Kas E.Savisaar ei märka Breznevi, Castro ja Rüütli sarnasust? Maalitud pilt võib ju ilus olla, aga kas Savisaar üksinda suudab kõike seda fantaasiat ellu viia. Kõik mõtlemisvõimega kaaslased on tema lähedalt pagenud. Jäänud on ainult noored (komsomoli ja hitlerjunge tasemega nupud), vanad miilitsad ja lamba mentaliteediga parteisõdurid.

Kas Eestimaal on ausad inimesed täiesti ära kadunud? Lugesin läbi selle kuulsa kokkuleppe Eestimaa kõikide inimeste hüvanguks , sotsiaalsete pingete ja vahede vähendamiseks - raha pensionäridele - aga ka noortele peredele - ostame tagasi Eesti raudtee - tõstame päästetöötajate palku - politseinike palku - õpetajate palku . eshitame teed ja trassid - maksame välja koolitarbed jne. jne. Olgem realistid - jagada saab seda raha , mis on olemas.Seda võib jagada selliselt väga lühikest aega , saades troonile, sis... on raha otsas. Kes vähegi arvutada oskavad, need peavad seda ebareaalseks e. populistlikuks. Heakene küll. Saate võimu. kes kelle ära sööb? Rukilli kohukese või vastupidi? Aga see lihtsalt juhtub...

Te kirjutasite, et "Meedia lõhestab rahvast, tekitab kaost, on lausa kuritegelik." Selles osas tahaks teile natuke vastu vaielda. ____________ Ainus ajaleht, mis tõesti ongi loodud selleks, et lõhestada rahvast ja tekitada usaldamatust riigiorganite ja meedia suhtes, on minu meelest "Kesknädal". Meediale ei ole põrmugi kasulik tekitada inimestes hirme, sest meedia on ettevõtlus ja seega peab kasumit tootma. Mitte keegi ei taha osta negatiivseid uudiseid. Mitte keegi ei taha osta valet. ____________ Samas ajaleht "Kesknädal" ei ole meedia, vaid parteipropaganda. See ajaleht ei ela mitte müügitulust ja reklaamitulust, vaid on hoopis partei poolt kinni makstud. Ja seepärast väidabki "Kesknädal", et meedia on kiivas. "Kesknädal" kubiseb artiklitest, mis on suunatud otseselt Eesti rahva lõhestamisele, sisevaneude õhutamisele, poliitiliste vastaste halastamatule laimule. Mis aga kõige hullem - see mõjub. ____________ Väga paljud Keskerakonna toetajatest pensionärid usuvad siiralt, et "laarlased laastasid Eestimaa ja müüsid maha kõik väärtusliku". Kust on nad selle teadmise saanud? Samas kirjutavad välismaa lehed Laari valitsusest kui imevalitsusest, Laar saab majanduspreemiaid, Eesti maksusüsteem on maailmas paljudele suureks eeskujuks. ____________ "Kesknädala" lugejad aga ei usu isegi välismaa meediat! Nad on nii veendunud, et ainus tõekuulutaja on "Kesknädal". Nad on veendunud, et kogu maailm on nende vastu, isegi välismaa meedia olla laarlaste poolt äraostetud. Liisa, sa kirjutasid, et "[ebakindlus ja alalised hirmud] tekitavad stressi ning teevad inimese nii vaimselt kui füüsiliselt haigeks." Sul on õigus. Kuid ole hea, ära süüdista ebakindluses vaba meediat. Ebakindlust ja alalist hirmu külvab hoopis parteiajaleht "Kesknädal", mitte vaba meedia. Ebakindlust ja alalist hirmu on vaja, sest stressis inimesi on kerge üles keerata. Neid on kerge hüsteeriasse viia. Nendega on kerge manipuleerida. Ja just seda ongi vaja Keskerakonnal. ____________ Kõik eelnev oli muidugi vaid minu isiklik arvamus. Olen kindel, et mõned "Kesknädala" lugejad võtavad ette ajalehte õigustada. Tervitan seda.

Miks arvatakse,et kes on keskerakondlane,see on ainult INIMENE.Miks hr.Savisaar üle eesti pensionäridele ei jaga 500.-EEK enne valimisi,vaid eelistab ainult tallinnlasi.Vastus,sest Tallinnas on enamus muu rahvusest pensionäre ja see ütleb kõik ära. Miks keskerakond surub ainult oma poliitikat peale ja arvab ,et on ainuõige.Miks ikkagi ei lasta rahval presidenti valida,vaid teatud ringkonnal(keskerakond ja rahvaliit)??

EKA kuulutas kommunistliku režiimi kuritegelikuks käesoleva aasta jaanuaris. Ehk oleks aeg neil kameeleonidel lavalt lahkuda. Kas pole veel küllalt kurja Eestile suutnud teha? Küünilisuse tipp oli keskerakondliku Tallinna linnaviletsuse poolt Harju tänava varemed liiva alla matta. Betooniga ei tahtnud vene punaokupantide kuritöö jälgi katta?

Üllatav, et Savisaar on Koguja raamatut lugema hakanud, nagu vanemate meeste asi oleks seda teha.

Häbi võiks teil olla sellise paberiga tulla rahvast lollitama. Seda kokkulepet on isegi häbi WC taguotsale lugeda anda.

Hevoksetki nauraa...

Kompartei taktika Eesti taasvabanemise eel Vello Helk 14.03.2004 Väga vähe on analüüsitud EKP käitumist ja taktikat taasvabanemise eel. Jääb mulje, et partei tegi küll katseid tõkestada üha suuremat toetust tõelistele vabaduspüüetele, aga et see nurjus, misjärel oldi sunnitud kapituleeruma ja omaks võtma endise Eesti Vabariigi sümbolid ning leppima nõudega selle taastamiseks. Väga otsustavad olid sündmused 1987. aastal. Siin tõstetakse Eesti ajaloo kronoloogias (Sulev Vahtre, 1994) esile Hirvepargi rahvakoosolekut 23. augustil ja IME ettepanekut 26. septembril, puuduvad andmed EKP reageerimisest. On ainult teade NLKP Keskkomitee büroo 14. detsembri salajasest otsusest natsionalismi ilmingutest Eestis, Lätis ja Leedus, millele järgnes 5. jaanuaril vastav otsus EKP Keskkomitee büroolt. Eksisteerib aga rida dokumente, mis näitavad EKP tugevat aktiivsust 1987. aastal. Nende hulgas on põhjalik plaan vastupropagandaks ja organisatsioonilisteks ettevõtmisteks 1987-1988. Selle kohaselt tuli muuseas paljastada ja kritiseerida Eesti kodanluse ja tema liitlaste kiskjalikku olemust, valge terrori initsiaatoreid ja läbiviijaid, kodanliku Eesti iseseisvuse loosungi olemust: ”Kellele iseseisvus, kellele ike”, Eesti kodanluse 20-aasta juhtimise tegelikke tulemusi, kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi, müüti kodanliku Eesti õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fašistidega ja ”metsavendade” tegevust ning Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid. Sellega seoses tuli välja töötada orienteerungid ajalooliste tähtpäevade jaoks, nende hulgas kodu- ehk nn ”vabadussõda” novembris ja eesti ja vene rahva sõpruse juured detsembris 1987. Seda plaani arutasid EKP KK büroo liikmed seltsimehed Vaino, Rüütel, Saul, Aljošin, Ganjušov, Ristlaan, Upsi, Kortelainen, Liiv, Soidla ja Toome 13. novembril 1987. Nad olid veendunud, et ”kodanlikud ideoloogiakeskused kavatsevad provokatsioonilistel eesmärkidel ära kasutada kodanliku Eesti Vabariigi väljakuulutamise 70. aastapäeva” ja pidasid vajalikuks korraldada vaenulike aktsioonide vastu omakorda vastupropagandat. Rahvale tuli veenvalt tõestada rahvaste sotsiaalse õigluse eest peetava võitluse klassiolemust, eesti rahva ajaloolise saatuse lahutamatust suurest vene rahvast, teistest NSVL rahvastest, eesti rahva võitlust interventsiooni ja kodusõja ajal Eestis; Eesti Töörahva Kommuuni revolutsioonilist tegevust; EKP võitlust kodanluse valitsemisaastail; rahva võitlust nõukogude võimu taaskehtestamise eest Eestis; riigi rahvamajanduse, teaduse ja kultuuri taastamist ja igakülgset arengut vene ja teiste maa rahvaste vennalikul abil; Eesti revolutsionääride, kodusõjast ja Suurest Isamaasõjast osavõtjate, partei- ja tööveteranide kuulsusrikast saatust (Arvi Leosk, Võrumaa Teataja 6.& 8.01.04). Samas plaanis nõuti (novembris-detsembris 1987.a.) linna- ja rajoonikomiteedelt partei mõju tugevdamist muinsuskaitseklubidele. See oli tüüpiline taktikaline samm, nagu ka ”vabadusvõitlejate” saatmine metsavendade punkritesse, mis rajas nii mõnelegi partorgile tee hiljem kasulikuks mantlivahetuseks. Ajaloo areng sundis vanu parteilasi tantsima nii demokraatia kui kapitalismi muusika järgi, aga pole unustatud vahepeal õpitud Moskva kasatšokk, mille marksistlik-leninistlike salasammude hulka kuulub vastastele valede ja laimuga jalatahapanek. Seda on ju eriti kogenud endised pagulased, kes on aga selle vastu immuunsemad kui nende kaasmaalased kodumaal. 17. detsembril 1987 oli EKP KK büroo istung, millel kinnitati eespool toodud NLKP KK määruse täitmise esmaste ürituste plaan, mille hulka kuulus kokku kutsuda 22. detsembril vabariigi parteiaktiivi nõupidamine ideoloogiaküsimuses. (Selle enamikus vene keeles toimunud ürituse lühiülevaade: Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre: Teine Eesti, 1996, lk. 211-212). Peale selle tuli vaadelda küsimust kakskeelsuse arendamisest vabariigis (vastutav: seltsimees Toome) ja viia läbi nõupidamised kohalike parteiorganite ja teiste võimukaadrite esindajatega. Paremini on valgustatud 1988. aasta sündmusi, eriti seoses Tartu rahu ja Vabariigi aastapäeva tähistamisega, mille kulminatsiooniks oli varematest arupidamistest EKP KK büroos osa võtnud (alati teisena Vaino järele mainitud) Arnold Rüütli esinemine televisioonis 22. veebruaril, milles ta rõhutas, et igal realistlikult mõtleval inimesel pidi olema selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi ei ole ega saagi olema, sest see käiks ju vastu meie rahva praegustele olemuslikele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele (kõne tekst: Teine Eesti. Eeslava, 1996, lk. 405-407). Möödunud 17 aasta taustal võib öelda, et tal temal on suurelt osalt õigus, aga rahva all mõtleb ta siin nähtavasti oma kaasparteilasi, kelle mõju ja huve on ka õnnestunud säilitada. Üks kommentaator on tolle aja kohta öelnud: ”Igatahes olid 1987-1988 huvitavad aastad: rahvas alustas revolutsiooni ja partokraatia – punase eliidi nupukam osa tegi ettevalmistusi rikastumiseks, kapitali esmaseks akumulatsiooniks ja majandusliku võimu haaramiseks tulevikus”. Selleks oli vaja taktikalist kavalust, milleks said Eesti Vabariigi sümbolid. 2. juunil 1988 kinnitas Eesti Muinsuskaitse seltsi volikogu deklaratsiooni Eesti rahvusvärvidest ja -lipust. 23. juunil tunnistas ENSV Ülemnõukogu sini-must-valge eesti rahvusvärvideks. 16. novembril võttis sama vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, 7. detsembril kuulutati eesti keel riigikeeleks. Seda kommenteerides ütles esimees Arnold Rüütel: ”Vene keel on NSV Liidu rahvaste omavahelise suhtlemise keel ja iga kodanik peab, kordan, peab saama ükskõik kus Nõukogude Liidus oma asju ajada selles keeles” (Rahva Hääl, 20.01.1989). Selles keeles olid loomulikult ka eespool kasutatud parteilised dokumendid. Kui ENSV ÜN presiidium 17.veebruaril 1989 kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja otsustas heisata Pika Hermanni tornis sini-must-valge, kommenteeris seda Arnold Rüütel: ”24.veebruaril 1918 kuulutati tegelikult välja esimene iseseisev Eesti riik vastavalt rahvaste enesemääramiseõiguse leninlikule põhimõttele. See ei tähenda hoopiski, et me ei tähista enam Eesti töörahva kommuuni või ENSV aastapäeva”. Partei aruandes Moskvale mainiti eriti Rüütli panust. Oma televisioonikõnes 23. veebruaril taunis ta natsionalismi (Rahva Hääl, 24.03.1989). 22.veebruaril ütles Savisaar Rahvarinde eestseisuse koosolekul: ”Päeva keskpunktiks saab kahtlemata Toompea. Sotsioloogilised uurimused näitavad, et rahvas tahab rohkem näha Väljast, Rüütlit ja Toomet kui ERSP-d. Juhul kui muinsuskaitse selts võitleb lipu ülestõmbamise vastu, tekib lõhe nende ja rahva vahel, sest rahvas tahab lippu.” Nii läks Rahvarinne koos kommunistidega lippu heiskama, selle mõtte olid toonud kommunistid (Eesti Päevaleht 22.02.2003). Suveräänsusdeklaratsiooni ja sini-must-valge heiskamisega jälgiti tavalist taktikat; säilitada võimu järeleandmistega, lüüa vaenlast tema enda relvadega. Selle eesmärk ilmneb aga EKP Keskkomitee ja teiste võimuorganite pöördumisest ”Eestimaa kõigi elanike poole Eesti iseseisvuspäeva, 24. veebruari künnisel”. Selles katsutakse imiteerida 1918. aasta iseseisvusdeklaratsiooni, mõistetakse küll hukka ”sotsialismi tugevasti moonutatud stalinlikku mudelit”, räägitakse edusammudest ja ihaldatud vabadusest, aga juhtmõtteks polnud iseseisev Eesti, vaid ”võrdõiguslike suveräänsete vabariikide Liit”, suveräänne sotsialistlik Eesti – Nõukogude rahvaste liidu võrdõiguslik liige (Rahva Hääl, 22.02.1989). Siin katsus ENSV ”päästekomitee” mõne mööndusega oma positsioone hoida. End rahvuslasteks moondanud parteilastel õnnestus saavutada populaarsust. Seda tugevdas nende endine tuntus, andes neile järgnevatel valimistel tugevaid eeliseid, sest tegelikke vabadusvõitlejaid oli ju vahepeal kas maha vaikitud või halvustatud. Veel juuli keskel 1990. aastal, mil 93% eestlastest soovis näha Eesti tulevikku iseseisva riigina väljaspool N. Liitu, eelistas Arnold Rüütel uut liidulepingut, kui uskuda tema intervjuud ajalehele Moskovskije Novosti (nr. 24, 1990). See on ka kooskõlas Gorbatšovi vaadetega, kes ühes intervjuus hiljem väitis, et tema perestroika eesmärgiks olevat olnud kõikide liiduvabariikide ”ehtne iseseisvus”, aga N. Liidu koosseisus (Politiken 1.01.1999). See taktika hästi õnnestunud. Kui heita pilk eespoolsele 1987-1988 kommunistliku vastupropaganda plaanile, siis kehtib see veel ja seda viiakse ka edukalt täide. Paljastatakse ”kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi”, eesotsas Pätsi, Laidoneri ja Eenpaluga. Kritiseeritakse ”müüti kodanliku Eesti õitsengust”, eriti tolleaegsete kahtlaste majandustehingute ja Pätsi ”vaikiva ajastu” kirjeldamisega. ”Eesti kodanluse koostööd fašistidega ja ”metsavendade” tegevust” on ka üha enam ”valgustatud”, nii et valitsus ei taha või julge ametlikult tunnustada eesti meeste meeleheitlikku katset 1944. aastal tõrjuda uut N.Liidu annektsiooni. Metsavendadest räägiti palju pärast taasvabanemist, aga nüüd pannakse jälle rõhku endisele iseloomustusele ”bandiidid”, kusjuures vaikitakse vene marodööridest. Seejuures puudub korralik analüüs kommunistliku režiimi kohta, eriti ajavahemikul 1944-1991, kuigi just see on olukorra taustaks. See pole nähtavasti meelt mööda praegustele võimukandjatele, kellel lasub osalt veel selle pärandi tegelike ja sümboolsete luukerede laviin. Neist võib ju ka aru saada, oma särk on ihule kõige lähemal. Mõistetav on samuti salaviha nende tõelise iseseisvuse eesvõitlejate vastu, kes tõkestasid nende plaane: kui pärast 1991. aasta ebaõnnestunud Moskva augustiputshi ei saanud enam jätkata N. Liidu ”suveräänse” osana, siis vähemalt kolmanda sotsialistliku Eesti Vabariigina. Samas eksisteerib hädaoht, et neil nagu varemgi mitte ainult õnnestub võltsida ajalugu enda kasuks, vaid samas suunas mõjutada ka tuleva põlvkonna vaateid

to V-A-L-E-T-A-J-A Ütle palun, milliseid lubadusi Edgar Savisaar pole täitnud, et s(S)a ütled, et "EDGAR SAVISAAR, LÕPETA OMA VALE LUBADUSTE ANDMINE JA ÄRA KIUSA INIMESI!"

1. E.S. lubas minna Tallinna linnapeaks, kui võidab valimised. Valimised ta võitis, aga kas linnapeaks läks? 2. E.S. valetas, kui väitis, et Apananski ei ole kinni maksnud tema isiklikke arveid. Äripäev sai kohtus võidu! 3. E.S valetab. kui räägib, et soovib presidendi valimist riigikogus. Ta ei soovi seda. Kerakond ei esita riigikogu ette isegi kandidaati mitte! 4. E.S. valetas, et tema ei lindistanud. Ta lindistas ja viskas oma lapse ema dzotile. 5. E.S. valetas, kui pärast lindiskandaali lubas, et poliitikaga on lõpp. Ta on tagasi. jnejne. ei viitsi rohkem.

Liisale.Ega sa ometi ei usu selle nimetu tegelase pikka jullat.Savisaar on praegu esimest korda pikemalt võimu juures riigikogus(esimene kord oli ta peaministrina veel Ülemnõukogus)ja juba on ta jõudnud selle lühikese ajaga kapitaalselt muuta sotsiaalsemaks meie poliitikat.Tuleb tunnistada,et tänu Ansipile,on reformierakond sunnitud seda ka olema,kuid eks selle pärast need opositsiooni paremjõud on teda ka mõnitanud kui Keskerakonna tallaalust.No ei ole see kaugeltki nii.Kui aga saab võimule see pregune hullunud opositsioon,siis ei muutu midagi.Riigi majanduskasvust saab kasu taas niigi toimetulev rikkur ja poliitikud,meiesugused peame aga oma lapsed välismaale saatma,kus normaalsed palgad.See on tegelikult sihikindel poliitika,et rahvusi hajutada globaliseerimise eesmärgil.Kõige väiksemast ja nõrgemast on lihtsam seda alustada.Lohutada sellega,et on võimalik õppelaenu võtta on lihtsalt küüniline.keegi on viitsinud siin tegelikku ajaloolasena soppa trükkida.Aga kui kopeeriks siia ka Lennart Mere ülistusi laiast ja piiritust kodumaaast NSVL-ist ja veel ühe elusa tuntud kirjaniku kommunistliku režiimi ülistusi,oleks ka kena lugemine. Ka Ansip,Kallas ja veel palju praegusi parempoolseid on selle režiimi produktid.Kui võtaks välja ka nende tolleaegsed kirjutised,siis lõppu ei tulekski.

erak, kas vastasväitlejad on nii tugevad, veenvad ja õigete argumentidega, et tekib oht kedagi lambukestest kaotada? Äkki hakkasid ka ise juba tibakse kahtlema? ;)

Ära parem üritagi. Liisa sai juba kenasti aru ja tegi omad järeldused. Kindlasti kajastuvad need ka tema valmisotsused. Keskerakonna diktatuur lõppeb, demokraatia võidab, Eesti elab jälle.

Liisale.See on absoluutne tõde,et meedia on see,kes võimendab kõike vaid ühes suunas ja on kindel rahva lõhestaja.See keegi,kes teIe pead proovib segi ajada,süüdistab selles hoopis vaid Kesknädalat,mis tegelikult nii väikese tiraažiga JA ei jõua väga paljudeni,et omada sellist mõju nagu päätakse teile maalida.Rahvas teeb otsuse tegude järgi,mitte loosungite või meedia propaganda järgi.Need ajad on möödas,kui pimesi usaldati meediat. Kesknädalas on just tõde,mida ei avaldata nn.kvaliteet lehtedes,mis on varjatult isamaalitside ja oravate hääletorud.Kesknädalas on avaldanud väga autoriteetsed inimesed oma arvamusi,käies enne neid pakkumas teiste lehtede toimetustes,kus neid pole avaldatud.EpL ka PM on erapoolikud,valikuliselt siiski avaldatakse harva ka mõni teisiti mõtleja,kuid kuskil lehe nurgas,et ei pääseks esile.Sõltumatud lehed on Maaleht,mõningad kohalikud lehed ja Eesti Ekspress,kus nii mõnigi kord saab lugeda seda,mida suured päevalehed ei avaldaks.Kedknädal on kui värske tuule õhk,mis stressi ei tekita või vähemalt võtab seda vähemaks. See on teie ümberpöörajal küll õigus et meedia on äriettevõte,kes ajab kasumit taga ja müügiks lähevad just skandaalid,negatiivne informatsioon ja valetamine.Ega rahvas ju meediast lugu peagi sellepärast,et seal pole muud kui valetamine ja hämamine ning Keskerakonna seebistamine,mida on alustatud ka Rahvaliiduga. Kogu meedia on tegelikult Reformierakonna ja IL-i hääletorud.Mis puutub praegu KE ja RL programmi,siis usun mina,et kui nad võimula pääseksid ja neli aastat seal ka püsiksid ja kui majanduskasv jätkub samas tempos,siis saavad nende lubadused ka täidetud enamuses.Küllap tehakse seal veel korrektuure täpsustamise huvides.Juba praegu on näiteks pensionide tõus olnud enneolematu,mida iialgi poleks parempoolsed teinud.Neile on tähtis ainult nende endi taskute täitmine.Teie olete noor ja ehk ei tea,aga teie vanemad teavad kindlasti,et Laari valitsus ei tõstnud kaks aastat pensione,kuid samal ajal riigikogulaste ja valitsejate palgad tõusid vanas tempos.Arstiabi kättesaadavus on iga valitsuse ajal järjest raskemaks läinud,mida nüüd tahetakse nende poolt reformida tagasi.Mitte iial ei saa seda loota inimvaenulike parempoolsete erakondadest koosneva valitsuse poolt,kelle teod neid opositsiooni ongi viinud.Ja kas tõesti on kõige olulisem pronkssõduri likvideerimine,et selle alusel valida kedagi võimule.Kui pronkssõdur saaks kõrvaldatud,kas siis paraneks teie majanduslik seis ja saaks rahu teie hing?Need pronkssõduri teema ülespuhujad on ise rohkem võimul olnud,kui vastased ja neil oli see võimalus olemas.Miks nad siis tegid venelastele järeleandmise,kui nad nendega koos Linnavalitsuses võimu jagasid?Mõtelge,Liisa,sügavalt selle üle ja ärge eksige oma valikut tehes,KUI VALIMA LÄHETE.

Kus see näha on,et Liisa kenasti on aru saanud?Loll jutt suhu tagasi.Olen kindel,et Liisal on nüüd analüüsimise materjali ja mõtlemise ainet enam.Rahunege teiegi maha.Parempoolsete diktatuuri ei tule,küll näete.Kui Ansip ikka paigale jääb,siis ta ei lase enam teerullina rahvast üle sõita nagu siiani nad koos laarlastega teinud on.Usun,et ka nemad on nüüd sunnitud sotsiaalsema programmiga valimistele minema,et oma positsiooni hoida.Uus koonukate edusse ei usu.Head ööd kõigile tuhhadele.See on nii tore nimi,mis sobib üldistuseks kõigile,kes siia sapitsema tulevad.

Rämps.Täielik rämps.

Poisid, lugege SÜVENENULT VEELKORD kirjutist:TEGELIK AJALUGU. Jätke ERAKU taolistega vaidlemine, see on sama mis TUULEGA VÕIDU JOOKSMINE. Nemad ajavad oma KINNIMAKSTUD PLÄMA ja tuhka neist, nemad pole veel RAHVAS. Aga SEE kirjutis on veelkord lugemist väärt(tegelik ajalugu).

sINA savipäts oled Eestile üx kirstunael koos oma keskturu ja muude kahtlaste tegelinskitega. VAATA PEEGLISSE HYPNOTISÖÖR.

Erak, Erak, miks te valate õli tulle. Liisaga me juba meiliseime ja helistasime - kordan veelkord - ta sai kõigest aru ja otsustas mõelda mõistlikult. Loodan siiralt, et ka teie loobute peatselt toetamast keskerakonda. Inimesed on inimlikud ja õppimisvõimelised. Kurjust ei saa kaua kummaradada, seepärast Erak, soovitan: jätke see Keskerakond, see pätierakond. Asuge Eesti põlve uueks looma. Aitab kommunismist ja kolhoositamisest. Ajad on muutunud. Vaja on lootust ja vaja on usaldust uuele. Jõudu teile, Erak !