Kustkohast laimu näed,see minu elu vussikeerajatele vastuseks,eks see kes üritab mind venemaa avarustele saata.

Mida rohkem siin lugeda neid ausale elule püüdvaid kommenteerijate vastaseid,on täiesti selge et nende kohta käib ainult üks jutt - siberisse ära.Kui suure hooga tahetakse nendestki kes veel siia jäänud,lahti saada ja USA-le koht tühjaks teha.Aga kahjuks on see meie kodumaa,kust meie ei pea kuskile lahkuma ega läänest tulevaid vastu võtma.

Selle asemel, et siin lolli juttu ajate, peaksite mõtlema täna ja tulevikus nende perede pele, keda küüditati või kes olid sunnitud kodumaalt põgenema, et mitte Siberisse "juhtuda". Minu vanavanemad viidi esimest korda Siberisse 1940. aastal ja tulid sealt 45 aastal tagasi ja viidi 1949 aastal uuesti Põhjuseks oli see, et vanaisa oli kõrgkoolis õppejõud ja vanaema õpetaja. !949 aastal viidi kogu pere, sest minu isa ja ema olid samuti õpetajad. Mina olin sel ajal ühe aastane. Imekombel jäime kõik ellu ja saime sealt "kuurortist" 1958 aastal tagasi. Koju Tallinna ei tohtinud minna, olime kolm aastat Lõuna Eestis ja siis saime koju tagasi tulla. Meie majas elasid kaks Vene perekonda. Õnneks saime osa majasse sisse kolida ja 1993 aastal saime terve maja omale tagasi. See maja oli ehitatud minu vanavanemate poolt 1931 aastal. Seda kõike oma teenitud palga eest.
Sellega tahan küsida, kas meil küüditatutel ei oleks õigust olnud saada tagasi oma maja juba siis kui tulime Lõuna Eestist Tallinna tagasi. Pidime elama omas majas kahes toas 7 inimesega päris kaua aega, kui minu isa-ema said korteri 1969 aastal Mustamäele. Nüüd on vanavanemad ja vanemad juba ammu teises poolsuses. Minu pere elame omas majas ja maksame maamaksu, sest meie aia suurus ületab linna poolt lubatud tasuta pinna. Elame majas kahe perega (minu tütre pere samuti).
Kas see on ikka ülekohus, kui meie saime oma kodumaja tagasi ja sinna asunud Vene perekonnad pidid otsima omale (mida nad enne väljakolimist juba said) uued elamispinnad. Muidugi peab kohe ütlenma, et nende korteris polnud nad kunagi remonti teinud, samuti pidime majal kapitaalremondi ette võtma. nende poolne aed oli võssa kasvanud ja vanaisa poolt ehitatud saun, mida nad kasutasid puukuurina, lagunemas, mida me enam kasutada ei saanud viöletsa olukorra pärast.

http://www.eesti.ca/inimoigused-ja-varjupaiga-andjate-kohustused-eesti-elu/article45125

Lähis-Idas ja Aafrikas toimuvast ei teata Eesti suurt midagi. Rahvale on räägitud vaid sellest, kui palju pagulasi peab Eesti vastu võtma. Riigivõim ilmselt teab ka, kuidas pagulaste eest peab hoolitsema ja mis kulud ja probleemid pagulaste vastuvõtmisega võivad seonduda. Aga meie riigivõim on toiminud ka nagu pimesi uskuja, et Brüsseli nõuded tuleb kuulekalt täita, vaatamata mis selle arvel Eestil peab tegemata jääma. Küllap Euroopa Liidu direktiivides on määratud, kuidas tuleb vastuvõetud pagulaste ning hiljem nende siia kutsutud sugulaste eest hoolitseda. Arvatavasti peab selle hoolitsemise tase tagama parema elu, kui on Eesti äärealadel elavatel kodanikel, sest sellest peavoolu meedia ei räägi. Suure tõenäosusega pole Euroopa Liidu direktiivi, mis määrab parameetrid, mille kohaselt peavad liitunud riigid oma kodanike eest hoolt kandma.

Poliitiliste vastaste küüditamisega ääremaadele alustati EW-s juba aastal 1934.
1939. aasta sügisel küüditas Uluotsa valitsus need pered, kelle kodu jäi ette Punaarmee baasidele.

http://www.kodueest.ee/
Huvitavat lugemist.

http://kultuur.elu.ee/ke480_omandireform.htm
Võib öelda, et omandireformiga on ellu viidud inimsusevastane kuritegu, eirates Euroopas kehtivaid demokraatlikke õigusi. Küsimus suurele ringile: kuidas selline seadusetus, millega on loodud võimas rahvusvaheline poliitiline relv Eesti Vabariigi vastu, on üldse võimalikuks saanud?

edulugu! Tuleb vaadata ka muid tV kanaleid kui ainult TTV ja lugeda Eestis ilmuvaid ajaleht ja ajkirju, mitte lugeda ainult Tallinna Keskerakondlike ajalehti. Tuleb vaadata ka telekanaleid ja ajaleht mujalt maailmast ja te olete väga hästi kursis mis toimub mujal maailmas. Mitte ainultLähis-Idast ja Aafrika. Pagulastest peab samuti rääkima, et neid teadmata kogemata Eestis ei näe ja ei teagi kes nad on ja kust pärit.
Soovitav kommijal vaadata ja lugeda meie TV erinevaid uudiseid ja saada ka teada mis meie valitsus on otsustanud ja tahab teha pagulaste probleemi lahendamiseks omalt poolt. Brüsselist ei ole mingeid korraldusi tulnud pagulaste elama asumise kindlustamiseks. Tea seda ja ära oleta, kui ei tea.

Too dissident! Keda sa tead ääremaadele küüditatudest? Need talud mis ette jäid, võeti venelaste poolt väevõimuga ära. Olen ise Loode-Eestist pärit. Meid, kes me jäime kodudest ilma, oli vaja kusagile elama. Tol ajal ei ehitatud maale kortermajasid. Hea kui saime ja said ka heade inimeste juurde ajutised või päriselt eluasemed. Need kes oma juurde elama võtsid, ei olnud mingit tagamõtet, nagui mõned siin kommijad arvavad. Kordan veel, need pered sattusid üle Eesti ja ei olnud tol ajal vahet elad ääre alal või kuagil kesk Eestis.
Lugege ja mõelge, mida kirjutab kommija - mõtlemiseks. Selline oli tuhandete inimeste saatus tol ajal ja nad ei olnud milleski süüdi ise, et pidid viibima "Sibei kuurortites" või põgenema punase terrori eest välismaale, mõeldes sealt varsti tagsi kodumaale.

Nõukogude ajal kuulus elamufond kas riigile või siis ettevõtetele (ametikorterid), ja keegi ei saanud nö võõrasse pessa kolida.
Elamispinna taotlejad olid oma töökohas järjekorras, korter saadi ettevõtte ametiühingu vahendusel.
Karistuseks viidi ka järjekorras tahapoole.

Savisaare aegne omandireformi seadus oli mõeldud NLiidu keskvalitsuse vastu. Pärast NLiidu kadumist tuli kõik kompenseerida aga eestlastel endil, sest omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti
ise NLiidu õigusjärglane. Laari valitsusajal tehti suurusjärgus 40 seaduseparandust, mis muutsid seaduse sisu ja mõtte.

Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme, mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga.
Nagu nüüd on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja tema tollaste liitlaste USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vastu.

Näiteks krimmi tatarlased esitasid nõudmise USA president Obamale, kompenseerida kahjud, mida on tekitanud USA kunagised valitsused toetades juudi riigi ja USA mereväebaasi loomist Krimmis, mis tõi kaasa tatarlaste küüditamise jm probleemid. Teherani konverentsi aegu pakuti NLiidule vastutasuks Karjalat, Baltimaid, Königsbergi ja Kuriili saari. Jalta konverentsi aegu veelgi Saksamaa alasid, et aga Musta mere piirkonna enda kätte saada.
http://tayni.info/59610/
http://filosof-a.livejournal.com/18877.html

to I Maria 2015-06-14 10:41:25

Kas ajaleht Eesti Elu on Keskerakonna häälekandja?

Uus Maailma Kord ei väärtusta eraomandit.

http://euro-med.dk/?p=488

The New World Order dates back to 1776.
Its role is to create a world state under the control of the House of Rothschild´s fabulous wealth and Rockefeller´s fabulous influence - based on the 6 rules created by Adam Weishaupt:
1. No ordered (national) government
2. No (Christian) religion
3. No family
4. No patriotism
5. No inheritance
6. No private property.

Eestis oli ka nn „punased kulakud“, kes oma majapidamise ise kolhoosile ehk kibutsile või sovhoosile ehk riigimõisale üle andsid. Elati taluhoones edasi, omati ka väikest aiamaad (3 ha ) ja mõnd karilooma. Samapalju maad andis uusmassaajatele nõukogude võim. Uusmaasaajate tapmist alustasid juba metsavennad ja Erna grupp.

Riigistama hakati neid eramuid kus oli üle 220 m2 kasulikku pinda. Kinnisvara ja maa kallale mindi ka siis, kui isik oli sõdinud vabatahtlikuna Saksa poolel.
Aastal 1944 oli sundmobilisatsioon, vabatahtlikena mindi aastatel 1941 – 42, ja teeniti kas omakaitses või politseipataljonides. Viimaste lepingusse kirjutati sisse punkt, et peale sõja võidukat lõppu antakse 3 ha maad. Üldjuhul tohtis maad omada siiski sakslane.
Nõukogude ajal ehitatud eramute piirsuurus oli samuti piiratud 68 m2 köetavat pinda ja omaette reeglid kehtisid suvilate ehitamisel. Viimaste puhul pidid olema ühekordsed aknad, ahju ei tohtinud sisse ehitada.
Kui aga eramu jäi mingile riigiprojektile ette, siis anti vastu teine elamispind.
Sarnane olukord tekib peagi ka seoses Rail Balticu ehitamisega, kus hakatakse eelkõige „maid vahetama“.

http://vapsid.weebly.com/12iii1934--repressioonid.html#.VX03ofntlHw

vastan küsimusele, kui keegi tahab teada ja oskan vastata. Mas oma skommis osutasin Tallinna keskerakondlikutele ajalehtedele. Ajaleht "Esti Elu" andakse välja eestlaste poolt Kanadas Torontos ja pole sseotud Keskerakonnaga Eestis. Kirjutatakse seal ja arvustakse küll meie erakondi. Kui objektiivselt kõike, selles kahtlevad ka paljud Kanadas ja USA-s elavad eestlased.
Olles mõned aastad Tagasi USA-s, rääkisin eestlastega, kust ja kui palju nad Eesti Vabariigi kohta infot saavad. Kui palju nad seda infot mõistavad.

NB! Teinekord kui küsija küsib, võiks panna oma nime siia, kellena ta koguaeg kommib siin. On kergem vastata ja ausam.

"Eesti Elu"

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat (sotsiaaldemokraadid), 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu umbes 40 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Eestis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine omandireformi läbiviimisel.

Too kommija - kuidas keegi? Millal need "punased kulakud" olid? Täpsusta maa surust, kellel see oli.

http://www.postimees.ee/310108/esileht/siseuudised/tallinn/309258.php
Komisjonile esitati andmed 21 pikaajalise hooldusremondiobjekti, 231 eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamise juhu ning 61 lõpule viidud ja 14 senini pooleli oleva taastamislepingu kohta. Eluruumi asustamisõigust müüdi aastail 1990–-1997 vähemalt 3000 juhul. Pikaajalisse hooldusrenti antud hoonetest pole valdav osa linna omandusest väljunud, samas on neilt saadav renditulu väike ning võimalusel tuleks rendilepingud üle vaadata. Üksikute objektide võõrandamine toimus Tallinna linnavolikogu, mitte aga Kesklinna valitsuse otsusega. Märksa huvitavamad lood toimusid tööandja eluruumidega. Näiteks soosis saatus Levicomi usinaid töömehi Toomas Hendrik Ilvest, Eerik-Niiles Krossi ja Tõnis Paltsu, kes väsitavast päevatööst toibumiseks said enda käsutusse avarad korterid Toompeal. Kas tõesti oli siin mängus Keskerakonna käsi? Uhked elamised omandasid sel teel ka Jaan Manitski, Linnar Viik, Urmas Arumäe jmt, keda Keskerakonnaga seostada oleks kohatu. Luksuskorterid hankisid tööandja eluruumide erastamise teel veel AS Mesileib virgad töötajad Rosimannused, endine sportlane ja praegune ärimees Even Tudeberg, teravapilguline pealtnägija Vahur Kersna. Nii polegi põhjust imestada, miks tööandja eluruumide erastamist uurib keskerakondliku linnavalitsuse komisjon, mitte aga erapooletu ja kallutamatu KAPO. Liialt paljudest kunagistest tööandja eluruumis virelnud „lihttöölistest“ on saanud presidendid, luurekoordinaatorid, miljonärid, vallavanemad, telestaarid ja muud VIP-id. Massiline eluruumi asustamisõiguse müümine aastatel 1990-–1997 põhines küll linnavolikogu otsusel, ent nende korterite arvel oleks saanud lahendada sundüürnike probleemi. Nagu näha, on valdava osa korteritehingute taga linnavolikogu kui kollektiivse omavalitsusorgani otsus, mis taas kord kummutab väited Keskerakonna juhtpositsioonist korteritehingute korraldamisel. Ei kuulunud toona ega kuulu nüüd Keskerakonda Jüri Ott, kelle allkirjad kinnitavat suurt osa korterilepingutest. Teenimatult on jäänud varju Hannes Kulbach, kes ei kuulunud linnaosavanemana tegutsemise ajal ühtegi erakonda.