Vanemad lugejad mäletavad Edgari juhitud Rahvarinde sõpru Venemaal. Eriline sõber oli Peterburi demokraat, Peterburi linnapea Anatoli Sobtšak, keda nõustas (või kontrollis?) üks abidest - teeneline DDR-i kogemusega KGB-alampolkovnik Vladimir Putin. Seetõttu on ka kahe sõbra juhitud parteide Keskerakonna ja Ühtse Venemaa vahel sõprus. Tsitaat Putini karjäärist 1990. aasta jaanuarist maini:
Putin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus KGB nomenklatuuri. Rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal Valeri Mussini juhendamisel väitekirja kirjutada. Mais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtšaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel. Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa.

Savisaare informeeritus ja KGB-sõbrad
Räägitud on Edgari heast informeeritusest (nädal enne putši ütles Savisaar Teet Kallasele: “aga äkki seda liidulepingut ei tulegi?”) ja sidemetest kõrgete sõjaväelastega. Korraldati satelliidivalve Edgari kaatriga Helsingist Tallinna toomisel. Kas putšistid, kes kontrollisid piirivalvet ja piiriületuspunkte, andnuks piirivalvekaatrit toomaks ära NSV Liidust lahkuda sooviva ENSV valitsusjuhti? Ilmaski ei. Kuidas paljakäsi tüsenev ministrite nõukogu esimees teletorni hõivanud tankikolonni Pihkvasse tagasi “saatis”?

20. augusti süngel hommikul, kui Tallinna saabus Pihkva diviisi tankikolonn, üritasid selle üksuse soldatid hõivata Tallinna teletorni. Teatavasti sulgesid kolm raadiolingi valvetöötajat end torni ülemise korruse aparatuuriruumi ja blokeerisid torni lifti. Hiljem on seda sidetöötajate käitumist hinnatud kui teguviisi, mis hoidis ära telemasti hõivamise.
Kuid telemasti juurde saabunud tankikolonni komandöridel polnud püsivat sidet Tallinna garnisoni peastaabiga, mistõttu ei saadud vajalikke korraldusi ja nende tegutsemine venis. Põhjuseks oli siin häritud raadioside tankikolonni ja Tallinna garnisoni peastaabi vahel. Nimelt lülitasid Toompeal asunud raadioamatööride iga kord, kui Tallina garnisoni ja tankikolonni raadiosaatjad tööle hakkasid, nende töösagedusele segava tooni, mis edastatava info lugemise võimatuks tegi. Selle tegevusega saavutati sündmuste arengu venimine ajani, mil tankikolonni komandör sai korralduse – asuda tagasiteele Pihkvasse.
Kõik need raadioamatööride poolt korraldatud “eetrimängud” lindistati viimaste poolt, mis hiljem ka ühes Eesti Raadio saates maha mängiti.

Majanduse olukord aastail 1990-1991
Aastatel 1990.-1991. oli üle 95% Eesti ettevõtlusest riiklik. Savisaar valitsusjuhina tegutses nii nagu riigimajandus ja riiklikud ettevõtted oleks Eesti õitsenguks ainuõige tee. Miks ta ei pidanud vajalikuks taastada käibemaksu kogumist eelarvesse? Ilmselt ta tollal ei mõistnud maksude olemust, sest valitsus sai riigiettevõtetelt kasumina teenitud raha ära võtta, muidugi juhul kui asutuse juht(kond) oli eetiline ja ei teinud kõrvale vahedajat millele jäeti kasum. "Konverteeritava" rubla korral aga saanuks seda ka juurde trükkida?

Järgmise sammuna (vist 1990?) kaotas Edgar ära SORVO, mis tegeles riigifirmade kontrollimisega ja mida toona kardeti rohkem kui KaPo-t täna. SORVO kadumine oli stardipauk riigiettevõtete juhtidele hakata ajama oma "äri" riigi vahenditega. Kas juhuslik aps? Majandusjuht alustaks erastamisega ja pärast suurema osa ettevõtete erastamist, saanuks likvideerida või reorganiseerida riigimajandust kontrolliva organi.

Eesti kroon ja 6 kuu hüperinflatsioon
1989. deklareeris Savisaar vajadust võtta kasutusele "konverteeritav" rubla! Eesti kroon oli Savisaare jaoks kapitalismi sümbol ja "iseseisvas" Eesti NSV-s ei saanud seda lubada. Talongidest ja pikkadest poesabadest majanduse kraavikeeraja suurt kaugemale ei jõudnud. Nagu Indrek Toome ei teinud maksureformi, nii lasi ka Edgar iseseisvaks pürgival riigikesel tasakesi rahatuks joosta. Eesti NSV Liidust veidi vabam hinna- ja majanduspoliitika tingis ka ülejäänud NSV Liidust suurema inflatsiooni.

Pensionärid on tihti kurjad Siim Kallase peale, ta olevat Eesti Panga juhina rahareformi teostades ära nullinud nende aastakümnetega kogutud rublasäästud. Kahjuks ei süveneta, keda tegelikult õigem oleks kritiseerida. Eesti krooni vastane Edgar tegi kõik selleks, et eesti krooni kasutusele ei võetaks. Säästusid ehk seisvat raha nullis ära nõukogude rubla hüperinflatsioon, mis iga kvartaliga üha enam progresseerus. Inimesed ostsid suures hirmus poodidest igasugu kättesaadavat träni kokku, et hüperinflatsioonikeerises seisva raha tõttu teenistuse väärtuse kadu veidikenegi vähendada.

Piltlikult seletades, rublatsoonis olles istusime kuristikku liikuva rongi esimeses vagunis. Oma raha kiirema kasutuselevõtu pooldajad Rein Otsason, Siim Kallas jt kutsusid vagunit (loe rubla) hülgama. Maha hüpata oli valus, kuid väldituks sügavikku sõitu ja maandutuks kuristiku nõlval, kust olnuks lihtsam kuristikust välja ronida.

Aga Edgar tõkestas tee kuulutades, et ta läheb veduri masinaruumi ja paneb rongi seisma või isegi vastupidi mäkke üles rühkima! Paraku oli see kas alatu vale või sinisilmne naiivsus. Vedurilt olid kõik juhthoovad eemaldatud ja rong liikus mitmendat aastat juhist sõltumatult omasoodu allamäge.

Eriti selgeks sai krooni kasutuselevõtu vajadus sügisel-talvel pärast 1991. augustiputši. Rahvas ootas eesti krooni ja iga nädalaga tühjenesid poed kaubast, väljaarvatud valuutapoed. Edgar aga tegutses rahva tahte ja turu ootuste vastaselt oma inertsist või nõuandjate soovituste kohaselt "juhtimisega" edasi, püüdes jõge vastupidi voolama panna

Jõuluks 1991 tehtud eesti kroon olnuks 2:1 saksa marga suhtes
Milline olnuks eesti krooni kurss saksa marga suhtes 6 kuud varem? 1991. aasta viimastel Eesti Panga valuutaoksjoneil müüdi saksa marka hinnaga 15 kuni 15,5 rubla. Rubla summade jagamine 10-ga andnuks 1,55 seega jäänuks kursi 1 DEM = 2 EEK korral ka piisav 22%line tugevusvaru? Viimasel Eesti Panga oksjonil juunis 1992. müüdi saksa marka umbes 63 rublaga. Kogu riigivara olnuks arvel 4 korda kallimalt?

Edgari vaesuslõks Eestile
Viimase 8 kuuga juunist 1991 kuni tagasiastumiseni jaanuaris 1992 juhtis Edgar Eestit vaesuslõksu, millest väljaronimiseks kulus vähemalt 1,5 aastat. Tema otsene vastuseis eesti kroonile oli põhjus tänu millele rublatsooni 1992. aasta esimese poole meeletu inflatsioon tegi 4-kordse allahindluse eesti tööjõule ja kinnisvarale. Tõsi ajutiselt, kuna aasta-paariga turul hinnad stabiliseerusid „õigel“ tasemel, kuid paljud turumajandusvõõrad kodanikud vaesusid.

Tuttav, kes oli tollal baarmen, heietas 1992. rahareformi järgseid aegu, kui esimestel kuudel rublasid loopima harjunud kundedel ka kroonid vintis peaga harjumusest kergelt kadusid… Ta teenis jootrahana 10 tuhat krooni kuus, millega saanuks Tartus osta ühe toalise korteri. Nüüd ta olnuks üürikorteri(te) pidaja. Mis kergelt tuli, see kergelt kadus.

Eesti iseseisvuse kõige raskemad aastad 1992-1993 jätnuksime vahele, alustades kohe 1994. aasta tasemelt. Tõsi ettevõtlus poleks nii tormiliselt arenenud kuid jäänuks olemata tarbetu laristamine. Ühiskond olnuks märksa ühtsem ja lõhesid (GIN-i koefitsent) ei venitatuks nii suurteks. Riigivara ärastamised ei olnuks nii supersoodsad, sest toonuksid sisse arvel olnud rublahindades sama nominaali ehk neli korda enam saksa marku...

Hiljem kehtestatud EVP kurss olnuks teine, kuid erastamises osalenute ring olnuks laiem. Pealegi oli arusaamatu miks Eesti riik ei sekkunud kui spekulandid hirmujuttudega ajendasid rahvast oma väljatöötatud EVP-kroonid 20-30 sendi eest loovutama? Ehkki riik ise andis pärast spekulantidele EVP eest erastatavat vara 1 krooni eest? Riigil oli kohustus ja riik pidanuks sekkuma juba tasemelt 95 senti, et kinnitada oma usaldusväärsust!

Lindiskandaali aegu käis Savisaar Peterburis
Lindiskandaali avalikuks tulemise eel käis Savisaar väidetavalt Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki juures. Kelle juures tegelikult? Kas salapärane firma SIA oli seotud KGB-ga? Kas Edgar ei külastanud mitte Sobtšakki nõustavat (kontrollivat) abi - DDR-i kogemusega KGB-alampolkovniku Vladimir Putinit? Tsitaat Putini karjäärist 1990. aasta jaanuarist maini:
Putin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus KGB nomenklatuuri. Rektor oli sellest teadlik. Mais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtšaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel. Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa.

Maskide langemine: 10 aastat putinismi teel Rahvarindest Interrindeks
End Rahvarinde järglaseks pidav Keskerakond on 10 aastase putinismi viljelemise järel moondunud stalinismi maaletoojaks. 18. juunil kell 15:50 otsustas Riigikogu tähistada 23. augustit, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise kuupäeva, stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Aga Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei soovi tähistada mälestuspäeva, ega ka stalinismi hukka mõista. Hääletustulemused: Poolt: 73, Vastu: 6, Erapooletuid: 0.

Keskpartei fraktsioonis on kõigest 8 päri arhiividest leitud dokumentidel põhineva ajalookäsitlusega. Paljudel oli häbi oma meelsust avaldada ja ei osalenud hääletamises, mis on võrdsustav Ühtse Venemaa ajalookäsitluse heakskiiduga. Huvitav fakt on Rahvarinde liikmete Aadu Musta ja Rein Ratase hääletusel olnud Riigikogu otsuse poolt olemine, kuid nende lapsed "poliitbroilerid" Kadri Must-Simpson ja Jüri Ratas ei hääletanud.

Nüüd kohalike valimiste eel tulid keskerakondlased (Vassiljev Haaberstis ja teised) välja Interrinde ideega: kuulutada ka vene keele riigikeeleks?

Postimees kirjutab, et isegi kambaga olevat raske Savisaare vastu astuda. Kas siis Savisaarel polegi kampa? Ühtse Venemaa võimupartei kaudu tuleb rääkida Venemaa "kampadest", kes seisavad Savisaare selja taga ja juba üle 20 aasta. Edgar pole Eesti tõeliselt iseseisvaks saamise nimel ju võidelnud. Maksimumeesmärk oli isemajandav liiduvabariik.

1987. aasta oktoobris toimunud Teatriliidu asutamisekongress ja 1988. aprilli Loomeliitude ühispleenum ja seal räägitu oli tõsine pomm kõike kontrollivale KGB-le. Tõsiselt kardeti kui rahvuslased ja loomeliitlased liituvad üheks poliitiliseks jõuks. Meetodeid oli kaks: infiltreeruda või luua enda poolt kontrollitav ja juhitav ühiskondlik liikumine, mis välistaks selle ja ühtlasi hoiaks Eestit NSV Liidu rüpes edasi.

Tiit Made olevat oma raamatus pakkunud kommunist Jaak Allikut, senini Arnold Rüütli poolt varjatavast, putšistide määratud ENSV asehalduriks. Pigem on see Tiidu poolt välja pakutud enda KGB sidemete varjamise nimel kattevarjuks oma võitluskaaslasele Edgarile. Kultuuriametnik Allik võis olla Loomeliitude Pleenumil infiltreeruja. Peagi mõisteti KGB-s et protsesside mõjutamiseks on infiltreerumisest üksi vähe. Oli vaja luua enda kontrolli all olev rahvaliikumine ja siis peatuski kontrollijate pilk Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhatajal Edgar Savisaarel, kes varem Lasnamäe planeerimise varjus täitis hoolega vene migrantide majutamise ülesannet Tallinna Linna Mererajajooni Komitees.

Ainus mure oli Edgari tundmatus. Savisaar oli vaja eelnevalt üles töötada, tuntuks teha. KGB teadis koputajate kaudu koos käivast majandusmeeste grupist, kus arutatavat Eesti NSV isemajandamisele viimise ideed. Elušanssi haistev Savisaar infiltreeruski Siim Kallase, Uno Mereste, Tiit Made jt majandusmeeste punti ning näidatud aktiivsusega pälvis lõpuks sekretäri rolli ja ajaloolane kirjutas majandusmeeste ideed ühtseks tervikuks ja kiirustas seda kohe ajakirjanduses avaldama... Aeg ei oodanud!

Edasi kutsuti Savisaar ka telesaatesse "Mõtleme veel" külaliseks, kuni ühes saates Edgar siis käiski välja ammu küpsenud (KGB) idee: Rahvarinne - perestroika toetuseks! Rahvarinde staap loodi Uuel tänaval samasse majja, kus asus Eesti esimene välisfirma EstImpEx. Avalik saladus oli et firmat kontrollis KGB ja kas teist üürnikku siis mitte? KGB õnnetuseks võeti Rahvarinne loomeliitlaste, teadlaste jt haritlaste poolt "üle"... Rahvarinde edukuse tõttu üritati seda "eksportida" mujalegi liiduvabariikidesse.

Kas saab olla lollimat väidet?: "KGB ebaõnneks võeti Rahvarinne 1987. aprilli Loomeliitude pleenumilt tuntuks saanud poliitikute poolt suures osas üle ja Savisaar jäi kontaktisikuks."
Rahvarinne loodi 13. aprillil 1988.a. ETV otsesaates "Mõtleme veel"

Väljasõidu toimikuid tassis minema avatud Ukse ja Akendega Pagari keldrist 2 autotäit Jaan Toots.

et isamaalased olid eriti aktiivsed toimikute tagaotsijad.

nõudis Saviaart Plaanikomitee juhiks!

Memory - mine õpi veidi ajalugu, sinu noores ajus on Laari väljamõeldised

memory on hoogu läinud. Mäletan, et Rahvarinde staap loodi hoopis Endla tänaval kui "kraavistaap". Seal toimetas Rahvarinde sekretär Eino Muruste. Memory vahutab küll palju ja tal on ka palju informatsiooni, kuid seda ta söödab siia kontrollimatult. Kõik selleks, et diskrediteetida Savisaart. Te peaks oma juttu ka Savisaarega kooskõlastama, muidu on see vaid ühepoolne farss.

Loomeliitude pleenum oli 1-2 aprillil 1988, mitte 1987. Tol ajal mõõdeti aega mõnikord tundides, aastatega ei tohi siin kuidagi mööda panna!

Jah, Savisaare vastased püüavad Savisaarest lahti saada igate moodi, kohtuasjadega, ja tema kaasvõitlejate diskrediteerimise ja rahastajate äralõikamisega ja seadusandluse peedistamisega, mis naeruvääristb Eesti riiki.
Aga sellest pole Savisaare tagaajatel muidugi miskit, et riiki häbisse lükkavad.
Põhiline, millest nad seni pole jagu saanud, on Savisaare muutumine legendiks Rahvarinde looja ja juhina ning laulva revolutsiooni liidrina. Seda rahva mälust kustutada on olnud võimatu.

Nüüd on asutud ka selle monumendi kallale, memory on musta töö tegemise ilmne näide, kes on anonüümselt nõustunud oma käsi määrima.

Lööge Ta risti - see hüüatus on juba korduvalt ajaloos nähtud. Aga nii väike riik nagu Eesti ei saa selle peale minna, ees ootaks siis lõpp, sest inimesed ei pea vastu ja rahvas jookseb laiali.

muigaja 2012-08-01 12:48:52
memory on hoogu läinud. Mäletan, et Rahvarinde staap loodi hoopis Endla tänaval
---
Siis on Teil mäluga halvasti.
Tallinna vanalinnas Uuel tänaval pandi eelpool nimetatud majale 13.04.2008 vastavasisuline mälestustahvel mida võivad kõik sektiliikmed isiklikult vaatama minna.

esimene suurüritus oli elektritrassi kaevamine Rahvusraamatukogule. Ei ole tallinlane, aga see esmane staap võis kuskil seal asuda küll

"memory" võiks laenatud mõtete alla ka nende mõtete autori nime panna. Nii tehakse.

Ilmselt on ta valitsuse palgal ja uuribvahepeal Laari - Vahtre ajaloo raamatuid

Vähemalt ei jäta riikliku taasiseseisvuse taastamine mitte kedagi külmaks ja see oli tolle- aegsete tegijate poolt SUUR TEGU! Kogu eesti rahvas tänab neid julgeid mehi ja naisi, ning loomulikult on vaja tollasest ajast võimalikukult paljude meenutusi kirjalikult säilitada. Selle raamatu autorid on sellega hakkama saanud ja edu neile ka trükiraha kogumisel.