http://rahvuslane.blogspot.com/2012/02/delfi-rahva-haal-kas-eestis-oli-ikka.html

Eestlastena me muidugi peame seda okupatsiooniks, kuid tegu võib olla ka lihtlabase JOKK-iga. Pätsil olid suured volitused ja õigused, ta võis sõlmida lepinguid ilma rahva arvamust küsimata.

Kui Eesti oli tõesti okupeeritud, siis tuleks Eestil ka Venemaalt välja nõuda kõik okupatsiooni jooksul tekitatud kahjud. Venemaa ei ole Eestile mingeid kahjusid tasunud. Samas Saksamaa on juutidele ja teistele natside tõttu kannatanutele toetusi maksnud. Kui Venemaa on end kuulutanud N. Liidu õigusjärglaseks (vähemalt positiivsete saavutuste puhul ta seda teeb), siis ei tohiks olla probleeme ta mõnda rahvusvahelisse kohtusse kaevata.

Nüüd aga tekib küsimus, miks Eesti seda siiani teinud ei ole? Mida kardetakse? Kui oli okupatsioon koos repressioonide, reostamiste, hävitamiste jms-ga, siis ei tohiks kohtusse pööramisel mingeid takistusi tekkida. Aga ehk kardetaksegi seda, et siis tuleks ilmsiks ka Pätsi režiimi roll okupatsiooni kehtestamisel ja kogu meie ilus jutt okupatsioonist kukub kolinal kokku. Muud takistust ju olla ei tohiks.

Pretsedent presidendi auraha ja TÜ varadega on näidanud et mistahes nõudmiste esitamine Venemaale on tühi töö ja vaimunärimine mis ei vii kuhugi. Milleks raisata aega ja ressursse toimingule mis niikuinii kuhugi ei vii?

Miks on inglased oma dokumendid senini salastanud? Võib arvata, et inglased mängisid kokku NLiidu juhtidega..., vana sõber Joosepiga? Kas siit ei järeldu, et väikeriigid ei saa kunagi suurriike usaldada, kuna huvid toore jõu kujul on alati suurriikidel (siit ka rahvusvahelise õiguse tühisus) ja väikeriikidel puuduvad oma huvid olgugi, et nad ise arvavad, et neil on ka oma huvid, mida siis oma rahvale kaela määritakse, et pööbel vaadake, kui hästi valitsevad ringkonnad teid toidavad, teenivad ja kaitsevad.

Inglased võtsid hiljuti vastu otsuse, et aastal 2017 on veel vara II maailmasõjaga seotud dokumente avalikustada, ja pikendasid salastatuse tähtaega aastani 2045.

Ka rahvusvaheline õigus lähtub suurriikide huvidest.
Okupatsioon on vaid siis, kui riikide vahel toimub ka sõjategevus.
Ja kui isik ei kanna mundrit ja ta ei kuulu väeossa (metsavend), siis on ta rahvusvahelise õiguse järgi bandiit või terrorist. Vangi langemise korral tuleb teatada oma nimi ja väeosa number, kui aga väeosa pole, siis Genfi konventsioon sellist isikut ei kaitse.

Kasulik on NSV Liidu USA suhete puhul tutvuda suursaadik Joseph Daviese isikuga.
http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_E._Davies
Too härra valmistas ette lepingu, mis tuntud kui Roosevelt - Stalini leping.
Selle sisu on varjus, sest Kongressi otsused keelasid välisriikide relvastamist.
Davies sai Lenini ordeni, olles vahemees USA sõjaarhitektide kitsa ringi ja Kremli vahel.
Väga ebameeldiv tegelane.
Sealtkaudu jõuab seltskonnani USAs, kes oli huvitatud Euroopa sovietiseerimisest.
London Citys olid jõud, kes mahitasid Churchilli ja nn sõjaparteid.
Enamust neist jõududest ühendas ka ühine etniline päritolu.
Selle seltskonna olemasolu ja tegevuse tõttu ei olnud Eestil aastatel 1939 - 40 peale Saksamaa mitte kusagilt abi oodata. Tuli loota kas iseendale või õnnele.

"Muidugi on meie poliitilises juhtkonnas ka suuremaid ja väärtuslikumaid kujusid. Eesti suurimate rahvajuhtide etteotsa asetaksin Lembitu 13. sajandil, Jakob Hurda 19. sajandil ja Konstantin Pätsi 20. sajandil. Kuid iseloomustavaks jääb siiski, et meie nn. rahvajuhid ei ela vaimselt kuigi kaua üle oma ihuliku surma ega suuda luua endile jõuliste järglaste koolkonda, vaid peavad hauas võibolla kõige rohkem häbenema just omaendi epigoone, nagu näit. C.R. Jakobson või Jaan Tõnisson". (vt. Oskar Loorits. Eestluse elujõud. Kirjastus "Tõ
rvik" 1951 // Printed in Sweden. Tryckeri A.-B. Valkyrian Sthlm, 1951.

Eelnev tsitaat on võetud leheküljelt 17.

tegelik initsiaator oli K. Päts. Põhiseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1938.

§ eksib sest 'okupatsj''oo.n' ej kättkä 'tinngimatut' sõjategevust .

Miks lätlased oma "kõrgseltskonnas" ei taha eriti rääkida Vabadussõjast? Vabadussõja lõpus, keegi inglise kindral, kellel oli väidetavalt lätlasest armuke, tõmbas punase pliiatsiga (nii oli kombeks ka eesti rahva suurel sõbral Joosepil) Eesti ja Läti vahelise piiri. Eesti jäi ilma Heinastest, kaotas pool Valgat (piiriks jäi see väike solgioja) ja palju eestlastega asustatud külasid??? Kas kunagi peaks ikkagi ka nendel teemadel veidi peatuma.

Keskerakondlikul leheribal ei peaks küll olema mingeid "analüüse" Eesti Vabariigi ajaloost.
Siin ju eksperdid ikka punakommunistliku ajajärgu üle.
Kremli eksperdid

Kas keegi on näinud seda kaarti, kuhu inglise kindral suurrahvuslikult punase pliiatsiga tõmbas Eesti ja Läti vahelise piiri. Suured rahvused käituvad tavaliselt väikerahvustega ikka ülimalt jõhkralt. Kuid meie rahvuse esindajad on nendes sigadustes ka ise süüdi.
Esiteks. Eesti-Vene Föferatsiooni piir. Tänu 10 milj. mehe Siim Kallase "taibukusele" ja venemeelsusele (ilmselt võis olla ohus ka tema elukene), andis ta (ilmselt Lennart Meri mahitusel) Vene Föderatsioonile, kohtumisel Primakoviga Petroskois Eesti Vabadussõjajärgse piiri Venemaale ära. Meie kaotasime selle "tehingu" tagajärjel ca 6% maismaast.Kas see tegelane, kelle nimi on Kallas, ka selle eest vastutab? Aeg oleks sel mehel juba ükskord ka vastutama hakata.
Teiseks.Lätlased on loomulikult meie sõbrad. Kuid Vabadussõja järgselt said nad kahjuks, tänu sellele inglise kindralile, meie Lõuna-Eesti alad ja kas see peabki ka tänapäeval nii olema?
Kolmandaks. Peaminister Tiit Vähi koos välisminister Raul Mälguga andsid lätlastele ära Ruhnu saare juures asuvad väga kalarikkad meie alad. Kui ma Riigikogus Mälgu käest küsisin, kuidas niisugune asi sai üldse juhtuda, siis viimane ei osanud selle kohta midagi vastat. Midagi ta seal kokutas. Ilmselt oli tal "mäluauk", nii nagu ka Siim Kallasel on seda ette tunud.

siin pakutakkse ära'anttud ala s'uuruseks 6%, mõned tejsed 5,2% . ej tea millisejd kõlakajd nad usuvad, katsun siin selle lahhmiva kõjkkumise sellgeksteha .

Eesti vabariigi pinndalaks tunnistatti kunagi 47549km² . täna annab m'aa'amet pinndalaks 45228km² . ENSV'ajal oli teattmikes 45210km² .
lihhtne jagamistehe üttleb et esimeseljuhul annime ära 4,88% ja tejseljuhul 4,92%, mõlemad ümardatult 4,9% ehk täjjsarvuliselt 5% .
soovitan ka sellej'uurde j'ääda, mitte ise midagi välljam'õelda .

Kas punaansip või komsomollaar on paremad experdid?
Euroopa Ühendriikides luuakse Eesti ajaloo uus poliitiliselt korrektne variant niikuinii!

to Enn Oja 2012-07-21 14:57:02
Näiteks Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa.

to Maria 2012-07-21 16:14:19

Inglise välisminister lord Curzon tõmbas aastal 1919 punase pliiatsiga ka Poola - Nõukogude riigipiiri, mida Poola ei tunnustanud ja ka Punaarmee ei suutnud tollal välja võidelda.
Curzoni liin kehtestati alles 1939. aasta 17. septembril.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=10620
Soome ajaloolase Martti Turtola raamat „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940“ selgitab, miks 1939. aastal Nõukogude sõjaväge võeti Eestis vastu mingi vastupanuta ning Eesti sõjaväeorkestrite muusika ja auavaldustega.
Eesti kaitsevägi integreeriti Punaarmeega ning sõdis Teises maailmasõjas Eesti rahvusüksusena võiduka lõpuni koos tolleaegsete Nõukogude Liidu liitlastega, eesotsas USA-ga. See muidugi tekitab väliseestlaste hulgas palju poleemikat, sest tõde on raske alla kugistada peale poole sajandi kestnud vastupidiste väidete ja müütide levitamist Pätsu ja Laidoneri suhtes.

to Enn Oja 2012-07-22 09:25:47

Meenutame ka seda, kuidas Tiit Vähi valitsus andis ära Eestile kuulunud kalarikkad alad Liivi lahes.
Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist välisministrit Trivimi Vellistet (Trofim Velitško), kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang.