Eesti riik ja rahvas on üllas ja suuremeelne, et piirdus ainult eesti rahva verest nõretavate kätega pronksmõrtsuka TEISALDAMISEGA.

on võimalikud ainult peale TÕE tunnistamist,kahetsust,vabandamist ja peale eesti rahvale tekitatud kahjude hüvitamist, kaasa arvatud varastatud presidendi ametiraha tagastamine.

Kui samas stiilis ja mõttelaadis jätkata, siis kõik meie kirikud on täis selle kujusid ja pilte, kelle nimel on pandud kogu maailmas toime meeletuid mõrtsukategusid. Ristiusu levitamiseks on hävitatud terveid rahvaid ja koguni terveid kultuure, aga siiski me ei pea sündsaks kõnelda rahvaste verest nõretavate kätega Kristusest. Võib öelda: Kristus oli Lunastaja ega teinud mitte kellelegi kurja; kurja tegid tema õpetuse agarad levitajad. Miks peame lubatavaks pidada soomeugrilike näojoontega, autorite poolt eestlast sümboliseerima pandud sõjamehekuju pidada "eesti rahva verest nõretavate kätega pronksmõrtsukaks"? See vaid näitab, et mõnede mõtlemine on jäänud 1940ndate aastate politrukkide poolt sisseõpetatu tasemele.

Mida tegi soomeugrilike näojoontega punamõrtsukas 1944. aastal Avinurme lähistel ja Avinurme kirikus, kus veresauna plekid on tänini säilinud?!Hari ennast, äbarik kirjatsura! Loe koguteost EESTI RAHVA KANNATUSTE AASTAD ja näiteks Avinurme veresaunast saad infot Lembo Tanningu koostatud teosest SAKSAMAA LÜHIAJALUGU. Loe, õpi, arene ja tule lõpuks punasest udust välja!

Keskerakonna ajalooväänajad teie jutt on küll selline et mina ei imestaks kui teie väidaksite et 17.juunil 1940 aastal ründas Eesti Nõukogude Liitu ja Nõukogude Liit andis vastulöögi ja okupeeris selle tulemusel Eesti.

Avinurmes juhtunut ei kavatsegi eitada. Sõjas juhtub mõndagi. Aga eesti rahvas peab jõudma, kurat võtaks, 1944. aastast kaugemale! Kui kaua me ikka sõdime edasi seda kunagist sõda? Ammu on aeg valmistuda uuteks sõdadeks - need on ju inimkonda n.ö edasi arendanud. Miks sellele keegi siin lõugu laiutavatest vingetest eestlastest ei mõtle?! Kui kauaks jääme ikka vaidlema 1940. aasta sündmuste ümber, mida võib hea tahtmise korral tõlgendada mitte enam seitset, vaid seitseteistkümmet moodi?

Siin arutatav ajaloomeenutus kannab pealkirja "Jätkem viha ja jonn!". Kuhu aga siin on jõutud? Üha paisuva viha ja jonnini! Kas see on eesti meeste vääriline?

on selles, et SIIANI puudub Venemaa ja venelaste-"vabastajate" kahetsus ja vabandus sooritatud õudsete kuritegudega seoses, vaid ainult valed ja õigustused.

on TÕE teadvustamine venelastele, Venemaale ja endistele Venemaa "liitlastele" tegelikust olukorrast Balti riikides Stalini päikese all.

Jonn ja viha on võimalik jätta peale leppimist, millele eelneb kurja teinu õigusjärglase kahetsus ja vabandus.

kui kurjateinu õigusjärglaseks olev suurriik oma upsakuses ei suuda tõusta kahetsuse ja vabanduseni, me jäämegi igavesti halama kunagi juhtunu ümber ja haledas meeles, saatjaks viha ja jonn, ootama Moskva meeleparandust? Kui nii, siis oleme ikka haledad ja lollid küll!

Moskvast sõltub siinsete venelaste suhtumine Eesti riiki ja eestlastesse, kuna kommunikatsioon siinsete venelaste ja Moskva vahel on palju suurem kui Eestiga.

Palju segadust on tekitanud KE oma kahepalgelise,eestlastele ja venelastele erineva poliitikaga. Kits kahe kuhja vahel jääb nälga!

on seltskond inimesi,kes ei tahagi mitte millestki aru saada.Tee ette puust ja punaseks ja poole suuremaks,tema jurab ikka oma kole lauset.Seniilne inimene ei ole meditsiinilises mõttes mõtlemisvõimeline ja siin kommenteerimas on nii mõnigi seniil.Kahju,et inimene on haige,aga ei ole vaja oma haigusega teistele sisse sõita.Me peame selle,päh kui paha,suure naabri kõrval edasi elama,tahame või ei ja päris kindel,et see naaber küll meie ees vabandama ei tule.Tähendab,heaks edasielamiseks tuleb kasutada talupoeglikku nutikust,mitte viha ja vingu kiskuda.

Talupoeg-kintsukaapija on kesikukarja pugenud. Õige koht!

arvab muidugi, et ainus õige tee on lõpmatu viha- ja vingakiskumine.

on loota kesikutelt AUSAT asjaajamist, ikka leppimine valedega ja vastav vingerdamine ning talumatslik kintsukaapimine.

Meie imetlust Lääne demokraatia (sh Soome) ees "täiendab" 21. juuli SL Õhtulehes avaldatud Stepan Karja loos mainitud Soome "teenistusvalmidus" idanaabri suhtes. Nimelt andis Soome "sõbralikule" naabrile ingerlaste, venelaste ja eestlaste kõrval välja ka kõik soomlased, kes olid ingerisoomlaste aladel elanud. Sealhulgas ka 1938.a. punavõimude poolt mõrvatute pereliikmed. Need väljasaadetud puistati laiali Pihkva ja Novgorodi oblastisse, kus valitses nälg. Päästis vaid põgenemine Eestisse, kus esialgu polnud enamasti muud ellujäämisvõimalust, kui kotipoisiks hakata. Eestis loeti need aga "kuradi tibladeks" ja neid koheldi vastavalt. Erandiks oli see, kui kellelgi õnnestus kuskil tööots ja peavari leida. Kas kõik tollal abiandmisvõimelised eestlased võivad rahuliku südamega öelda, et nemad aitasid neid hädalisi, mitte aga ei läinud üritama neid udjakaga vagunitrepilt alla peksta? Kuidas käituksid eestlased siis, kui peaksime sattuma samasuguse näljaste voori invasiooni alla? Sellised inimesed nagu Zinaida Gusseva suudaksid neid mõista. Kas aga ka teised? Aga mida tunneksime siis, kui - hoidku jumal! - ise satuksime samasugusesse olukorda? Kas ka siis halaksime lõpmatult taga "isa maad ja ema kapsaaeda"?

Kas sina oleksid jätnud venelase käsu täitmata, kui sul on nuga kõri peal? Sul peaks häbi olema urgitseda Soome kallal.

BOT kirjutas eespool väga hea kommentaari, mida lugesin kohe kaks korda järjest. See tegi alguse lahti.Tundus äkki, et nagu polekski Keskerakonna leht kus peamised kommenteeriad eestikeele selgeks õppinud venelased. Kommunismi ja Nõukogude vaenulike kommentaare tuli kui" kosest " . Sellepärast mulle meeldibki Kesknädal ,et toimetus ei püüa omapoolse tsensuuriga vaidlejaid segada. Minu lugupidamine toimetusele selle eest.