Memory kirjutab väga hästi ja polnud see kesikute püha Batja mingi "suur eesti rahvajuht" vaid eks ikka "veri on paksem kui vesi" vägisi veab Moskva poole . Tõsi Savisaar algul tõesti rääkis Eesti vabaks saamisest kuid ei olnud Rahvarindes tema üksi tegija vaid paljud tublid eesti patrioodid . Nüüd aga on juba ammu "maskid maha võetud" ja eesti rahvas teab "kes on kes" . Ajupesu teeb ainult Keskerakond oma vähestele jüngritele kellede arv pidevalt väheneb . Selliseid vähe arenend maakad ainult veel usuvad "Batjad" ja need kes Tallinnas "soojadel" kohtadel .

http://nommevalitsus.org/?p=298
Raamatu esimene osa "Illusoorne maailm" näitab tervikuna objektiivseid põhjusi (nii globaalseid kui ka lokaalseid), miks Eesti Vabariiki 80-ndate aastate lõpus ja 90-ndate aastate algul polnud võimalik juriidilise järjepidevuse alusel taastada ning millal ja kuidas on seda võimalik teoks teha. Raamatu teine osa "Reaalne mailm" näitab tervikuna aastail 1989-1995 Eestis toimunud aseainelisi protsesse, kus Eesti Vabariigi taastamise raames seadustati Nõukogude armee ja koos nendega saabunud tsiviilisikute viibimine Eestis, loodi nii Ida kui Lääne näpunäidete järgi n.ö. pseudoriik, mille eesmärk on jätkata genotsiidipoliitikat eesti rahvuse vastu eestlaste endi kätega, et hiljem haihtuda Euroopa Ühendriikides.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=6861
Pettusele rajatud riik

Suurim süü KGB agendina lasub Lennart Meril muidugi nn juulilepete sõlmimisel Moskvas Vene presidendi Boriss Jeltsiniga 1994. aastal.
Nn juulilepete tagajärjel jäi Eestisse mitmekümnetuhandeline Vene reservohvitseride armaada.
Ka viie protsendi Eestimaa ärakinkimine Venemaale on saanud oma arenduse ekspresident Merist. Nii ekspeaministrid Laar, Tarand, Vähi ja Kallas kui ka praegune peaminister Ansip on kõik "viljelnud" seda Eestile kahjulikku ja Venemaale kasulikku tehingut. Viimaks istutati piirilepet alla kirjutama nooruke reformistist välisminister Urmas Paet, kes nüüd läheb Eesti ajalukku andetuima välispoliitikuna. Äärmiselt kahetsusväärne oli selle leppe ratifitseerimine ka Riigikogus, peamiselt valitsuskoalitsiooni kuuluvate häältega.
Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega 13 aastat tagasi Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata.
See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang!

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=8664
Kommud kaitsesid, aga isamaalased, need Eesti heategijad, kinkisid ära

Kui poleks isamaalis-patriootilisi juulileppeid ja Tartu rahu piirist loobumist, oleks asi lihtsam: Eesti piir asuks tükk maad Narva jõe taga, ja idioodi järjekindlusega Savisaarele omistatav ühinemise soovunelm geograafiliselt sootuks lähemal. Kuid siin on küll tegu omaenda reetlikkuse teistele pähemäärimisega. Ühinemist planeerivad hoopis teised, Euroliidu-jõud, keda tõmbavad Venemaa tohutud toormevarud, ja kuna SRÜ lagunemine ja Venemaa piirkondlik jagunemine jätkub, võib see tulevikus isegi juhtuda. Kaug-Ida ongi juba varsti Hiina nr 2.

Preambulaid võib aga "kontrolljoont" põlistavale piirileppele lisada ja kauneid kõnesid vahutada, mingile osale rahvast suunatud ennastülistavaid ajalooraamatuid kirjutada ning kõiges Keskerakonda ja venelasi süüdistada, aga reetmine on toimunud ja osa kallist isamaast ära kingitud. Tõesti – tagasi ei saa enam midagi, nagu peatoimetaja on oma juhtmõtted pealkirjastanud.

Kuid on üks nüanss.

Vastik on seda meenutada, aga eesti rahva reeturid Vares ja Karotamm palusid ometi Stalinit 1944. aastal mitmel korral, et ta Petseri ja Narva Eesti koosseisu jätaks. Narva jäi, selle nad sõdisid välja; Petseri aga oli Stalini arvates tänu kloostrile põlisvene linn, seda ei saanud. Muide, Gdanski, mida Stalin visalt Danzigiks nimetas, kauples Poolale suure hädaga välja punakirjanik Wanda Wasilevska. Piire tehti niimoodi – mängleva kergusega – nagu juulileppeidki.

20. august ehk edgaripäev kuulutati vaatamata nn isamaaliste erakondade vastuseisule riiklikuks pühaks aastal 1998.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-viimane-suursaadik-noukogude-liidus-keeldus-augustiputsi-telesaates-osalemast.d?id=55626420
USA viimane suursaadik Nõukogude Liidus Jack Matlock keeldus osa võtmast 1991. aasta augustiputšile pühendatud telesaate lindistusest.
Matlock märgib ka, et saatesse ei ole kutsutud uurijaid, kes putšiga tegelesid. Kutsutute hulgas ei ole endise suursaadiku sõnul ka Gavriil Popovi, kellel oli informatsioon plaanitava riigipöörde kohta. „Teie saate osalejate hulgas on kõige järgi otsustades üks riigipöörde organiseerinud grupi liige (Jazov) ja mitmed Jeltsini kaastöötajad, kellest kaks reetsid ta 1993. aastal, tegutsedes selgelt ebaseaduslikult. Kus on aga need, kes seisid lähedal Gorbatšovile ja kellelt võib oodata vähem tendentslikku käsitlust tollaste sündmuste kohta?“ küsis Matlock telekanali NTV esindajatelt.

„Uudisteagentuur Associated Press teatas, et USA ja NLiidu vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Washington vastutasuks Moskva jätkuvale toetusele Pärsia lahe sõjas pehmendab oma suhtumist Balti küsimusse. AP teatel olevat Ühendriikide ametiisikud alustanud Balti separatistide veenmist rahvaküsitluse vajalikkuses, et selgitada välja suhtumine iseseisvusdeklaratsioonisse. („Päevaleht” 02.02.1991).

„Eile hommikul jõudis USA- ja Kanada visiidilt tagasi EV ÜN esimees Arnold Rüütel koos teda saatnud EV ÜN esimehe sekretariaadi juhataja asetäitja Raul Mälguga. EV välisminister Lennart Meri koos saatjatega jäid veel Kanadasse. Lennujaamas rääkis Arnold Rüütel lühidalt oma visiidi käigust. Lisaks vestlusele USA presidendi George Bushi ja riigisekretär James Bakeriga kohtus EV ÜN esimees veel USA esindajaga ÜRO inimõiguste komisjonis Ken Blackwelliga ning teistega, „kes mõjutavad rahvusvahelist poliitikat”. Teema oli sama ka riigisekretär Bakeriga, seal käsitati probleeme aga detailsemalt. Arnold Rüütel: „Juttu oli läbirääkimistest, nende juriidilistest alustest. Baker kinnitas: ei maksa kramplikult kinni pidada nn. õigusliku järjepidevuse momentidest”. („Päevaleht” 02.04.1991)”

USA suursaadik Eestis Robert C.Frasure: „USA-l pole otseselt Tartu rahulepingu kohta mingisugust ametlikku seisukohta,” ja lisas isikliku arvamuse, „kuid minu arvates ei peaks praktilisi probleeme lahendades olema liiga kinni juriidilistes seikades,” („Postimees” 23.07.1993)

Rootsi peaminister Carl Bildt: „Rootsi on tunnustanud Eesti iseseisvust praegu kehtivais piires ja ei kavatse seepärast sekkuda mingeisse piiritülidesse” („Eesti Ekspress” 19.03.1993).

Nn. põhiseaduse referendumi eel olid aga nii Toompea esindajate kõnepruugis kui ka pressis okupatsiooniväed muutunud sõbraliku naaberriigi Venemaa vägedeks ehk võõrvägedeks. Et
antud juhul on taas tegemist otsese USA-poolse mõjutusega, annab tunnistust USA armee kolonel Tõnu Toomepuu intervjuu „Võõrvägede staatus rahvusvahelise õiguse järgi” („Rahva Hääl” 28.04.1992).

Pärast Leedu, Läti ja Eesti juhtide kohtumist George Bushi ja James Bakeriga toimunud konverentsil märkis Godmanis: „Riigisekretär Baker palus meil samuti leida iseseisvuse saavutamiseks mingi selline mehhanism, mis ei saadaks NLiitu häbisse.”” („Päevaleht” 09.05.1991)
Mehhanism, mis „NLiitu häbisse ei jätaks”, leitigi. Ühe nn okupatsioonivõimu esindaja ja üheksa nn okupatsioonivõimuga kollaboreerunud Eesti Kongressi esindaja separaatkokkulepe sundis EV kodanikkonnale peale Põhiseadusliku Assamblee. Põhiseaduse eelnõu, mis Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks sai ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli tegelikult juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Ülo Nugise sõnavõtt Eesti TV-s 27. Juunil 1992, kus viimane kinnitas eetris veel kord põhimõtet, et kui rahvas põhiseaduse poolt ei hääleta, siis ülemnõukogu laiali ei lähe, millel on omad tagajärjed jne. Seega referendumil ei ütelnud rahvas jah-sõna mitte USA-s valminud ja kohapeal Põhiseaduslikus Assamblees „iluravi” saanud uue põhiseaduse eelnõule, vaid ütles eelkõige jah-sõna ülemnõukogu laialiminekule.
http://www.nommevalitsus.org/?p=306

Tunnistan Antsule, et kuigi mul teened Kodukaitse ees puuduvad, ometi loodan oma tagasihoidliku toetusega aidata kaasa selle väärt raamatu ilmumisele, lootuses, et saan sealt lugeda ka austatud Antsu suuri teeneid Savisaare ellu kutsutud Kodukaitse ja piirivalve taasloomise teenistuses kõrgel vastutaval kohal.

Isamaalase Trivimi Velliste endine nimi on Trofim Velitsko ja me ei tea tema luukeresid, mida Venemaa võib siiani kontrollida.
See võib olla põhjuseks, miks suur osa Eesti terririaalveest vabaks anti.

Ükski teine institutsioon peale 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poleks saanud Eestit Nõukogude Liidu koosseisust rahumeelselt ja verevalamiseta välja tuua.
Eesti Komitee oli rahvusvahelises plaanis mitte keegi. Eesti Komitee inimesi ei tuntud ega respekteeritud välismaal, nagu respekteeriti Ülemnõukogu liikmeid
1991. aasta 20. augusti variandid:
1. Taastada Eesti riik 1938. a. põhiseaduse alusel.
Praktiliselt osutus see võimatuks, sest täielikult puudusid tolleaegsed võimuorganid ja struktuurid. Ei olnud valitud presidenti, kahekojalist parlamenti jne.
2. Kuulutada välja uus riik Leedu eeskujul. Sellel oli toetajaid, kuid ka palju vastaseid.
3. Leida kompromiss, mis arvestaks õiguslikku järjepidevust ning oleks ka praktiliselt realiseeritav.

Väljavõte EV põhiseadusest
_Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse._

1938. aasta põhiseadus võeti vastu ajal, kui Eestis olid inimeste põhiõigused räigelt riivatud, erakonnad ja parteid olid keelatud, ajakirjanduses oli kehtestatud tsensuur. Seega on 1938. aasta põhiseadus tühine. Samas stiilis toimusid valimised ka 1940. aasta juunis, kui klikeaega jätkas president Päts koos Johannes Varesega.
Lähtude järjepidevuses sellisest põhiseadusest on väga kummaline, ja mitte juriidiline, vaid deklaratiivne! Pealegi peab EV praegune põhiseadus vastama Lissaboni lepingule...
Näiteks Tiefi valitsus, mis moodustati 1944. aasta 18. septembril, lähtus 1920. aasta põhiseadusest ja sinna kuulusid erinevate erakondade esindajad. Sellele vaatamata ükski välisriik või organisatsioon Tiefi valitsust ei tunnustanud, ei siis ega ka pärast.
Tiefi valitsus ei ole see vahelüli, mis aitas säilitada EW järjepidevust, sest Tiefi valitsus ei tunnistanud 1938. aasta põhiseadust.

memory on vahutanud päris kõvasti ja isegi on Antsul natuke pea segi löönud. Ainult memory teeb ühe loogikavea. Miks kavandas KGB omale hauakaevajat? Kas ta oli siis nii lühinägelik? Vastus on vaid selles, et kes oli Muinsuskaitse Seltsi juhataja, see oli KGB majori poeg Trofim Velitško alias Trivimi Velliste. Siia on see koer maetud. Just Muinsuskaitse Seltsi abil hoidis KGB silma peal rahvuslikul liikumisel. Ei liigutanud Muinsuskaitsjad ju lillegi, ka MRP-AEG grupp oli tilluke, Tiit Madisson suutis siiski organiseerida Hirvepargi koosoleku tänu Ristlaane juhmusele, kes ei teadnud MRP-st midagi. Pärast koosolekut pages Madfisson Rootsi ja kõik vaibus. See saade "Mõtleme veel" oli mitu kuud ja me kõik elasime kaasa, et leida lahendus majanduse ummikseisust. Ja Savisaar tuli välja uudse ideega kaasata rahvas elu parandamisele. Arvatavasti ta tajus, et rahvas ütleb oma sõna ja liigutab selle "perestroika" omale vajalikus suunas. Niimoodi asjad kujunesidki. Juba siis vihkas Savisaar punast värvi kui vere värvi. Kui teda peaministriks esitati, siis intrid küsisid tema käest, et miks te punast lippu ei sallija peate seda veriseks. On ju läti lipp ka pnase värviga. Savisaar tollal vastas, et ta rääkis punasest värvist aga mitte lipust ja sellega jäid intrid rahule. Paadunud kommunist ei oleks punast värvi halvustanud. Kuid Trofim Velitško on pesuehtne KGB-.lane. See, mida ta rahvuslikus stiilis räägib, on kameeleoni jutt. Nii hoiab ta end kursis sellega, mida mõtlevad eesti rahvuslased ja kannab selle ette KGB-lastele. Samasugune KGB agent oli Lennart Meri. Tänu nende koostööle jäeti Eestisse see 5-es kolonn. Eks vene erusõjaväelased avaldasid survet nii Merile kui Jeltsinile aga tõeline eestlane nagu Savisaar ei oleks sellele survele allunud. Memory on vist samasugune KGB agent, kuidas tal niipalju informatsiooni on?

to kesikud: miks te omaenda maad ja rahvast nii õudselt vihkate? Mis paganama omaaegsetest privileegidest te ilma olete jäänud et tänasega leppida ei suuda? Küsimus muigajatele-vaagijatele-lemmekrimmidele.....

Ise oled sa oma vihast lõhkemas ja paras sulle...kui lõhki käid!

Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist välisministrit Trivimi Vellistet (Trofim Velitško), kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang.
http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/sergei-stadnikov-trivimi-velliste-heitlus-eesti-hinge-parast-lisatud-oiendus.d?id=29781589
Meenutame legendaarset 24. veebruari 1988, kui Trivimi Velliste veel Eesti sotsialistlikku vabariiki kiitis...
http://bibliofil.info/rus/club/thoughts_aloud/961//
Он и подобные ему (Тривими Велисте = Трофим Величко, пресловутый Криштафович, Осипенко-младший) - это типичные манкурты, которые изо всех сил стараются выглядеть "своими", больше чем даже многие "свои" из коренных эстонцев.
http://estoni.ru/a/velliste_trivimi
http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=3074&Itemid=227&lang=et
Jälle Velliste! Kas tõesti juhuslikult? Isamaaliste leelode lõõritaja

muigaja ütlemistele lisan, et lugesin ja imestasin ka neid memory vahutamisi stiilis, et intrite Toompea ründamine oli Savisaare-Lõssenko kokkumäng... Mäletan, et tookord oli Savisaar nagu kahe tule vahel - ühelt poolt intrid ähvardasid, et miks Savisaar vihkab punast värvi, teisalt aga ersp-laste teine äärmus, et miks Savisaar heiskas Pikale Hermanile sinimustvalge, kui ümberringi korstnate ja veetornide otsas kõikjal lehvisid intrite punalipud. Savisaart kritiseeriti isegi selle eest, et miks Rahvarinde logol olevat üks täht punast värvi (?!?).

http://www.ufo-com.net/books/detail.php?ELEMENT_ID=2864
KGB rollist nõukogude võimu kukutamisel nii NLiidus kui ka teistes sotsmaades. Probleeme tekkis vaid Rumeenias ja seal kavatseti kasutada ka kindral Lebedi diviisi.
1989. aastal oli näha hämmastavaid muutusi Euroopas. Järsku hakkasid kõik Ida-Euroopa diktaatorid kukkuma. Seda nimetati “sametrevolutsiooniks”. Tegelikult oli see Nõukogude operatsioon!
http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-teadmiste-kohustuslik-miinimum-eesti-riigi-ja-rahva-aerakustutamise-avaliku-salaplaani-kohta-31012007a.html
Suured operatsioonid algavad alati ettevalmistava rünnakuga, mis tavaliselt aga tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõeldud on. Iseseisvumise instseneerimised algasid müüdiga NLi lagunemisest ja majanduse kokkukukkumisest. NSVLi majandus oli aga just 1980-ndate teisel poolel tugeval tõusulainel.
Alles 1989. aasta keskel algas majanduslangus, mille põhjustas plaanimajanduselt turumajandusele üleminek. Tegelikult ei toimunud niisiis mitte lagunemine, vaid algas perestroika ehk sihiteadlik reorganiseerimine. Ja see protsess oli tõepoolest kaua kaalutud, täpselt juhitud ja on raudse käega praegu elluviimisel. Ning ei alanud perestroika mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks ja oleks seega Stalini kavandatud impeeriumi punktuaalne teostus gloobuse kumerale pinnale punasega stantsitult.
Et otsus langetati just 1987. aastal, on vaidlustamatult tõestatud sellega, et kõikidest Balti ja Ida-Euroopa riikidest hakati KGB arhiive massiivselt ära vedama just tol aastal; 1990-ndate alguses kohapeal olnud toimikud olid vaid teadlikult ettesöödetud kompra.
Varsti pärast seda algaski imepärane IME (Isemajandav Eesti) ja veel imepärasem rahva "spontaanne" enese vabakslaulmine, kuhu saadi massid kohale KGB ja Keskkomitee suure ühispingutuse toel; tõe nimel olgu see välja öeldud. Algas Eesti liidrirolli müüdi kujundamine impeeriumi eduka lagundajana.
Samas oli Eesti Vabariik ainus Nõukogude liiduvabariik, mille ülemnõukogu ei saanud 20. augustil NL-ist väljaastumiseks vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust kokkugi, ja NL-i keskvalitsus pidi 6. septembril Eesti suhtes otsust tehes NL-i põhiseadust rikkuma...

Selge huumor oli lugeda sellist jampsi eriti ajas naerma lause - algas Eesti "vabakslaulmine" -KUHU SAADI MASSID KOHALE KGB JA KESKKOMITEE ühispingutuse toel,tõe nimel olgu see väljaöeldud --- üldine naer eesti rahva hulgas kes veel hästi mäletavad kuidas rahvas üle Eesti riigi ka saartelt sõitsid kokku suurele Rahvarinde poolt organiseeritud üritusele "Eestimaa laul ". Viibisin seal ise ja nägin rahva tohutut vaimustust --ometi kord hakkame vastu venelaste vihatud okupatsioonile ja me saame vabaks -- Mäletate sõnu - "Ükskord me võidame niikui nii"
Kirjutaja "resident" oli arvatavasti veel tattnina ega tea midagi sellest mis tookord toimus, kirjutab ainult kusagilt loetud lollusi või on ise narkouimas .