to arbo ja Raivo - //eks joomarlust, nüüd veel lisaks ka narkomaania ja mängurlus, on igas ühiskonnas leidunud.// - Kas mu viimast kommentaari "uudishimulikule" lugesite? Ma ei ole väitnud, et laar käib joodukutele viina suhu kallamas - jutt on üliõhukesest riigist ja Laari paduliberaalsetest reformidest, mis andis riikliku viinamonopoli erakätesse - seda vastupidiselt paljude demokraatlike riikide tavale. Samuti siia kaasnevate üliõhukese riigile omaste nähtuste, nagu alkoholimüügi kellaaegade, kange alkoholi müük pea kõikides toidupoodides, reklaami, lahjade värvikirevate alkoholisegude laiendatud müük koos limonaadidega lastele jne. jne. Friedmanismi ellurakendamine meie väikeses riigis võib lõppeda hukutavate tagajärgedega meie jätkusuutlikkusele - turg pidavat majanduse ilma riigi sekkumiseta ise kõik paika panema - jah, paneb küll, kuid ainult et üle laipade... Kui vasakäärmuslased-padustalinistid tegelesid inimsusevastase genotsiidiga selle sõna otseses mõttes, siis paremäärmuslased toimetavad palju rafineeritumalt läbi sametgenotsiidi, tulemus aga sageli palju erineda ei pruugigi. Kommunismi pühakirja aga mulle ärge õpetama tulge, olen isegi läbinud kommunismi eluülikooli täieliku kursuse Siberis.
Üksikud mänguautomaadid poes on kukepea - mäletan isegi sõjaeelses Eestis oli kooperatiivi kaupluse seinal suur mänguautomaat, mis isegi saksa okupatsiooni aastatel seal veel tegutses ja meie poisikesed käisime seal penne veeretamas. Kartma peame neid mängupõrguid, kus noored mehed end sõna otseses mõttes põhjakihti mängivad, kust tagasitee praktiliselt puudub, nagu seda ka joodikute ja narkomaanidega juhtub.
Jah, joodikuid on ka Rootsis ja Venemaal, kuid selle vahega, et meie joodikute taimelava on palju kordi priskemalt väetatud - ja seda juba meie olematu riigi tõttu.

minu arvates õpetas eesti mehe jooma ja varastama see ikka hea nõukogude võim ning kui äkki rusikas kuklast ära kadus ei osanud mõned meist lihtsalt normaalsuse piiridesse jääda. ei saa olla vabadust ilma vastutuseta, kuid seda vastutamist (eelkõige enda eest) pole ju meile keegi õpetanud. ja kui siis äkki pidime ISE enda vabadusega toime tulema, seda piirama, polnud kõik meist selleks lihtsalt võimelised. nii lihtne see ongi. see, et meil pole normaalset reklaami- ega hasartmänguseadust ühegi koalitsiooni ajal suudetud vastu võtta tuleb ikka seostada nende firmade "tubli lobitööga" KÕIKIDE parteide peakorterites. mida see tähendab, ei hakka kirjutama, kuna tõestada ei saa.

Väga nõus, et nõukogude võim õpetas meid jooma, aga seda enam pidanuks vähemalt vabariigi algusaastatel me jätkama seda positiivset, mis tolles vihatud režiimis siiski ka leidus: alkohol riigi monopolina, eraldi alkoholi poodides, optimaalsemad lahtiolekukellaajad võrreldes tänastega, ilma reklaamita jne. Vaidlete muidugi vastu, et vene värki me põhimõtteliselt üle ei võta, kuid see kõik on ju Lääne demokraatlikes riikides kogu aeg olemas, ainult meie oma jäärapäisusega ajame vaid meile omast erijoont - ei kõlba idapoolne, ei kõlba lääne oma?!
Veel kurvem on aga see, et "tänu" meie õhukesele riigile ka paljud korralikud ja muidu karsklased töömehed sattusid meie ultraliberaalse ühiskonna hammasrataste vahele ja kahjuks andsid alla lootusetusele...

Sellest sa ei tea midagi. Nõukogude võim sai ammu läbi ja praegused joodikud olid selle võimu lõpupoole potil või imesid lutti. Suur osa praegustest joodikutest on selle valitsuse ajal sündinud. Narkomane ei olnud.

Ma tean kümmet keskerakonna valijat, kes tegelevad või on tegelenud salaviina müügiga....ja tean järgnevaid komme

vaagijale: kasiinodest rääkides on minu 100% soov, et need riigist täielikult kaoks.
Kahjuks on Rahvaliidu poolne toetus neile haisvatele urgastele väga tugev.
Pugedes selle taha, et sealt tuleb raha kultuuri....ja samas on siiani kasiinokantpeade taskutes meie kõigi raha 8,5 miljonit kultuurkapitali fondist, mis viiuldaja mänguautomaatidesse libistas.
Keegi siin kirjutas, et Soomes on mänguautomaadid igas bensukas, aga peab siis võõrsilt just seda rämpsu eeskujuks võtma.

Mis puutub aga alkoholi, siis on see probleem küll iga inimese isiklik.
Võimukäsi võib siin neid kellaaegu muuta või võtta alkohol riigimonopoliks, joomine läheb ikka omasoodu edasi.
Põhjuse pitsiks leiab alkohoolik alati ja ka vabanduse õigustuseks.

Järgmisest lõigust on raske aru saada:

_"Kuidas siis nimetada neid tuhandetesse ulatuvat parimates aastates tööealisi, kuid tööst võõrdunud mehi, kes elu hammasrataste vahele jäänud ja nüüd ei ole mitte lootustki neid tagasi tööle meelitada - nad lihtsalt ei suuda ega soovi töörežiimist kinni pidada -"

Kus need tuhanded mehed asuvad, MIS hammasrattad neid vahele võtsid ja tööst võõrutasid?

Uudishimulikule - sinu esimese lausega olen 100% päri. Aga teine lause: esimest korda kuulen, kus see kirjas on, tahaksin ka lugeda? Mis Soomesse puutub, siis tean vaid, et Tallinnas on 90 kasiinot, Helsingis või Soomes 4 või 6.
Kuna inimene on juba kord selline kergemeelne olevus, siis tuleb talle puust ette teha ja veel punaseks ka... Toon näite: vene ajal pandi viinapood kinni kell 19, meil täna 22. Aga olguvõi kell 24 kinni, ikka läheb alkolembeline just viimasel sekundil ostu tegema. Edasi - kui kell 19 ostud tehtud, siis jääb pidupanemiseks mitu tundi aega ja jõuab hommikuseks rooliistumiseks ka kaineks magada. Aga kui ostud teeme alles 22 või veel hullem 24, siis ju pidu kestab paratamatult hommikuni...
Viimane lõik ei räägi tänasest päevast - põhiliselt "Plats puhtaks!" esimesest ja teisest valitsemisperioodist ja ka vahepealsest ajast, kus sajad ja tuhanded töömehed jäid šokiteraapiliste reformide hammasrataste vahele - hiljem üritati neid olude paranedes tagasi tööle meelitada, kuid tulutult. Järg kestab mingil määral tänaseni, kus tursked ja terved mehed ei kavatsegi tööle enam minna, sest on võõrdunud kõigest.

kui nüüd arvestada, et oma otsustamist on meil ca 17 aastat olnud, siis sinu arvates on enamus joodikud alla 18 aastased? narkomaane oli vähe jah, kuna piirid olid kinni.

kasiinode suhted on ilmselt kõigi erakondadega head, kui vaadata kasvõi parteidele tehtud AVALIKKE annetusi. rahvaliit lihtsalt rohkem pildil tänu tõnis rüütlile.
alkohoolikute mure on loomulikult KA riigi mure, kuid eelkõige on ikka asi inimeses endas. vabas ühiskonnas PEAB inimene ise enda eest vastutama (ma ei räägi nendest, kes seda ei suuda), meil aga ikka veel oodatakse, et keegi teine tuleb ja teeb ja ütleb ja mõtleb minu eest. ei vaidle vastu suunavate abinõude vajalikkuses, kuid suurim probleem on ikkagi meie sovjetiajast pärit mõtteviisis. seda on kahjuks näha kõiges - meie prahti täis loobitud ja lõhutud bussipaviljonidega tänavatest alustades ja inimestevahelise hoolimatuse-õelusega lõpetades. kui tuled euroopast eestisse tagasi, tuleb vahest täitsa masendus peale. aeg ehk aitab ja kui me tänaseid noori vaadata, siis minul igatahes lootust on.

Mis sa siis kirjutad, et tean vaid, et on nii ! Tood aegajalt ikka lääneriike eeskujuks aga tahaks ikka kohe kähku "back in USSA" ja korraldaks selle viinamüügi ka salaviina äritsejate kätte. Tead kui mitmeid miljoneid töötunde kulutati õndsal vene ajal tööpäevade keskel viinasabades?!Õlleauto sõitis mööda linna ja kakskümmend kundet jalgratastega järel:) Monopoli pidaja ehitas omale kolmekordse maja ja miilitsad olid tema suured teretuttavad:)
Ole vaagija aus mees ja ütle, kas sa tõesti ihaled tagasi sellesse impeeriumisse, kurjuse impeeriumisse , kus kõik oli nagu keeldudega reguleeritud! ?
Nali.
Mees ostab pudeli viina enne seitset ja , et ei tekiks mingeid pahandusi, ronib varakult pimedasse tuppa, teki alla ja joob oma pooliku ära. Hommikul ärkab kainekas kusisel põrandal. Küsib siis, et mille eest!? Omas kodus, pimedas toas, teki all? "Sellest polnud tõesti midagi keelatut aga, et sa paljalt taksosi taga ajasid, oled siin..."

Tillukeses kahetoalises korteris elaval pensionäril jääb peale kommunaalmaksude tasumist keskmisest pensionist alles ca 600 krooni. Seda muidugi juhul, kui korter on suhtelisest odavalt üüritud. 600 krooni eest saab poes 2 korda natuke süüa osta ja ongi kogu raha otsas, tavaliselt juba 7. kuupäevaks.

Pensionär saab Tallinnas Raekoja platsil või mujal Euroopas osta omale iga päev täpselt kann õlu ja ongi kogu pension, ei mingeid kommunaalmakse enam. Ma küll ise õlu ei joo, aga olgu see võrdluseks neile inimestele mujal Euroopas, kes õlu joovad.

Aga õnnis vene aeg siis vanaduspõlveks elamist ei õnnistanud? Me ehitasime eidega omale maja.

täitsa hea lugu, Heimar! Jõudu Sulle ja õele!

Heimar on alati elu vaadanud sellisena nagu ta on. Samas on oponendid pidevalt ründavas seisus.Juba see,et Lenk artikli kirjutab,ajab mõned närvi. Kirjuta ikka,hea on Sinu kirjutusi lugeda.

Jah, kasiinode suhted on kõigi erakondadega head ja ei ole need Rahvaerakonnaga mitte raasugi paremad, kui teistega. Aga vist kõik ei saa veel aru, et kasiinondusest saadud toetused on nagu oksa saagimine, millel ise istume. Mul statistikat käepärast ei ole, kuid ühiskond kaotab selle petutulu kaudu kümneid kordi rohkem, kui võidab. Tõeline enesepetmine.
Kas alkohooliku mure on vaid isiklik või ka riigi mure, selle ilmestamiseks pakun vaid ühte näidet tuhandetest, mis toimusid selsamal Eestimaal umbes "Plats puhtaks!" ajastul. See lugu süübis mulle mällu vist igaveseks ja see toimus Tartus vist Tartu Postimehest loetuna. Meenutan mälu järgi.
Oli muidu korralik tavaline töömees ja ka napsuga ei sõbrustanud, kodus oli suur pere. Seni oli palgaga rahul olnud ja ots-otsaga kokku tulnud. Nüüd aga tekkisid probleemid, kuna poes kõik kallines, aga palk jäi endiseks. Lisaks veel hakkas kimbutama koondamisoht ja tuligi poolest kohast loobuda. Rahapuudusest tekkisid nüüd ka kodus probleemid ja nagu lootusetuse tundest meestega juhtub, hakkas karske mees murede peletamiseks meeleheitest alkoholiga sõbrustama. See aga vaid süvendas probleemi ja varsti oli ta töötu, edasi perest lahku ja peavarjust ilma. Nii need mehed tänavalt otsisid juhuslikku peavarju ja elatusid eimillestki. Vist Nooruse tänava tühjalt seisvast ühikast leidis see saatusekaaslaste seltskond endale peavarju ja löke tehti keset põrandat, mille ümber siis soojendati end. Pahasti hakkas siis minema, kui saatusekaaslasi liiga palju kogunes ja kõik ei mahtunud enam ümber lõkke. Tekkisid erimeelsused ja omakohtu korras tehti mõnele ülearusele 1:0 - ehk rahva keeli - koksati maha! Aga laip ei ole ju hea korterikaaslane ja nii nad neid laipu ümber ühika lohistasid varjulisemasse kohta. Aga see hakkas silma juba ka linnakodanikele ja kohale kutsuti politsei ja ajakirjanikud. Siit ka see lugu.
Miks ma sellest jutustan - aga selleks, et sageli ei ole nii, et alkoholismi tõttu jäädi tööst ja kõigest ilma. Seekord oli vastupidi - väljapääsmatusse olukorda sattununa langeti meeleheitest alkohoolikuks. Sel raskel perioodil Eesti riigile pidanuks vähemradikaalseid reforme tehes püüdma hoida kõige tähtsamat - INIMESTE minimaalset elatustaset - et elutahe inimesel ikka säilinuks ja alles siis ka reformid - küll vähemradikaalsed - läbi viima, nii nagu seda teistes Lääneriikides läbi viidi.

No nüüd küll valetad - millest sa järeldad, et igatsen kurjuse impeeriumi järele - kas viinamüügikellaaegade pakkumine ja viin riigi monopoliks ongi impeeriumi igatsus? Isegi Lenin soovitas,et kapitalismilt tuleb kõik, mis kasulik, üle võtta.

vaagijale: kasiinodele erisoodustust suitsetamise lubamisel soovis Riigikogus Rahvaliit.
Rahvaliitlane on ka Hasartmängunõukogu esimees Rüütel, kes lubas suure suuga ETV otseeetris, et Tallinnas kasiinode arvu hakatakse vähendama.
Tegelikult aga tasahilju neid tekib hoopis juurde.

Uudishimulikule - loodame, et kasiinode arv Tallinnas hakkab siiski kahanema.

See raha võtmine ei käi ainult pensinäridelt vaid ka invaliidielt, kellel onraskusi liikumisega, sest kõigil pole transpoti, millega rahale ja üldse poodigi minna. Hea kui on olemas keegi
kes ulatab abistava käe, muidu või sure nälga, ja valude kätte.
Pealegi ega need teedki pole teab mis. Eriti külavahe teed.
Nii siis meil hoolitaksegi pensinäride
ja invaliidide eest.
Tahaksi öelda suurte meeste palkade suhtes, mille kohta öeldakse , et pole võimalik lülmutada. On kül kui
on ainult tahtmist. Siin seiab ainult küsimus: Kas härrased ja daamid , kes on riigikogus ja valitsusest tahavad oma suurtest palkadest loobuda. Sama kehtib ka Riigi ettevõtete nõukogusee kuuluvate isikute ja juhtide kohta.