Palju õnne, Kesknädala peatoimetaja Urmi Reinde!

Küll on tore, et Sa olemas oled!

Liialdamata võin öelda, et ma ei kujuta seda rohelise peaga ajalehte Kesknädal ette ilma tema vahva peatoimetaja Urmita. Muidugi ütlete, et asendamatuid pole, kuid ma vaidlen vastu. On inimesi, keda on võimatu asendada. Ja kui asendad, siis poleks Kesknädal enam see, mis ta on praegu. Ilma Urmita poleks ajaleht niisugune, millisena loojad tema välja mõtlesid. Ilma Urmita poleks leht enam see, mida praegused lugejad ootavad.

Võite küsida, et miks ma ainult lehest räägin? Kas midagi muud Urmi kohta öelda polegi? Mina räägin lehest, sest Urmi ja minu jaoks on ta meie ühine laps. Urmi ja Kesknädal kuuluvad kokku, ning seda tean mina teistest paremini.

Ja kas pole mitte vahva, kui mõnel elutähtsal päeval, mil inimese poolt elu jooksul loodud rikkust kokku loetakse, mahub sellesse varamusse ka oma armastatud ajaleht. Milline hindamatu aare!

Kallid lugejad! Kuid meie oleme veel rikkamad, sest meil on nii leht kui ka tema tegija, Urmi!

Heimar Lenk

Riigikogu liige

Endine Kesknädala peatoimetaja

Kallis Urr!

Sa ju mäletad, kuidas kõik algas!

Kas mäletad, mis meid kokku viis?

Kokku viis meid omandireform.

Tallinna Tehnikaülikooli õppejõudude vestlusringist kujunes olude teravnedes rahvaalgatuslik ühendus Õiguslik Tasakaal. Sina tegutsesid tollal TTÜ ajalehe toimetajana.

Sundüürnike sotsiaalse staatusega isikute tekkimisel omandireformis sai Sinust Eesti Üürnike Ühenduste Liidu pressiesindaja.

Sai selgeks, et riigi ja ühiskonna ummikseisust saab edasi vaid valitsevate poliitiliste lähtekohtade muutmise teel. Oma õiguste eest oli vaja seista. Nii kujunes Õigusliku Tasakaalu Erakond, kus me Sinuga koos valimisliidu Õiglus koosseisus osalesime 1995. aasta Riigikogu valimistel.

Elu kulg tõi kaasa paljude Õigusliku Tasakaalu Erakonna liikmete liitumise Eesti Keskerakonnaga, kelle programmis on ainukesena Eesti erakondadest leidnud kajastamist sundüürnikele tekitatud ebaõigluse ja ülekohtu heastamise vajadus.

Ka Kesknädala peatoimetajana oled Sa olnud meie murede ja taotluste kajastaja.

Eesti Üürnike Liidu nimel Sinu Taavi, Toomas, Peeter, Vello, Einar, Karl, Enno, Valdo, Jaak, Vello, Rein, Mart jpt.

Urmi - Eesti viimaseid ausaid ajakirjanikke

Olen Urmiga lähemalt tuttav vähemasti 13 aastat ja pean teda üheks oma parimaks sõbraks. Tegime mõnda aega koos Tehnikaülikooli ajalehte, seejärel suhtlesime Ajakirjanike Liidu üritustel, kuni 2012. aasta veebruarist hakkasime üheskoos esinema Tallinna TV meediakriitilises saates „Meedia keskpunkt". Mäletan, et algul oli mõte teha „Kesknädala" tundi. Samasuguseid peavoolumeedia tunde on ju nii riigiraadio kui ka Kuku saatekavas. Ent ükski neist kanaleist ei annaks kindlasti sellele alternatiivsele poliitikalehele sekunditki oma eetriaega. Urmi oli siiski algusest peale vastu sellele, et piirdutaks vaid tema lehe teemadega. Need peaksid kõnelema ise enda eest, aga teravdatud kriitikat ja analüüsi vajab just kommertslik mainstream ja riigimeedia, mis üha kaugeneb rahvast. Urmit iseloomustabki põhimõttekindlus ja soovimatus vahendada erakondlikke stereotüüpe või veel vähem suunatud propagandat, seda ka meie saates. Ajakirjanikuna par excellence juhindub Urmi eelkõige oma lugejast, sellest rahvaosast, kes suuresti on Uus-Eestis jäetud tegelikust otsustamisest kõrvale ja koos sellega vaesuslõksu. Ka neist poe taga õllepudeli ääres Eesti pärast muretsevaist töötuist meestest või Tallinki laeva põrandal tukkuvaist Soome sõitvaist noortest ehitajatest. Sest neilgi peaksid oma kodumaal olema vähemalt samasugused õigused kui Stenbocki maja maalisaalides troonivail valitsejail. Keskealise ajakirjanikuna on Sul, Urmi, kindlasti ees veel hiilgav tulevik, ja loodetavasti ka kunagi peatoimetaja koht suurimate lehtede hulka kuuluvas ajalehes. Edu ja meelekindlust!

Mart Ummelas

Tallinna Televisiooni peatoimetaja ja juhatuse liige

Urmi, oled olnud alati Sina ise!

Nende aastakümnetega, mil oleme suhelnud, oleme õppinud Sind üha enam hindama ja armastama. Meie ühine ammune tuttav Raivo väitis kunagi, et Sa oled omadele võõras ja võõrastele oma. Teisisõnu: alati kõigi vastu aus ja õiglane. Ei määri omadele mett moka peale ega tõrva asjata neid, kes omad ei ole.

Sõprus ei tähenda kaugeltki kalmistulikku üksmeelt. Sõprus on oma tõekspidamiste selgeksrääkimine ja üksteisest arusaamine. Sinuga on see just nii toiminud. Me ei ole kunagi tülli läinud!

Sa ei ole iial olnud pelgalt sõnadetegija (kuigi selles rollis oled Sa tipptasemel). Eesti Energiast sõltuvaina oleme Kakumäel olnud tihti elektrita, kui vähegi tuul puhub või vihma sajab. Oled teinud oma võimuses oleva, et ka meil soe ja sidevõimalusi oleks. Siitkandist ei tõuse käed hääletama pelgalt ärplejate ja lubajate poolt.

Oled hea ema, kes on kasvatanud oma tütrest vägagi mõtleva inimese. Lootsime, et ehk leiavad meie lapsed teineteist. Aga me ei ela ühiskonnas, kus vanemad lapsi paari panevad. 

Eve ja Aivo Osa

Jaga |