![]() Jälle võetakse kõige nõrgema käestHEIMAR LENK, 17. september 2008Eesti riik on seda juba varemgi teinud ja aastaid maksnud tunduvalt väiksemaid pensione, kui võimalik oleks olnud. Pensionide arvestamise süsteem on 17 aastat järjest vildakas, ja ikka vanarahva kahjuks. Elatusrahalt kokku hoitud summad suunati mujale ja nendega ehitati taasiseseisvunud riiki üles. Ärksamad pensionäride hulgast ristisid niisuguse tegevuse eakate käest tagastamata laenu võtmiseks ja nimetavad ennast siiani riigi sundkreeditorideks. Nüüd, mil majanduskriis riigi algtugesid ähvardab, kavatseb sotsiaalminister Maret Maripuu taas ajada käe vanarahva auklikku taskupõhja. Noore naise kõrget fantaasialendu annab imestada! Pensionide kojutoomise maksustamist pole seni julgenud veel keegi välja käia. Ma mõistaks, kui ettepanek tuleks Rahandusministeeriumi emotsioonideta arveametnikelt. Aga kui selline idee sünnib ametkonnas, mis on ellu kutsutud sotsiaalse õigluse eest seismiseks, ja mille juht on lausa kohustatud teadma, kuidas keskmine pensionär elab, siis paneb ministri maailmavaade ja ükskõikne ellusuhtumine küll ahhetama. Läheks siis koduseinte vahele aheldatud pensionärilt kasseeritav raha veel mõne sotsiaalhoolekande teenuse heaks, aga kus sa sellega! 70 krooni haaval, mis iga kuu pensioni kättetoimetamise eest nähtavasti maksta tuleb, hakatakse poputama ülbet riigifirmat AS Eesti Post. Sedasama postifirmat, mis põhiliselt tegelnud vaid tariifide tõstmisega, hoonete müümisega ja postkontorite sulgemisega. Nüüd hakkame sama firma kasumit siis pensionäride arvel kasvatama. Iga kuu 70 krooni – see teeb aasta lõpuks pensionärile üle 800 krooni lisakulu, mis läheb otse postifirma arvele. Kui arvestame, et pensionäre on kokku 370 000 ja neist umbes kolmandik kasutab pensioni kättesaamisel postiteenust, siis näeme siin Eesti Postile vägagi soliidset tulu. Kui juba näiteks sada tuhat pensionäri tellib endale pensioni kojukande, teeniks Eesti Post vanarahva pealt oma seitse miljonit krooni kuus. Milline ideaalne ja riigi poolt kindlustatud pidev sissetulek! Elagu sotsiaalminister! Elagu riiklik postiasutus, mida, otsekui juhuslikult, juhivad oravaministri erakonnakaaslased, eesotsas tippjuhi Meelis Atoneniga! Eriti küüniline oli lugeda Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Riho Rahuoja kommentaari uue kava kohta. See süsteem kasvatavat pensionäride huvi pangateenuste vastu. Võib-olla? Kuid paistab, et noor asekantsler pole ammu maal käinud ega tea, et paarisajas Eesti külas pole enam ei pangakontorit ega postkontorit, kust omaenda vaevaga teenitud raha kätte saada. Nii jääb vaid loota laste peale, kes ema või isa panka sõidutaks ja raha välja aitaks võtta. Sotsiaalministeerium soovitab soojalt veel laste endi poolt raha väljavõtmist ja vanematele kätteviimist. Samas pole harvad juhtumid, kus volitusega välja võetud pensioniraha ei jõuagi vanemate või vanavanemate kätte, vaid kulub lastel endil ära. Ei tohiks ka unustada, et paljud pensionärid elavad maal ja päris üksinda. Lapsed on linnas või käivad hoopis välismaal tööl ja koju jõutakse vaid üle mitme nädala. Või pole lapsi üldse, või on nad näiteks enne oma vanemaid surnud. Seni oli pensipäev üksikule vanainimesele suur sündmus, mida oodati, sest lisaks raha kättesaamisele sai ta ka postiljoniga suhelda. Nüüd, kus asi n-ö rahaliseks läheb ja nii mõnedki tasulisest pensionisaamisest loobuvad, jääb seegi harv suhtlemishetk vanainimesel olemata. Nii et üksikud vanainimesed külades jäävad päris mahajäetuiks ja omapäi. Nii nagu nende koduküladki. Kõigepealt hävitasime ära pangapunkti ja külapoe. Siis panime kinni koolimaja ja lasteaia, seejärel sulgesime rahvamaja ja raamatukogu. Järgmisena lõpetas tegevuse arstipunkt, apteek oli juba ammu unustatud. Järjest lühendavad oma ringe kauplusautod. Nüüd aga mindi side kallale. Postkontor pandi küll kinni majandusministri lubadusega, et postiteenuste kvaliteet ei tohi viletsamaks minna ja kõik, mis tarvis, teeb tulevikus ära postiljon. Nüüd aga selgub, et postiljon tuleb vaid siis, kui raha maksad. Kui samad inimesed riigi juhtimist jätkavad, saab varsti ka kiirabi ja politseid kutsuda vaid ette ära tasutud raha eest. Reformierakond on ammuilma rääkinud õhukese riigi vajalikkusest. Nüüd on riik siis nii õhukeseks lihvitud, et tekib küsimus: milleks teda üleüldse tarvis on? Laseme valitsuse ja parlamendi lahti ning anname riigijuhtimise teenusfirmade kätte? Kokkuhoid missugune! KESKMÕTE Postkontor pandi kinni majandusministri lubadusega, et postiteenuste kvaliteet ei tohi viletsamaks minna ja kõik, mis tarvis, teeb tulevikus ära postiljon, Nüüd selgub, et postiljongi tuleb vaid siis, kui raha maksad.
Viimati muudetud: 17.09.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |