Väga hea on Zinaida Gusseva kirjatöö puhul see, et Eesti eestlastele siin vaiksel viisil meenutatakse - peale nende on maailmas olnud olemas tuhandeid eestlasi, kellest meil pole tahetud teadagi või kellest on juttu tehtud vaid halvustavalt (ähh, need Venemaa eestlased pole kellegi eestlased! Need ju puha punased, küüditajad, nkvdlased, stalinistid, karlvainod jne). Väga asjakohane on Eestimaa eestlastele meenutada sedagi, et mitte ainult nemad ei saanud rahvusvahelise (mitte ainult Saksa ja Vene) imperialismi poolt valla päästetud Teises maailmasõjas kannatada. Eestieestlaste (osalt on nad nüüd saanud väliseestlasteks, s.t headeks Lääne eestlasteks) põlglik suhtumine vene-eestlastesse (mõni ei suuda neid käsitada teisiti kui ainult "Liidu-eestlasi") lausa sunnib häbi tundma - on lausa uskumatu, kui julmad võivad mõned tõsieestlased olla oma rahvuskaaslaste suhtes (eks seda kompenseerita agara pugemisega võõraste ees!). Muuseas, näiteks Rootsis oli 1944. aastal kohalik rahvas üpris vaenulikult vastu võtnud Eestist pagenud (ühisevakueeritud) eestirootslasi (nt ruhnlasi). Sellest võib järeldada, et Läänemere-äärsetele rahvastele ongi ehk omane ilmutada avaliku või varjatud vaenulikkuseni ulatuvat tõrjuvust oma rahvuskaaslaste suhtes ning samal ajal orjalikult kummarduda võnnuvõõraste ees. Oluline on teada sedagi, et küüditusronge sõitis nii itta kui ka läände. Huvituseta pole seegi, et mõnedele Saksa vabastusjõudude võimu ajal Patareisse suletud Eesti "punategelastele" lõppes sõda Prantsusmaal - vangide risti-rästi vedu oli Saksa võimude jaoks tähtis värk. Igatahes on "Jätkem viha ja jonn!" üks hingeliigutav ja vähegi mõtlemisvõimelistele ning kaasatundmisvõimelistele lugejatele arendavalt mõjuv kirjutis. Tahaks pr Gussevat kogu südamest tänada selle lihtsa ja liigutava kirjapaneku eest!

Z.Gusseva oleks pöördunud venelaste poole, et jätke oma šovinistlik jonn ja viha, siis oleks see olnud tõepoolest tänuväärt kirjutis.Praegu aga paneb see lugu heal juhul ainult õlgu kehitama.

Kaitseliidu ja omakaitse mehed tapsid saksa okupatsiooni ajal omi eestlasi, lihtsaid külainimesi ca 30000 ringis. MIKS NENDE MÄLESTUST VALITSEVAL KLIKIL MEELDE EI TULE?

Need Antsu taolised ei tea ilmaelust tuhkagi. Nende pime vihkamine on kellegi tellimustöö ja normaalne inimene peab neid haigeteks, kes õhutavad vaenu ja vihkamist. ÕNNEKS ON VEEL ELUS INIMESI, VANAEMASID JA VANAISASID, KES TEAVAD JA MÄLETAVAD SÕJA AEGU!

Ühinen Teie mõtetega.Lisaksin ,et loomaks muutub üksik indiviid sõja olukorras üsna ruttu ja teeb tegusi ,mis teda võib-olla aastakümneid rahulikult magada ei lase.Tegelikult on mul kahju nendest venelastest,kes siia eestisse pillutati.Nendel raiuti läbi sellega tegelikult kodukoha ja rahvuslikud juured.Sellest ka pohhuism ja mentaliteet-las minna.Ajaloost võiks õppida seda,et üksik indiviid on mutrike poliitikute mängudes,mida koos meediaga on alati osavalt ära kasutatud.Iga mõtlemata tehtud tegu ja öeldud sõna tuleb sinu juurde bumerangi efektiga tagasi.

onu! Tule ruttu tagasi, enne kui mingi veel suurema lollusega hakkama saad!

Kui oled normaalne, tõesta oma väide 30000 tapetu kohta.

Kas Sa ONU oled lollakas või. Kindlasti oled, eestikeele äraõppinud venelane. Kuskohas need Kaitseliitlased ja Omakaitsemehed neid eestlasi tapsid?? Unes nägid või ? Too ainuski fakt, ära aja möla suust välja.

Kas nüüd on siis Eestis uus trend - eitada, et agarad mehed, kes olid kuulunud Kaitseliitu ja astunud Omakaitsesse, tegelesid 1941. aasta sügisest peale nende omakülameeste arreteerimise ja hukkamisega, keda süüdistati koostöös nõukogude võimuga? Süüks arvati mõnikord ka Vabadussõjas punaste poolele kuulumine.

Ma pole miski oravapoiss, aga mulle ei meeldi keskerakond ega teie pealik, kes on nii alatu ja silmakirjalik. Üheski erakonnas sellist ei leidu.

Tõde on sinu südames.Kui su süda tunneb ühe killuga,et Zinaida valu on ka austamist vääriv ja sama valus kui eestlaste valu oma kaotuste ja hukkunutega,siis on lootust,et elame edasi.

Aga hingelt oled täpselt oravapoiss või laarlane.

Sinust vist ei saagi kunagi Juhanit.Sa oled oravate ajuloputus masinas kõvasti kannatada saanud,kahju Sinust kadunud hing.Alatuid ja silmakirjalikke leiad,kui jälgid oravate toiminguid,sest nad on võimelised ka oma partnereid reetma.

on ka austamist vääriv ja sama valus kui eestlaste valu - olen sellest lugenud, olen kuulnud ja oma silmaga näinud, kuidas "kotipoisid" - nii kutsuti sakslaste poolt küüditatud nälginud lapsi Venemaalt, käisid mõõda külasid kerjamas ja almust palumas - palju küüditatuist ja vangidest oli ka taludes sulasteks.Eriti noortele on vaja seda selgitada, vastasel korral jäävad nad Antsu-taoliste ühekülgsete kommijate ohvriks.

ja teised temataolised ei ole üldse suutelised teadvustama tõde EESTI RAHVA KANNATUSTE AASTATEST, ainult tekitavad asjatuid pingeid teemade väärkäsitlustega.

JUKU ,ärapane tähelegi seda sõimu mis kohe valla pääseb, kui ainult julged siin lehes tõtt rääkida. Mind nad sõimavad kooris ,kuid minul on sellest ükskõik. Ma kommenteerin ka Postimehes ja seal on minu "kommid" normaalsed, siin lehes paistab, et enamus on vene sovinismi pooldajaid, kes ei taha kuuldagi ,venelaste mõrtsuka töödest eestlaste kallal. Ja nende ajalugu on Nõukogude Liidu võltsitud ajalugu.

Miks peab rääkima ainult venelaste mõrtsukatöödest eestlaste kallal, aga ei tohi meelde tuletada eestlaste mõrtsukatöid eestlaste kallal, mis tõepoolest XX sajandil aset leidsid ja mille kordumine kunagi pole võimatu, kui jälgida kasvõi siinsetest kommentaarides kajastuvat vaenulikkust?

Lõpetagem see lõputu korrutamine (suurtähtedega pealegi!) eesti rahva kannatuste aastatest! Kannatuste aastaid ja aastakümneid ja sajandeid on olnud paljudel rahvastel kasvõi siinsamas Euroopas. Miks peaksime ise arvama ja miks loodame, et teised seda usuvad, et eestlaste saatus on olnud teiste rahvaste omast hoopis rängem? Kui me nii väga tegeleme eneseupitamisega isegi kannatuste vallas, seda enam meie usutavus kahaneb. Mõistmata teisi rahvaid, pole meil loota, et teised meie vintsutusi väga hinge võtaksid ja nende puhul silmavett valaksid, endal hing valu täis. Seepärast on väga inetu ja kaasinimesi alandav kõnelda "Zinaida punasest udust".

on eestlastest tuhat korda rohkem pidanud kannatama - meil peaks häbi olema eestlast kõige kannatanumaks rahvaks nimetada.

Eks igaüks meist tunneb oma valu ja ainult.Teise valu võib ainult aimata,aga kui aina enda valuga tegeleda,siis pole aega märgatagi,et ümberringi on valus vaevlevaid.Sellepärast ongi oluline vaadata ringi ja märgata enda kõrval olevaid inimesi, püüda aru saada ka nendest.Oluline on-hakata hoolima inimestest enda kõrval.Mõnele on see ületamatult raske,aga võiks ju püüda ikkagi.