale haljasalale. Teadmata asjaoludel surnud punaarmeelased kaevati välja Tallinnas või Tallinna lähedal olevatest haudadest ja (võib-olla) maeti monumendi lähedale. Levinud legendi järgi oli Pronkssõduri modelliks maadluskuulsus Kristjan Palusalu. Pronkssõdur ka meenutab Palusalu ja modelliks olemist on kinnitanud Palusalu sugulased. Nõukogude võimu silmis oli Palusalu desertöör (st. reetur), kes juba korra oli tööpataljonist põgenemise eest surma mõistetud, kuid põgenes veel teistki korda, seekord trahviroodust. Palusalu sobib täielikult tõestama monumendi püstitajate tahet - eesti rahva sirgjoonelisust, iseloomu ja arengutaset. Ka sobib ta hästi eestlase ajaloolisesse rolli Teises maalimasõjas. Mobilisatsioon Punaarmeesse, põgenemised, vangilaagrid jm. Päris kindlasti ei või vaadata monumenti haljasalale maetute hauatähisena - monumenti ei püstitatud nende konkreetsete isikute mälestuseks. Seega ei või Palusalu kujutavat leinavat sõdurit seostada juhuslike ümbermaetud sõjaväelastega - see ei ole nende hauatähis, vaid mälestusmärk Teise maailmasõja eestlasest liitlasvägede leinavale sõdurile. Nimetades olümpiavõitjat Kristjan Palusalu Aljoðaks solvavad nii rääkivad eestlased tahtlikult oma rahvast, naeruvääristavad eestlasi, alandavad skulptor Enn Roosi ja arhitekt A. Alast - neid arukaid inimesi, kes kohustusliku vabastajakuju modelleerisid tõelise Eesti Mehe näo ja elu järgi, pannes kujusse sisse kogu selle vastuolu, mis tolle aja Eesti meeste ees seisis. Meie valitsus ja tänased "vabadusvõitlejad" on aga kahjuks langenud Böhmi jt. temataoliste mõtlemise ja arengu tasandile. See on ääretult kurb ja madal tase. Häbi olgu meil kõigil, kui seda teotust rahulikult talume!

Palusalu. Ära seo okupanti olümpiakangelase Palusaluga, see on jultunud vale. Pronkstimuka modell oli kunstiakadeemia tudeng Vello Rajangu.

tõeline Eesti Mees ei roninud punaokupandi viisnurkadega vormi ega tapnud, küüditanud ja röövinud paljaks eesti rahvast.

Pronkssõdur ei ole Eesti rahvale mingi vabastaja.Ta kannab vihatud vene okupandi vormiriietust.Koos oma viisnurkade ja ordenitega. Pronkssõdur on Eesti rahvale okupant

Punaarmeesse võeti Eestist 50 000 okupanti? Ja need, kes tagasi tulid ja kellel veel lapsed sündisid - kas need on okupantide lapsed, s.o meie teiega?

Lihula mälestussammas sai olla ainult eestlane, paistab et Magnus ei ole seda näinud. Sõduri saksa vormiriidel on kõik Eesti rahvusväeosa tunnused. Varukal sini-must-valge vapp ja kraenurgal tähtede SS, asemel vabadusristi südamik.Sellel sõduri kujul ei ole ainustki natsistliku sümboolikat. See on kindlalt Eesti sõdur. Pronkssõduril seevastu pole ainsatki tunnust ,et ta ei ole Aljosa vaid näiteks Jaan.

Nad oli okupantide musta töö tegijad, okupantide käsilased ja teie nende lapsed.

See arv 50.000 Punaarmees ei ole usutav. Sinnahulka on arvatud ,esiteks Eesti Terriotaal Korpuse mehed. Kes Starria-Russa juures tuhandete kaupa sakslaste poole ülejooksid. Peale seda kuni sõja lõpuni Eesti Korpust kasutati ainult seal kus ülejoosta ei saanud. Sakslane oli piiramisrõngas. Vene väejuhatus ei usaldanud Eesti Korpust rindele isegi Narva all.Ka tuleb maha arvata need tuhanded kes surid ,vene töölaagrites kaug-Põhjas. Ka arreteeriti paljud kui mitteustavad. Rindel sõdis ainult natuke üle poole mobiliseeritutest. Neile Eesti Korpuse meestele tuleb ainult kaasa tunda. Neid sunniti sõdima oma rahva vastu. Keegi ei nimeta neid okupandiks. Vaid võõrastest koosnevat Punaarmeed.

Loomulikult ei olnud Eesti Korpuse mehed okupandid, vaid eesti rahvale häda ja viletsuse - kannatuste kaelatoojad.

See meeletu, pime võitlus surnute ja ausammastega kisub kurjaks - ida poolt ähvardatakse juba sõjaliste aktsioonidega Pronkssõduri kaitsmiseks. Ka mõistlikumad hääled idast manitsevad Eestit olema mõõdutundlikumad - Eesti võimude käitumise üle on kurtnud fondi «Meie valik» president Irina Hakamada. «Omal ajal rääkisin ma erinevatele Eesti parteide liidritele, et kui nad tahavad olla eurooplased, siis tuleb üle saada väikeriigi kompleksidest,» ütles Hakamada. «Ma ütlesin neile: jah, minevik oli traagiline, ent kui te hakkate luukeresid kapist välja tõmbama, siis kaotate te rohkem kui võidate. Kui te olete väikesed, siis peate te sõbrustama nii Euroopa Liidu kui ka Venemaaga,» märkis Hakamada. Siit tuleb teha tahes-tahtmata kaine järeldus: idiootne möll Pronkssõduri ümber tuleb lõpetada, kuid nüüdseks tekitatud jama annab veel kaua klaarida.

Postimehe tänases kommentaariumis osutab õigesti: Sel ajal, kui meid, eestlasi, ähvardatakse, pöörame esimese asjana kohe omavahel kiskuma. Mis muu andis Nõukogude okupatsioonile 40ndatel aastatel nii suure võimu Eestis, kui eestlaste omavaheline vaenutsemine ja killustatus - üks eestlane saatis loodetava kasu nimel või vana vimma tõttu(sisuliselt ikkagi mammonaiha pärast) teist eestlast Siberisse, ja nüüd juhtuks täpselt samamoodi. Eestlasele on ainsaks prioriteediks rahvuskaaslasele koht kätte näidata ja selleks ei põlata ära ühtki vahendit - kui rikkusega üle ei ole, siis otsitakse mingi teine tee. Kas tõesti me peame olema Euroopa rumalaim rahvas???

Sinu loogikast lähtudes oleksid meie esivanemad pidanud ka Vabadussõja mõllu lõpetama ja Venele mitteidiootlikult alla andma!?

Ütleme siis lihtsalt:argus ja omakasu ruulib.

järjrkorrad nõukogude ajal olid tavalised ja ka ajalehte tuli kioskist hankida varakult jäjekorda minnes. Veteranid, nii töö- kui sõjaveteranid omasid õiguse saada kaubad järjekorrata, ka ajalehte. Astus siis selline veteran luugi ette oma õigustes, mille peale küsis üks vanahärra "mis väeosas sa sõdisid" ja saadud vastust kommenteeris ta " jah , ma tean, see oli see tagalapolk". On veel leida mehi, kes olid ära viidud Venemaale ja püüti neid suretada laagrites - kas pronkspoisga võitlejad teavad seda meeleheidet, mis inimest sellistes oludes ahistab, aga pigem on tänased kuju puskijad kohvikute ja buduaaride mugavates toolides targutajad. Langenud sõdur väärib austust. Nii paljud on valmis maailmaasju korraldama ja inimene ning inimlikkus on saanud nii tühiseks, millest maailmakodanik vaatab uhkelt üle.

See targutamine Pronkssõduri ümber on nõme. Kui Eesti riik tahab olla iseseisev riik , on see ainult tema asi kuhu ta mingi mälestussamba paigutab. Mis on Venemaal sellega asja ? Vaadaku parem mis omal toimub, kasvõi tsetseenias. Meie ei lähe neile ütlema mis tegema peab. Ka väike riik on siiski riik , ja venelasel pole siin mingit õigust käsutada. Kui Eesti riigivalitsus ja riigikogu otsustab, et on õigem pronkssõdur paigutada mujale, siis nii ka saab olema. Sellepärast ,et Ansip on siiski "sirge seljaga " ma tema poolt hääletasin ja õieti tegin. Lõpetage see hüsteeriline nutt, selle pronksokupandi pärast. Selle koht on kalmistul.