![]() Emakeelepäevale pühendatud üpris tõsist järelemõtlemistToimetuse postkastist, 09. märts 2016juhatas Kesknädala tegijaile kätte meie ajalehte kaastööga toetanud professor Peeter Järvelaid, kes õigusteadlase ja ajaloolasena kuulub ka Eesti Kirjanike Liidu ajakirja „Akadeemia“ huviliskonda. Tänuväärt tegu!
14. märtsil riigilippe lehvitades tähistatava emakeelepäeva puhuks on selle soliidse ajakirja märtsinumbris ära trükitud ilmselgelt hingevalulik luuletus, mis üksnes pealtnäha kerglase moega, sh kirjavahemärgivaba. Autor on „Akadeemia“ peatoimetaja Toomas Kiho – doktorikraadiga matemaatik ja ühiskonnategelane, Eesti intellektuaalide seas tuntud võimekas inimene, kes suudab rääkida ja kirjutada paljudes keeltes. Seekord astub ta luulevormis välja eesti keele ja kultuuri kaitseks. Mõelgem selle teadusmehega kaasa!
INGLITE KEEL Toomas Kiho
meie lendurid vestlevad inglite keeles sest nad on taevale lähemal meie teadlased teadlevad inglite keeles sest nad on tõele lähemal
me seadused sildid kõik inglite keeles nad on õigusele lähemal ja me sõdurid võitlevad inglite keeles nad on õndsusele lähemal
me konverentsid peetakse inglite keeles nad on tarkusele ligemal seltskonnad laudkonnad ülikonnad räägivad inglite keeles nii on lihtsam
meie lapsed kannavad inglite nimesid on nemadki nii taevale lähemal ja laulavad laulud inglite keeles ja vannuvad kurjad inglite keeles
ja me paneme nad inglite kolledžisse et nad õpiksid oma tükid inglite keeles sest maailm on lahti vaid inglitele ja lapsed on siinilma inglid
ja suurkoolis avame inglitekeelsed õppekavad sest nii on nad läbilöögile lähemal inglite keel avab väravad avatud maailmas kuhu me lapsed inglitena lendavad
meie naised kes alati on tõele lähemal abielluvad inglite poissmeestega ja mõned ka inglite poissnaistega sest inglite lapsed on ainult inglitel
inglite keeleta ei saa ilmas hakkama on inglid laskunud maa peale meie juurde inimeste sekka ja nüüd oleme kõik õnnelikud
ja oma ingelliku õnne lainel küsime kas siis inglite keel ei või laulutuules taevani tõustes üles igavikku omale otsida nii küsime puhtas maakeeles
(Ilmunud ajakirjas „Akadeemia“ 2016, nr. 3, lk. 487–488.) Viimati muudetud: 09.03.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |